Üksikasjad

Avaldatud: 25 september 2003

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Robert Kitt, Hansa Pensionifondi fondijuht

* Ratsionaalne inimene jagab riske

* Mida suurem palk, seda kasulikum

Mulle meeldivad vaidlused, mis selgitavad lõpuks välja tõe. Samuti meeldib mulle probleemi lahata nii, et kõik poolt- ja vastuargumendid on esindatud. Üks halvemaid vaidluse tagajärgi on see, et tehakse otsus, olemata kõigest informeeritud.

Käesoleva aasta 31. oktoober on viimane võimalus liituda kogumispensioniga neil, kelle sünniaeg jääb vahemikku 1.01.1957 – 31.12.1961. Nendel inimestel on kindlasti põhjust võtta pooltund ning mõtelda selgeks kogumispensioniga liitumine. Kui endal infot ja teadmisi napib, siis kindlasti nõustatakse teid lähimas pangakontoris.

Pensioni (riikliku pluss kogumispensioni) suurus Eestis sõltub peamiselt kolmest asjast: palk, vanus ja pensionifondi tootlus. Samuti on oluline kogu majanduse käekäik – mida parem seis on majanduses, seda rohkem on võimalust pensioni maksta. Olengi analüüsinud kolme grupi seisukohast vaadatuna, kas tasub kogumispensioniga liituda või mitte. Valisin grupid selliselt, et oleks esindatud erineva sissetulekuga nn viimase võimaluse liitujad ning nooremad.

Rohkem kui kaks dekaadi on väga pikk aeg, kui me räägime investeeringutest. Seetõttu peaks iga ratsionaalne inimene oma riske hajutama ehk koguma pensionivara, kasutades mitut võimalust. Seda muidugi juhul, kui see jõukohane on. Riigipension oli, on ja jääb, kuid lisaraha kogumispensionist on kindlasti vajalik suurema sissetuleku tagamiseks pensionipõlves.

Tänavu saavad kogumispensioniga liituda veel need inimesed, kes on sündinud aastatel 1957–1961. See tähendab, et 17–21 aastat jääb kogumiseks, mis on samuti väga pikk aeg.

Kokkuvõttes: kogumispension on kasulik igas vanuses liitujale palgast olenemata. Mida suurem on palk, seda kasulikumaks liitumine kujuneb, kuid ka keskmisest väiksema sissetulekuga inimesed saavad arvestatavat kasu.

NÄITED

41-AASTANE

• 41-aastane inimene (sünd 1962), kes liitub kogumispensioniga tänavu, kogudes vara veel vähemalt 22 aastat.
• Keskmine palk: 6915 kr
• Riikliku pensioni arvestuse baasosa: 577,33 kr
• Kindlustus ja staaþiosakud: 34,04 kr.
• Inimene valib II samba fondi, mille tootlikkus on 7,5% aastas.
• Kui inimene ei liitu kogumispensioniga:
riigipension – 2109 krooni.
• Liitudes: riigipension – 1932 kr
osakute eest – 1488 kr.
Kokku – 3420 kr

44-AASTANE

• Keskmine palk: 3500 kr
• Kõik muud eeldused samad mis eelmises näites.
• Kui see inimene ei liitu kogumispensioniga:
riigipension – 1722 kr.
• Liitudes: riigipension – 1643 kr
osakute eest – 569 kr
kokku – 2212 kr.

44-AASTANE

• Keskmine palk: 10 000 kr
• Kõik muud eeldused samad mis eelmises näites.
• Tulevane riigipension: 2458 kr
• Liitudes: riigipension – 2232 kr
osakute eest – 1625 kr
kokku – 3857 kr

Üksikasjad

Avaldatud: 23 september 2003

• Palgaseadus
• Delfi

CV Online

Hollandi teadlased Monique Van Der Hulst ja Sabine Geurts on leidnud seose ületundide ja töötajate vaimse tervise vahel. Ületöötanud inimesel ei jätku piisavalt aega oma pere jaoks ja töötulemused on väsimusest tingituna soovitust halvemad. Tulemuseks on pidev stress ja motivatsiooni langus.

Mida võiks selles situatsioonis ette võtta?

Vähenda kulusid
Ära raiska nii palju raha! Piirates oma kulusid ei pea Sa enam nii palju teenima, et oma kasvavaid vajadusi rahuldada. Loogiline. Kas Sa ei tahaks elada ilma võlgadeta? Kas Sa ei tunneks ennast paremini, kui Sinu auto ja mobiiltelefon oleksid ostetud juba teenitud raha eest mitte järelmaksuga? Valem on lihtne: raiska vähem = tööta vähem.

