Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2003

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Ä P

1. juulist kehtima hakkavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused kohustavad ettevõtjat muu hulgas saatma töötaja tervisekontrolli vähemalt kord kolme aasta jooksul – uue töötaja kuu aja jooksul – ning kandma ka kõik sellega seotud kulud.

Äripäeva seisukohast on tegemist kohatu nõudega – vastutus töötaja tervise eest lasub eeskätt inimesel endal. Tegemist on järjekordse näitega Eesti riigi bürokraatialembusest ning samas sooviga veeretada osa tervishoiukulusid ettevõtjate kanda.

Tervisekontrolli nõue sarnaneb mõnes mõttes kohustusliku elektrikontrolliga, kus õigus kontrollile anti vähestele litsentseeritud teenuspakkujatele ja teenuse hinnad tõusid. Ka kohustuslik terviskontroll tagab pideva ja kasvava kassavoo vähestele – hetkel on Eestis vaid 45 töötervishoiuarsti.

Ettevõtjatele tähendab selle nõude täitmine tuhandetesse kroonidesse ulatuvat lisakulu. Praegu maksab näiteks 10 töötajaga ettevõte töötajate tervisekontrolli eest aastas umbes 4000 krooni. Hansapank on selleks kulutanud 300 000 krooni. Kui tervisekontroll muutub kohustuslikuks, hakkava siingi teenuste hinnad tõusma – seadusandja ei ole seadnud teenusele hinna ülempiiri, nõudlus teenuse järele aga suureneb. Samuti on jäetud töötervishoiuarsti otsustada, kui tihti peab töötaja kontrollis käima – korra asemel kolme aasta tagant võib arst nõuda kontrollis käimist näiteks kord aastas.

Nõue hakkab kehtima paari nädala pärast, aga töötervishoiuarstide arv näitab, et tervishoiusüsteem, s.o riik, pole ise selleks valmis.

Kui töötajaid on praegu umbes 600 000 ringis, tuleb iga arsti kohta 13 333 patsienti. Aastaga ei jõua arstid ka kõige parema tahtmise juures saada ülevaadet töötajate tervisest – siis peaks iga arst päevas läbi vaatama 53 inimest. Kolme aasta peale arvutatult tuleb arsti peale 17 patsienti päevas, ja sedagi on liiga palju.

Sellega seoses tekib küsimus, kas ei peitu siin oht, et töötajate tervisekontroll muutub formaalsuseks, kontroll taandub paberi täitmiseks, mis on vajalik tööinspektsioonile esitamiseks, ning eesmärk – töötajate tervis– muutub teisejärguliseks. Seda enam, et samal ajal kui Eestis napib arste nõude täitmiseks seaduses ettenähtud aja jooksul, lubab sama seadus tööinspektsioonil karistada tööandjat, kui see nõue pole täidetud. Sunniraha iga rikkumise eest on 1. juulist senisest kaks korda suurem, kuni 20 000 kr .

Töötajatel pole ilmselt midagi selle vastu, kui nad saavad oma tervist kontrollida tasuta ja tööajast, seejuures garanteerib tööandja ka keskmise tasu arstil viibitud aja eest.

Äripäev soovitab riigil vältida järjekordse topeltstruktuuri loomist ja panna töötaja tervisekontrollimise kohustus pigem perearstide õlule. Tööandjatel on niigi kohustus kompenseerida töötajale tööst põhjustatud tervisehädad, see nõue tõstab ettevõtjate maksukoormust veelgi.

Eeskätt lasub vastutus töötaja tervise eest siiski inimesel endal. Tööandja võib hoolitseda töötaja tervise eest, makstes näiteks mitmesuguste treeningute eest. Riigilt oodanuks pigem selliste summade erisoodustusmaksu alt väljaviimist, mitte ettevõtjale seadusega uute rahaliste kohustuste seadmist.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Indrek Kald

Isamaaliit soovib jagada tulumaksu kohalikuks ja riiklikuks, esitades täna Riigikogu menetlusse sellekohase eelnõu.

Riigikogu Isamaaliidu saadikürühm andis täna üle maksukorralduse muudatuse seaduse eelnõu, mille eesmärk on kindlustada kohalikele omavalitsustele stabiilne tulubaas, kirjutab Postimees online.

Eelnõu kohaselt jagatakse senine tulumaks riiklikuks tulumaksuks ja kohalikuks tulumaksuks, mida käsitletakse omavalitsusmaksuna. Lisaks sätestatakse omavalitsusmaksuna ka maamaks. Eelnõu lähtub põhimõttest, et omavalitsusmaksud laekuvad kohalikule omavalitsusele.

Tulumaksu jagamine riiklikuks ja kohalikuks on Isamaaliidu programmiline eesmärk. Sama eesmärgi on sätestanud oma prorgammis Rahvaliit ning viimase poolt oli algatatud Riigikogu eelmise koosseisu ajal ka vastav eelnõu.

