Ühe ettevõtte Saaremaa filiaali töötaja nõuab tööandjalt võrdset palka oma Tallinna kolleegiga, sest teeb temaga samaväärset tööd. Kui ees seisab kohtuskäik, on võimalik, et kohus otsustab asja saarlase kasuks, sest Eestis kehtiv palgaseadus (§ 51) annab töötajaile õiguse nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu ning kui tööandja rikub võrdse tasustamise põhimõtet, on töötajail õigus nõuda hüvitust.
Äripäeva arvates on võrdse tasustamise põhimõte palgaseaduses üleliigne. Tööjõu maksumuse määrab turg, seda ei saa sätestada seadusega. Olgu seadusesätte algne mõte kui tahes õiglane, võib selle praktikas järgimine viia halvimal juhul tööpuuduse suurenemiseni maapiirkondades.
Seadused on tehtud selleks, et neid täita. Kui seadusandja on kehtestanud reeglid, mida ei täideta, sest nende järgmine tekitab otseselt kahju, või täidetakse ainult paberil, et olla kas või näiliselt seadusekuulekas ja oma tööd ikka vanaviisi edasi teha, siis tekib küsimus, mis võiks olla sellise seaduse eesmärk.
Palgaseaduse sätte selline sõnastus on kehtinud juba kaks aastat, ometi seda ei täideta. Miks seda näiteks Lukoil Eesti ei tee, selgitab tanklate juht Vaido Virre nii: Ma ei saaks kunagi kedagi Tallinnas tööle Põlva palga eest. Samas peaksin maapiirkondade tanklad sulgema, sest töötajatele Tallinna palka makstes ei tasuks need enam ära. Hakkab Põlva töötaja nõudma Tallinna ametivennaga sama tasu, ei saa ta sama palka, vaid jääb töökohast ilma.
See nüüd vaevalt seaduse mõte on, kuigi nt tanklaoperaatorite töö puhul nii Tallinnas kui Põlvas võib rääkida võrdväärsest tööst. Ka pangatellerid teevad samasugust tööd nii Tallinnas, Narvas kui ka Kuressaares.
Paragrahv 51 eeldanuks, et seadusandja defineeriks mõiste võrdväärne töö. Ilmselt oli see tallegi liiga keeruline, sest õigupoolest on raske leida üheväärseid ametikohti. Eeskätt seetõttu, et pole olemas kaht täpselt samasugust inimest.
Ebamäärane sõnastus võimaldab mitmetitõlgendamisi, ning kui viidatud kohtupretsedent sünnib, on oodata kohtuasjade laviini ning tööuputust töövaidluskomisjonides. Ettevõtjale ja töötajale aja- ja rahakulu.
Varem ei osanud töötajad oma sellisele õigusele tähelepanu pöörata, sest seadustegijate eesmärk oli kõnealuse sättega tagada sooline võrdõiguslikkus tasustamisel. Nii seda ka tutvustati. Välja aga kukkus teisiti.
Palgad on ettevõtete Tallinna kontorites ikka kõrgemad kui mujal, sest ka tööjõu hind on erinev. Kui nt ettevõtte väikeasulas asuv filiaal on ainus tööandja, aga töösoovijaid on palju, on ka töötaja palk väiksem.
Ja soolisest diskrimineerimisest on meil põhjust tänagi rääkida.
Kompromissina võib jätta seadusesse alles töötaja õiguse nõuda sama töö eest sama palka ilma hüvitise nõudmise õiguseta. Sest on tööandjaid, kes ei arvesta ka olukorda tööturul, nt Ühispank, kes arvutab oma telleritele maakondades tasu teatud koefitsiendiga Tallinnas makstavast.
Lahenduse toob Äripäeva pakutud tasutud maksude avalikustamine töötajad saavad võrrelda oma ja kolleegide tasu, naised näevad, kui palju vähem väärtustab tööandja teda meeskolleegist. Suureneb töötajate surve tööandjale maksta õiglasemat tasu ja tööandjad ei saa töötajaile enam puru silma ajada. Riigil pole siin vaja sekkuda.
Äripäev
12.05.03
Väljavõte palgaseadusest
§ 5. Palga seadusevastane vähendamine või suurendamine
Keelatud on palka suurendada või vähendada olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtumisest kaitseväeteenistuskohustusse. Keelatud on palka vähendada olenevalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest.
§ 51. Võrdse tasustamise põhimõte
(1) Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.
(2) Tööandja on töötaja nõudmisel kohustatud tõendama, et ta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtet järginud ja eeliste andmine on tingitud soost sõltumatutest objektiivsetest asjaoludest. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvutamise aluste kohta.
(3) Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi.
(4) Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 8. Andmete avaldamine töötaja palga kohta
(1) Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta.
(2) Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.
(3) Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta.
(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud keeld ei kehti korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) §-s 4 nimetatud ametiisikute palga kohta ning neil juhtudel, kui andmeid nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksuamet, Riigikontroll, Statistikaamet või Tööinspektsioon, samuti seadusega ettenähtud juhtudel.
(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatut rakendatakse samuti korruptsioonivastase seaduse §-s 4 nimetatud riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liikmele, riigi- või munitsipaalvara või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku vara üleandmist otsustava organi liikmele makstavate tasude suhtes.
(4) Tööandjal on õigus avaldada töötajate rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) palgaandmeid.
Allikas: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=235150
Äripäev
