Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Peeter Raidla

2003. aasta I kvartalis oli Eesti täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 6333 krooni ja tunnis 38,41 krooni.

Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine brutokuupalk 10,7% ja brutotunnipalk 10,4% kõrgem, teatas statistikaamet. Alates 2002. aasta II kvartalist kuni 2003. aasta I kvartalini on palgatõus olnud stabiilne — võrreldes vastavate kvartalitega on see püsinud 10% piires.

Kõige kõrgem brutokuupalk ja -tunnipalk oli finantsvahenduses — 3,1 korda kõrgem keskmisest kuupalgast ja 2,5 korda keskmisest tunnipalgast.

Kõige madalam brutokuupalk ja -tunnipalk oli põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal — vastavalt 60,1% keskmisest kuupalgast ning 61,3% tunnipalgast.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kalanduse tegevusalal (hõlmab kalapüüki ja
-kasvatust) — vastavalt 13,6% ja 16,1% võrreldes 2002. aasta sama perioodiga.

Keskmine brutokuupalk tõusis kõige enam finantsvahenduses ja brutotunnipalk hotellide ja restoranide tegevusalal — vastavalt 29,9% ja 35,3% võrreldes 2002. aasta sama perioodiga.

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 6113 krooni, veebruaris 6166 krooni ja märtsis 6785 krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

Ühe ettevõtte Saaremaa filiaali töötaja nõuab tööandjalt võrdset palka oma Tallinna kolleegiga, sest teeb temaga samaväärset tööd. Kui ees seisab kohtuskäik, on võimalik, et kohus otsustab asja saarlase kasuks, sest Eestis kehtiv palgaseadus (§ 51) annab töötajaile õiguse nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu ning kui tööandja rikub võrdse tasustamise põhimõtet, on töötajail õigus nõuda hüvitust.

Äripäeva arvates on võrdse tasustamise põhimõte palgaseaduses üleliigne. Tööjõu maksumuse määrab turg, seda ei saa sätestada seadusega. Olgu seadusesätte algne mõte kui tahes õiglane, võib selle praktikas järgimine viia halvimal juhul tööpuuduse suurenemiseni maapiirkondades.

Seadused on tehtud selleks, et neid täita. Kui seadusandja on kehtestanud reeglid, mida ei täideta, sest nende järgmine tekitab otseselt kahju, või täidetakse ainult paberil, et olla kas või näiliselt seadusekuulekas ja oma tööd ikka vanaviisi edasi teha, siis tekib küsimus, mis võiks olla sellise seaduse eesmärk.

Palgaseaduse sätte selline sõnastus on kehtinud juba kaks aastat, ometi seda ei täideta. Miks seda näiteks Lukoil Eesti ei tee, selgitab tanklate juht Vaido Virre nii: “Ma ei saaks kunagi kedagi Tallinnas tööle Põlva palga eest. Samas peaksin maapiirkondade tanklad sulgema, sest töötajatele Tallinna palka makstes ei tasuks need enam ära.” Hakkab Põlva töötaja nõudma Tallinna ametivennaga sama tasu, ei saa ta sama palka, vaid jääb töökohast ilma.

See nüüd vaevalt seaduse mõte on, kuigi nt tanklaoperaatorite töö puhul nii Tallinnas kui Põlvas võib rääkida võrdväärsest tööst. Ka pangatellerid teevad samasugust tööd nii Tallinnas, Narvas kui ka Kuressaares.

Paragrahv 51 eeldanuks, et seadusandja defineeriks mõiste “võrdväärne töö”. Ilmselt oli see tallegi liiga keeruline, sest õigupoolest on raske leida üheväärseid ametikohti. Eeskätt seetõttu, et pole olemas kaht täpselt samasugust inimest.

Ebamäärane sõnastus võimaldab mitmetitõlgendamisi, ning kui viidatud kohtupretsedent sünnib, on oodata kohtuasjade laviini ning tööuputust töövaidluskomisjonides. Ettevõtjale ja töötajale aja- ja rahakulu.

Varem ei osanud töötajad oma sellisele õigusele tähelepanu pöörata, sest seadustegijate eesmärk oli kõnealuse sättega tagada sooline võrdõiguslikkus tasustamisel. Nii seda ka tutvustati. Välja aga kukkus teisiti.