Mõned Euroopa riigid on ületöötamise isegi keelustanud. Põhjuseks see, et ületunnid tegelikult soodustavad töötust. Mida rohkem ühed inimesed tööd teevad, seda vähem jääb seda teistele.

Kuigi see näide tundub olevat absurdne, on selles oma iva sees. Näiteks Saksamaal ja Taanis mindi ametlikult üle lühendatud töönädalale, milleks on vastavalt 35 ja 37 tundi nädalas. Inimesed töötavad nendes riikides vähem, veedavad rohkem aega oma perega ja tulemusena on nende üleriigiline stressitase märgatavalt vähenenud.

Pea tähtaegadest kinni

Paljud tegutsevad ületöötamise reþiimis seetõttu, et ei oska hinnata ülesannete täitmisele kuluvat aega. Kindlasti võib juhtuda, et töötajate ülesanded on ettevõttes lihtsalt valesti jaotatud, mistõttu ühed põevad liigset töökoormust, teised aga mängivad arvutis kaarte.

Tihtipeale aga tuleneb ületöötamine ikkagi prioriteetide seadmise oskamatusest. Kui töömaht saab täis, tuleb juhile kohe märku anda, et ülesannete lisandumine tähendaks, et osa nendest saab tehtud mitte kõige paremal viisil või ei saagi tehtud.

Kuidas ettevõte tervikuna sellest võidab? Räägi tähtaegadest ja üle jõu käivast koormusest võimalikult vara. See aitab juhtkonnal teha kulusid vähendavaid valikuid, vältides tähtaegade üllatuslikku ületamist. Tulemusena oled võimeline tähtaegadest punktuaalselt kinni pidama ja tegema oodatust isegi rohkem tööd.

Aita firmal riske vähendada
Kui kõik töötajad oleksid võimelised töötama rohkem, siis ilmselt võidaks sellest ka ettevõte tervikuna. Samas kaasnevad sellega ka teatud riskid: ületöötanud inimene teeb rohkem vigu, on stressis, demotiveeritud. Firmad, kel käigus liiga palju erinevaid projekte, kaotavad klientide silmis usalduse. Lisanduvatest ja kuhjuma kippuvatest ülesannetest tuleb lihtsalt osata õigel ajal ära öelda.

Osta aega pere jaoks

Vähem töötamise kontseptsioonil on ka puuduseid. Ületundide vältimist peetakse tihti pühendumuse puudumiseks, mis oluliselt vähendab preemia saamise võimalust. Kuid tegelikult võib pere nimel ohverdada ka preemia, uskudes, et koos veedetud aeg on kordades väärtuslikum.

Mõtle produktiivselt
Töötades vaid 40 tundi nädalas, saad tegelikult palju rohkem tehtud, kuna aju pole ületöötamisest kurnatud. Pikaajalised, kuudesse ulatuvad ületöötamise perioodid põhjustavad loomingulisuse kahanemist ja psühholoogiliste probleemide teket. Kumbki ei soodusta produktiivsust, vaid viivad läbipõlemiseni.

Lõpuks demotiveeritud ja väsimusest ebaproduktiivne töötaja kaotab ka tööandja silmis oma väärtuse ning saab kandidaadiks vallandamisele. Seega — selle asemel, et tööl elama asuda, tuleks õppida produktiivselt töötama selleks ettenähtud ajal, et vaba aega rõõmuga veeta saaks.

CV Online

Üksikasjad

Avaldatud: 24 september 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

Harri Taliga, EAKLi sotsiaalsekretär

Eesti Ametiühingute Keskliit tegi Eesti Tööandjate Keskliidule ettepaneku kehtestada järgmise aasta alampalgaks 2490 kr kuus ja 14,60 kr tunnis. Miks just sellised taotlused?

