Raigo Neudorf
* Elanikel jääb üha enam raha oma vabalt valitud kulutusteks
* Tarbijad kulutasid poole aastaga 26 miljardit krooni
Emori uuringu kohaselt kasvasid selle aasta esimesel poolaastal kõige kiiremini väiksema ostujõuga inimeste sissetulekud, olles ligi 20 protsenti kõrgemad kui aasta varem samal ajal.
Eelmise aastaga võrreldes suurenesid netosissetulekud kaheksa protsenti ning keskmine sissetulek küündis 2939 kroonini ühe inimese kohta kuus. Väikese ostujõuga elanike sissetulek oli samas 1951 krooni, keskmise ja suurema ostujõuga inimestel ulatus keskmine sissetulek vastavalt 2966 ning 4839 kroonini.
Suhteliselt kiiremini kasvasid sissetulekud eelmise aasta esimese poolaastaga madalamas ostujõu kihis, kus kasv oli ligi 20 protsenti. Suhteliselt aeglasem oli kasv aga kõrgemas ostujõu kihis, ulatudes nelja protsendini.
Ka mõnesajakroonine juurdekasv on oluline
Madalama ostujõu võrdlemisi suurt protsentuaalset sissetuleku kasvu põhjendas AS-i Emor projektijuht Kaidi Kandla sellega, et kuna summad on väiksemad, siis mõjub ka näiteks mõnesajakroonine lisasissetulek üsna palju.
Näiteks kasvasid vahepeal pensionid, märkis Kandla. Tema sõnul kasvas madalama ostujõuga inimeste sissetulek aastaga keskmiselt 295 krooni ning kõrgema ostujõuga inimestel 199 krooni.
Samas leidub alati inimesi, kes eelnimetatud arve lugedes leiavad, et nende puhul pole sissetulekud näiteks eelmise aastaga kasvanud. Kandla sõnul peaks siinjuures arvestama, et tegu pole vaid palganumbritele taandatud arvestusega, vaid kõiki sissetulekuid hõlmava uuringuga. Sinna alla käivad kõikvõimalikud sissetulekuallikad, nagu pensionid, lastetoetused, finantstehingud ja hasartmängudega võidetud summad. Samas on ka inimese mälu üsna lühike, märkis Kandla, kelle sõnul on üldjuhul raske meeles pidada kõiki sissetulekuid, kui neid just täpselt üles ei märgita.
Kandla sõnul võib öelda, et inimestel jääb üha enam raha üle muudeks kulutusteks toidu, eluaseme ja muude väljaminekute kõrval. Võrreldes eelmiste aastatega on kasvanud inimeste vabalt valitavad kulutused, lausus Kandla.
Uuringu kohaselt kulus esimesel poolaastal pere-eelarvest keskmiselt koguni 41 protsenti tööstuskaupadele ning teenustele, 28 protsenti kulutati keskmiselt toidule, alkoholile ja tubakatoodetele. Kandla sõnul on tarbijate kulutused toidule jäänud viimastel aastatel enam-vähem samale tasemele.
Hansa Capitali väikefinantseerimise divisjoni juhataja Agnes Makk ütles, et sissetulekute ning ostujõu suurenemist võib täheldada kas või seetõttu, et viimastel kuudel on suurenenud väljastatud järelmaksukaartide hulk. Ma arvan, et nende asjade vahele saab seose tõmmata, lausus Makk. Tema sõnul väljastas Hansapank juulis 4407 ning augustis 3494 uut Ego järelmaksukaarti, mis on tavapärasest enam. Tõenäoliselt see trend jätkub, kuna tavaliselt toimub aktiivsem kaartide väljastamine just aasta teisel poolel, lausus Makk.
Pank analüüsib esitatud taotlusi tähelepanelikult
Maki sõnul on ülevõimendatud see, et järelmaksutoodete aktiivne väljastamine tekitaks olukorra, kus paljud inimesed ei suuda võetud kohustusi krediidiasutuse ees täita. Analüüsime kõiki meile esitatud taotlusi väga tähelepanelikult. Seda näitab kas või see, et 2025 protsenti kõigist kaarditaotlustest ei rahuldata.
Emori uuringu järgi on sissetulekute kasvuga kaasnenud ühelt poolt tervislikuma toitumise trend, teisalt aga suuremad võimalused endale spontaanselt meelehead teha. Toidulaual on rohkem puu- ja juurvilja, piima- ja kalatooteid, mahla ning vett, samas aga on kasvanud keskmisest kiiremini kulutused maiustustele, pagari- ja kondiitritoodetele.
Emori andmetel kasvas Eesti tarbijaturu rahaline maht selle aasta esimesel poolaastal võrreldes aasta varasemaga 9 protsenti, ulatudes hinnanguliselt 26 miljardi kroonini.