Palgad on ettevõtete Tallinna kontorites ikka kõrgemad kui mujal, sest ka tööjõu hind on erinev. Kui nt ettevõtte väikeasulas asuv filiaal on ainus tööandja, aga töösoovijaid on palju, on ka töötaja palk väiksem.

Ja soolisest diskrimineerimisest on meil põhjust tänagi rääkida.

Kompromissina võib jätta seadusesse alles töötaja õiguse nõuda sama töö eest sama palka ilma hüvitise nõudmise õiguseta. Sest on tööandjaid, kes ei arvesta ka olukorda tööturul, nt Ühispank, kes arvutab oma telleritele maakondades tasu teatud koefitsiendiga Tallinnas makstavast.

Lahenduse toob Äripäeva pakutud tasutud maksude avalikustamine – töötajad saavad võrrelda oma ja kolleegide tasu, naised näevad, kui palju vähem väärtustab tööandja teda meeskolleegist. Suureneb töötajate surve tööandjale maksta õiglasemat tasu ja tööandjad ei saa töötajaile enam puru silma ajada. Riigil pole siin vaja sekkuda.

Äripäev
12.05.03

Väljavõte palgaseadusest

§ 5. Palga seadusevastane vähendamine või suurendamine
Keelatud on palka suurendada või vähendada olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtumisest kaitseväeteenistuskohustusse. Keelatud on palka vähendada olenevalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest.

§ 51. Võrdse tasustamise põhimõte
(1) Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.

(2) Tööandja on töötaja nõudmisel kohustatud tõendama, et ta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtet järginud ja eeliste andmine on tingitud soost sõltumatutest objektiivsetest asjaoludest. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvutamise aluste kohta.

(3) Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi.

(4) Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist.

[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 8. Andmete avaldamine töötaja palga kohta
(1) Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta.

(2) Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.

(3) Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud keeld ei kehti korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) §-s 4 nimetatud ametiisikute palga kohta ning neil juhtudel, kui andmeid nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksuamet, Riigikontroll, Statistikaamet või Tööinspektsioon, samuti seadusega ettenähtud juhtudel.

(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatut rakendatakse samuti korruptsioonivastase seaduse §-s 4 nimetatud riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liikmele, riigi- või munitsipaalvara või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku vara üleandmist otsustava organi liikmele makstavate tasude suhtes.

(4) Tööandjal on õigus avaldada töötajate rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) palgaandmeid.

Allikas: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=235150

Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Gea Velthut-Sokka

Rahvastikuminister Paul-Erik Rummo ütles, et vanemapalk peaks kehtima ka kahe järjestikuse sünni puhul.

Eilsel esimesel demograafiakomisjoni koosolekul rõhutas Rummo, et vanemapalk peaks kehtima ka kahe järjestikuse sünni puhul: "Paljud vanemad soovivad kahte last järjest. On oluline, et vanemate sissetulek säiliks ka teise lapsega kodus oleku vältel."

Ministri sõnul peab vanemapalk võimalikult täpselt arvestama noorte perede tegelike vajadustega ning võimaldama kindlaid majanduslikke garantiisid laste saamisel. Rummo lisas, et teeb lähiajal vastavasisulise täiendusettepaneku ka Vabariigi Valitsusele.

Senise kontseptsiooni kohaselt makstakse emale alates 1. jaanuarist 2004 sünnituseelse aasta keskmist palka kokku 12 kuu jooksul enne ja pärast sündi.

Tänasel kohtumisel arutati ka pikaajaliste rahvastikualaste meetmete programmi väljatöötamist, mille alusel koostatakse 15. novembriks konkreetne tegevuskava aastateks 2004-2007 ja esitatakse see Vabariigi Valitsusele.

Programmi koostamiseks lubasid ministeeriumite esindajad ette valmistada ülevaate oma valdkonda puudutavatest eelnõudest. Kuna demograafia-alased protsessid on aeglased ning seotud pea kõikides valdkondades toimuvaga on oluline, et riiklik rahvastikupoliitika oleks koordineeritud, pikaajaline ja erinevad meetmed ei oleks vastukäivad. Riiklike meetmete programmi väljatöötamisse kaasatakse erinevate ekspert- ja huvigruppide esindajad.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

T A R M O S I L D E B E R G
Fontes, uuringute ärisuund

Selleks, et olla palgaturul konkurentsivõimeline, on ettevõtte jaoks oluline hankida palgaturust võimalikult täielikku infot.