Tulumaksu riiklikuks ja kohalikuks tulumaksuks jagamise ideed on pooldanud ka Eesti Omavalitsusliitude Ühendus.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Indrek Kald

Tallinna keskmine palk on kolme aasta pärast 10 800 krooni, ennustab linnavalitsus.

Edgar Savisaare juhitava Tallinna linnavalitsuse ennustusel saab pealinlane 2006. aastal keskmiselt palka 10 800 krooni, mis tähendaks praegusega võrreldes ligi 3000 krooni suurust kasvu.

Mullu oli pealinlase keskmine palk aasta lõikes 7550 krooni, selle aasta esimese kolme kuu lõikes aga statistikaameti andmetel 7890 krooni, kirjutab Postimees online.

Pealinlase selle aasta pealinlase keskmiseks palgaks kogu aasta lõikes ennustab linnavalitsus 8300 krooni, 2004. aastal 9100 krooni ja 2005. aastal 9950 krooni.

Tallinn prognoosis keskmist palka seoses aastani 2006 kestva eelarvestrateegia tegemisega, mis kajastab ka maksutulude muutusi aastate lõikes. Kuigi linna prognoosi kohaselt maksumaksjate arv oluliselt kolme aasta vältel ei kasvaks, kerkiks tulumaksu laekumine siiski keskmise palga kasvu arvelt ligi poole miljardi krooni võrra.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2003

• Puhkuseseadus
• Raamatupidaja.ee

5. juunil toimus Rahvusraamatukogus seminar teemal “Puhkuseseaduse rakendamise ja puhkusetasu arvutamise aktuaalseid probleeme. Lektor Luule Käis rääkis puhkuste juriidilistest probleemidest, nimelt sellest, et puhkamine (puhkusel olek) ei ole kaugeltki palgatöötaja isiklik asi vaid seaduse järgi on puhkus nii töötaja õigus kui ka kohustus. Seega tööandjal ei ole õigust jätta puhkus andmata ja töötaja ei saa sellest loobuda.

Puhkuste kasutamine ei saa toimuda organiseerimatult, sest ettevõtte või asutuse normaalne töörütm peab olema tagatud (v.a kollektiivsed puhkused). Et see nii oleks, peab iga tööandja koostama puhkuste kasutamise järjekorra (ehk ajakava) kalendriaasta kohta ja tegema selle töötajatele aegsasti teatavaks (jaanuarikuu jooksul). Räägiti ka sellest, millised probleemid võivad praktikas tekkida kui tööandja pole puhkuste ajakava õigeaegselt teatavaks teinud. Oluline on ka puhkuste kasutamise kohta arvestuse pidamine ja arusaamine sellest, et puhkus (alammäär 28 päeva) on ette nähtud tööaasta, mitte kalendriaasta eest ja seda põhjusel, et edaspidi alates 2006. aastast võib tekkida olukord, et mingil põhjusel saamata jäänud puhkusepäevade võimaldamist ei saagi enam nõuda, sest nõudeõigus on aegunud. Kuna aegumise kulgemise algust loetakse tööaasta lõppemisest, on äärmiselt oluline et nii puhkuste planeerimisel kui ka puhkuse andmise vormistamisel oleks märgitud millise tööaasta eest see puhkus on.

Seminaril käsitleti ka puhkusetasu arvutamist ja väljamaksmist. Räägiti probleemidest, mis praktikas tekivad seoses sellega, et puhkusetasu arvutamiseks on 2 erinevat võimalust: töötaja on viimase 6 kuu jooksul saanud ainult põhipalka või lisaks sellele ka lisatasu ja/või töötulemustega seotud preemiat. Lektor selgitas, et praegu on tekkinud olukord, kus lisatasu või preemia arvessevõtmine võib kaasa tuua puhkusetasu suuruse olulise vähenemise. Lisatasude ja preemiate arvessevõtmise mõte ja eesmärk seisneb ju tegelikult selles, et lõpptulemus oleks töötajale kasulikum. Kui aga lõpptulemus on vastupidine, peaks raamatupidajal olema õigus ja kohustus teha arvutus ainult põhipalga järgi. Puhkusetasu arvutamise korda reguleeriv valitsuse määrus aga sellist kohustust ega õigust ette ei näe (seal räägitakse, et pooled võivad sellekohase kokkuleppe sõlmida kollektiiv- või töölepingus). Lektor soovitas selles küsimuses tugineda töölepinguseaduse §-le 14, mis võimaldab töötaja õigusi laiendada ka tööandja ühepoolse otsusega. See tähendab, et soodsama arvutusvariandi rakendamise peaks tööandja tegema kohustuslikuks kõikide töötajate suhtes. Sellega oleks tagatud, et puhkusetasu arvutatakse kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte järgi.
Erinevate võimaluste selgitamiseks esitati näiteid, ning võrreldi saadud tulemeid.

Lisaks tõi lektor välja ka mitmeid erisusi, mis võivad esineda puhkusetasu arvestamisel (nt. lapsehoolduspuhkuselt või tegevteenistusest naasnud töötaja korral jne).

Raamatupidaja.ee
12.06.03