Esiteks seetõttu, et 2001. a augustis sõlmisid ametiühingud tööandjatega pikaajalise kokkuleppe alampalga tõstmise põhimõtete kohta. Lepiti kokku, et alampalk peab tõusma kiiremini keskmisest brutopalgast. Ühemõtteliselt ja selgelt sõnastati eesmärk, et aastaks 2008 peab alampalk jõudma rahvusvaheliselt tunnustatud miinimumtasemele, st moodustama vähemalt 41% riigi keskmisest brutopalgast. Pandi paika alampalga ja keskmise palga suhtarvud – mitu protsenti keskmisest palgast alampalk konkreetsel aastal moodustama peab. 2003. a alguseks pidi see näitaja olema 33,5%, aasta hiljem 35% ning igal järgneval aastal paranema veel 1,5 protsendipunkti võrra. Kokkuleppe lisas fikseeriti ka valem, kuidas alampalga tõus saavutatakse.

Alampalk kujutab endast sotsiaalselt aktsepteeritavat minimaalset töötasu, millest vähem ükski töötaja saada ei tohi. Ametiühingute keskliit on alati olnud ja on edaspidi avatud läbirääkimisteks, mille eesmärk on täiustada tööturul toimivate suhete süsteemi, sh palgakorraldust. Tänane alampalga kehtestamise mehhanism pole täiuslik.

Ettepanku leppida kokku pikemaks perioodiks mõeldud, stabiilsust tagav alampalga tõstmise mehhanism, tegid tööandjate liidrid.

Äripäev
24.09.03

Üksikasjad

Avaldatud: 22 september 2003

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Silva Männik

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on uues töölepingu seaduses senisest enam on arvestatud mõlema poole - tööandja ja töövõtja - tasakaalustatud huvidega.

Tööandjate jaoks on olulisemateks muutusteks uues töölepingu seaduses bürokraatianõuete vähenemine ning tööandjate huvide kaitsmine valdkondades, mis puudutavad tööandjaga konkureerimist, ärisaladuse hoidmist, töötaja varalist vastutust ning lepingu lõpetamist, märkis keskliit pressiteates.

Ära kaotatud trahvid tööraamatu hoidmise nõuete mittetäitmise eest. Vähendatud on kohustuslikke ja koormavaid vorminõudeid töölepingute lõpetamisel, mille täitmata jätmine on tänasel päeval aluseks lepingute lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel. Töösisekorraeeskirjade kehtestamiseks ei ole vaja enam tööinspektori nõusolekut.

Uue põhimõttena on legaliseeritud tööandjal õigus nõuda töötajalt töölepingu lõppemisel sisse temasse tehtud investeeringud tingimusel, et investeeringu tegemisest ei ole möödunud üle kolme aasta.

Kokkulepe käsitleb põhjalikult töötaja konkureerimist tööandjaga nii töölepingu kestvuse ajal (tegevuspiirang) kui pärast lepingu lõppemist (konkurentsipiirang). Üldise põhimõttena ei tohi töötaja osutada tööandjale konkurentsi, kui tema amet seda võimaldaks. Kokkuleppel tööandjaga konkurentsipiirangus ei tohi töötaja töötada konkurendi juures ka pärast töölepingu lõppu (kuni 1 aasta), kusjuures tööandja peab selle eest maksma 60% teenitud keskmisest palgast.

Töötaja on kohustatud hoidma tööandja ärisaladust ilma selle eest tasu saamata. Töötaja on kohustatud hoidma ärisaladust ka pärast töölepingu lõppu, kui nii on kokku lepitud, tasu selle eest makstakse kokkuleppeliselt.

Uudseks põhimõtteks on töötajale leppetrahvi kohaldamise võimalus juhul, kui töötaja on rikkunud ärisaladuse hoidmise, konkurentsi- või tegevuspiirangut, lahkunud töölt ilma olulise põhjuseta või omavoliliselt. Leppetrahvi kokkuleppe võib sõlmida kuni töötaja 6 kuu palga suuruses summas.

Töölepingu lõpetamisel koondamise või töötaja vanuse tõttu võib kokku leppida, et hüvitise väljamaksmine toimub ositi, kusjuures viimane osamakse makstakse välja hiljemalt nelja kuu möödudes töölepingu lõppemisest. Tööandja vabaneb hüvitise maksmisest kui töötajaga sõlmitakse uus tööleping lõpetatud töölepinguga samaväärse töö tegemiseks.

Ebaseadusliku töölepingu lõpetamise korral on töötajale kompensatsiooniks makstavast hüvitisest võimalik maha arvata töötajale lõpetamisel makstud hüvitised. Samuti ei tohi töötajale väljamakstav hüvitis lõpparve ja vaidluse ajal saamata jäänud palga ulatuses ületada kokkuvõttes töötaja 12 kuu palka.