Infot võib koguda erinevate seminaride käigus kolleegidega suheldes, ajaleheartiklitest, metoodiliste uuringutest jne. Informatsiooni kogumise ja kasutamise eesmärgiks on võrdlussoov – kuidas minu ettevõte palgaturul paikneb?Ettevõtted kasutavad palgainformatsiooni, et luua ja säilitada konkurentsivõimelist palgapoliitikat ning saavutada parimat tööjõu hinna ja kvaliteedi suhet.

Tahtes olla palgaturul konkurentsivõimeline, on soovitav lähtuda täpsest ja detailsest informatsioonist. See tähendab, et kolleegide käest kuuldud informatsiooni või ajalehest loetut saab küll arvestada, kuid seda on raske võtta aluseks põhjalike analüüside tegemiseks. Selles kirjutises on palgainformatsiooni mõistena käsitletud süsteemselt kogutud ning töödeldud palgainfot sisaldavaid uuringuid.

Võrreldes oma ettevõtte palkasid/palgataset palgaturuga, on hea alustada üldise positsioneerimisega. Teadmine, kas maksame palka palgaturu keskmisel tasemel või sellest vähem või rohkem, toetab edasisi analüüse. Näiteks, kui ettevõte maksab palka alla turu keskmise taseme, kuid sooviks maksta turu keskmist palka, siis ilmselt tuleb töötasusid tõsta. Millistel töödel on palgatõus vajalik ja millises ulatuses, näitavad juba edasised võrdlused.

Uuringud on näidanud, et palgatase sõltub sageli ettevõtte kapitali päritolust või piirkonnast, kus ettevõte paikneb. Iga ettevõte peaks enne võrdluste tegemist otsustama, kas tahetakse end võrrelda ainult võimalikult omasuguste ettevõtetega oma piirkonnast või tahab ka näiteks Pärnumaal tegutsev ettevõte oma töötajatele Tallinna palgatasemel tasupakette pakkuda.

Vaadates üle oma ettevõtte positsiooni palgaturul ametikohtade kaupa, tuleb arvesse võtta kogu kompensatsioonipakett – rahalisi tasusid, põhipalka ja tulemuspalka ning rahasse ümberarvestatavaid soodustusi nagu ametiauto kasutamisvõimalus, mobiiltelefoni arvete tasumist jne. Lisaks on ka mitmeid mitte-rahalisi soodustusi, kuid esmase võrdluse tegemiseks on need vähemolulisemad.

Näiteks analüüsides müügijuhi tasupaketti peaks ettevõtte arvestama, millisel tasemel palgaturuga soovib ta paikneda nii üldiselt kui ka konkreetse müügijuhi tasustamisel. Võib juhtuda, et teadlik üle/alamaksmine on õigustatud. Arvestada tuleb ka soodustuste olemasolu ning nende kasutamise ulatust.

Palgainformatsiooni kasutamisega on erinevate ametikohtade tasandist kaugemale minna peaaegu et võimatu. Seetõttu on Fontes soovitanud lisaks detailse kompensatsioonipaketi võrdlemisele pöörata tähelepanu ka üldisemale informatsioonile. Näiteks on oluline on palkade ülevaatamisel lisaks numbrilisele palgainformatsioonile arvestada ka järgmise aasta palgaprognoose.

Uuringud annavad ülevaate enamlevinumatest palgapoliitilistest suundumustest ja palgasüsteemides nt informatsiooni tulemuspalgaskeemide kasutamise kohta, töötaja tulemuse mõõdikute kohta jne.

Ettevõttel on võimalik ennast turu praktikaga võrreldes saada kindlust otsuste vastuvõtmisel ja uusi ideid.

6 küsimust palgaturul toimuva võrdlemisel oma ettevõttega:
Kuidas paikneme turu suhtes üldiselt?
Kuidas paikneme palgaturu suhtes, vaadeldes erineva kapitali ja suurusega ettevõtteid erinevates majandussektorites?
Kuidas paikneme turu suhtes ametikohati?
Millised on turul levinud soodustused nii üldiselt kui ka ametikohtade vahel?
Turuosaliste prognoos palgamuutuseks järgmise aasta jooksul?
Meie ettevõtte palgapoliitika ja –süsteem võrreldes teiste ettevõtetega?

Allikas: Tarmo Sildeberg

Äripäev
12.05.03