T A R M O S I L D E B E R G
Fontes, uuringute ärisuund
Selleks, et olla palgaturul konkurentsivõimeline, on ettevõtte jaoks oluline hankida palgaturust võimalikult täielikku infot.
Infot võib koguda erinevate seminaride käigus kolleegidega suheldes, ajaleheartiklitest, metoodiliste uuringutest jne. Informatsiooni kogumise ja kasutamise eesmärgiks on võrdlussoov kuidas minu ettevõte palgaturul paikneb?Ettevõtted kasutavad palgainformatsiooni, et luua ja säilitada konkurentsivõimelist palgapoliitikat ning saavutada parimat tööjõu hinna ja kvaliteedi suhet.
Tahtes olla palgaturul konkurentsivõimeline, on soovitav lähtuda täpsest ja detailsest informatsioonist. See tähendab, et kolleegide käest kuuldud informatsiooni või ajalehest loetut saab küll arvestada, kuid seda on raske võtta aluseks põhjalike analüüside tegemiseks. Selles kirjutises on palgainformatsiooni mõistena käsitletud süsteemselt kogutud ning töödeldud palgainfot sisaldavaid uuringuid.
Võrreldes oma ettevõtte palkasid/palgataset palgaturuga, on hea alustada üldise positsioneerimisega. Teadmine, kas maksame palka palgaturu keskmisel tasemel või sellest vähem või rohkem, toetab edasisi analüüse. Näiteks, kui ettevõte maksab palka alla turu keskmise taseme, kuid sooviks maksta turu keskmist palka, siis ilmselt tuleb töötasusid tõsta. Millistel töödel on palgatõus vajalik ja millises ulatuses, näitavad juba edasised võrdlused.
Uuringud on näidanud, et palgatase sõltub sageli ettevõtte kapitali päritolust või piirkonnast, kus ettevõte paikneb. Iga ettevõte peaks enne võrdluste tegemist otsustama, kas tahetakse end võrrelda ainult võimalikult omasuguste ettevõtetega oma piirkonnast või tahab ka näiteks Pärnumaal tegutsev ettevõte oma töötajatele Tallinna palgatasemel tasupakette pakkuda.
Vaadates üle oma ettevõtte positsiooni palgaturul ametikohtade kaupa, tuleb arvesse võtta kogu kompensatsioonipakett rahalisi tasusid, põhipalka ja tulemuspalka ning rahasse ümberarvestatavaid soodustusi nagu ametiauto kasutamisvõimalus, mobiiltelefoni arvete tasumist jne. Lisaks on ka mitmeid mitte-rahalisi soodustusi, kuid esmase võrdluse tegemiseks on need vähemolulisemad.
Näiteks analüüsides müügijuhi tasupaketti peaks ettevõtte arvestama, millisel tasemel palgaturuga soovib ta paikneda nii üldiselt kui ka konkreetse müügijuhi tasustamisel. Võib juhtuda, et teadlik üle/alamaksmine on õigustatud. Arvestada tuleb ka soodustuste olemasolu ning nende kasutamise ulatust.
Palgainformatsiooni kasutamisega on erinevate ametikohtade tasandist kaugemale minna peaaegu et võimatu. Seetõttu on Fontes soovitanud lisaks detailse kompensatsioonipaketi võrdlemisele pöörata tähelepanu ka üldisemale informatsioonile. Näiteks on oluline on palkade ülevaatamisel lisaks numbrilisele palgainformatsioonile arvestada ka järgmise aasta palgaprognoose.
Uuringud annavad ülevaate enamlevinumatest palgapoliitilistest suundumustest ja palgasüsteemides nt informatsiooni tulemuspalgaskeemide kasutamise kohta, töötaja tulemuse mõõdikute kohta jne.
Ettevõttel on võimalik ennast turu praktikaga võrreldes saada kindlust otsuste vastuvõtmisel ja uusi ideid.
6 küsimust palgaturul toimuva võrdlemisel oma ettevõttega:
Kuidas paikneme turu suhtes üldiselt?
Kuidas paikneme palgaturu suhtes, vaadeldes erineva kapitali ja suurusega ettevõtteid erinevates majandussektorites?
Kuidas paikneme turu suhtes ametikohati?
Millised on turul levinud soodustused nii üldiselt kui ka ametikohtade vahel?
Turuosaliste prognoos palgamuutuseks järgmise aasta jooksul?
Meie ettevõtte palgapoliitika ja süsteem võrreldes teiste ettevõtetega?
Allikas: Tarmo Sildeberg
Äripäev
12.05.03
