Artiklid
- Üksikasjad
Eeva Pajuviidik
Rasedana töötavatele naistele peab tööandja looma tingimused, et töö käigus ei oleks ohtu ema ega oodatava lapse tervisele.
Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas last ootav naine töötab tootmisettevõttes või on ametis kontoris, küll aga peab esimesel juhul töötingimusi ja töökeskkonnas valitsevaid ohutegureid hoolikamalt jälgima.
Sotsiaalministeeriumi meedianõuniku Marika Raiski sõnul ei ole vastavalt töölepinguseadusele rasedale eeliste andmine käsitletav ebavõrdse kohtlemise keelu rikkumisena. Töölepinguseaduse alusel ei ole lubatud saata rasedat töölähetusse, arsti otsuse alusel on rasedal õigus nõuda töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle. Kui tööinspektor on tuvastanud, et töötingimuste kergendamine või kergemale tööle üleviimine ei ole võimalik, vabastatakse rase haiguslehel näidatud ajaks tööst ning talle makstakse ravikindlustushüvitist.
Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt ei tohi rasedat rakendada ületunnitööle ega öötööle. Rasedale tuleb võimaldada aeg sünnituseelseks arstlikuks läbivaatuseks, läbivaatuse aeg loetakse tööaja hulka ja selle aja eest säilitatakse keskmine palk.
Puhkuseseaduse kohaselt on sõltumata töötatud ajast õigus saada esimesel tööaastal puhkust täies ulatuses naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust töötajale sobival ajal. Puhkuseseaduse järgi rasedus- ja sünnituspuhkusel olemine loetakse korralise puhkuse kasutamist takistavaks asjaoluks ning sellel põhjusel on õigus kasutamata jäänud puhkus või puhkuseosa üle viia teisele ajale. Lapse isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi täiendavat lapsepuhkust.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette kohustuse luua rasedatele sobivad töö- ja olmetingimused, sealhulgas puhkeruumis lamamise võimaluse.
"Kõikide tööde korral, kus naistöötaja võib kokku puutuda töökeskkonna ohuteguritega, on tööandja kohustatud hindama nende tegurite iseloomu, määra ja kestuse alusel riski naistöötaja ohutusele või tema tervisele," selgitab Marika Raiski. "Samuti tuleb hinnata võimalikku kahjulikku mõju naise raseduse kulgemisele. Kui selline risk on olemas, peab tööandja rakendama abinõusid ohutute töötingimuste tagamiseks, konsulteerima abinõude rakendamisel töökeskkonna nõukoguga ja vajaduse korral arstiga ning teavitama naistöötajat ja töökeskkonnavolinikku hindamise tulemustest ja rakendatavatest abinõudest."
Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul ei pea tööinspektsioon statistikat rasedate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise kohta.
"Tööandjad pigem soovitavad rasedal hankida arsti otsus kergemale tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise kohta, et siis töötaja tööst vabastada põhjusel, et ei ole võimalik kergemat tööd anda, kui see, et leida talle kergem töö," hindab Vare olukorda. "Ega eriti ei vaevuta töötingimusi kergendama või muutma töökorraldust selliselt, et rase saaks tema terviseseisundit arvestades töötada kuni rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämiseni."
Balbiino pakub rasedatele paindlikku tööd
Sigrid Sooman
ASi Balbiino personalijuht
Naisi on tööl Balbiino kõikides osakondades, välja arvatud tehnikaosakond.
Praegu oleme suvehooaja tõttu pea kahekordistanud oma tootmispersonali, kelle hulgas 90% on naisterahvad ja seega on praegu naiste üldine osakaal Balbiinos 65%.
Tööülesanded, vastutus ja ka töökoormus on loomulikult igal ametikohal erinev, sest naisterahvaid on ametis töölistest kuni juhtideni.
Seoses vanemapalgaga on suurenenud ka rasedate arv ettevõttes. Pärast tulevasele emale õnnitluste edastamist vaatame üle tema tööülesannete täitmisega tekkivad ohud nii ema kui ka lapse tervisele.
Senini ei ole kontoritööl olevate naiste puhul olnud vajadust tööülesannete või tööreiimi muutmiseks, küll aga tootmises ja seda seoses öiste vahetustega.
Oleme viinud töötaja üle päevasesse vahetusse ning vajadusel lühendanud ka vahetuse pikkust, samuti pakkunud võimalust pigem mitte püstiseismist, vaid istumist eeldavate tööoperatsioonide sooritamiseks. Senini oleme leidnud alati lahenduse ilma tööinspektori sekkumiseta.
Töökeskkonna ohud varitsevad ka last ootavat naist
neli ohutegurit, mida tööandja peab pidevalt jälgima
- Füüsikalised - põrutused, vibratsioon, müra, kiirgus, elektromagnetväli, temperatuur, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht;
- Keemilised - ohtlikud kemikaalid, kantserogeenid, elavhõbe, süsinikmonooksiid. Kemikaalid on märgitud kemikaaliseaduse N 5 lõikes 1;
- Bioloogilised - bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust;
- Füsioloogilised ja psühholoogilised - raskuste käsitsi teisaldamine, lokaalse lihaspingega tööd, vaimset või füüsilist väsimust või ülepinget põhjustavad sundasendid ja -liigutused, pidev töötamine seistes või istudes, monotoonne töö, kiire töötempo, kõrgendatud tähelepanuga töö, töötamine üksinda, kui abi kutsumine ei ole võimalik, töötamine redelil, tööplatvormil või tellingutel.
Allikas: töötervishoiu ja tööohutuse seadus, tööinspektsioon
- Üksikasjad
Triin Raestik
Ettevõtteis, kus on üle kümne töötaja, tuleb valida töökeskkonnavolinikud. Kui volinikke valitud ei ole, võib tööinspektor teha koos trahviga ettekirjutuse tööandjale.
Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni juhataja asetäitja Eve Hinno ütles, et vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) N 17 lg 2 tuleb kõigis ettevõtetes, kus on kümme või rohkem töötajat, valida töökeskkonnavolinik(ud).
Seadus ei luba erandeid. See tähendab, et klausel kehtib kõikidele ettevõtetele ja asutustele sõltumata töö iseloomust ning volinikud peavad olema valitud nii ministeeriumis kui ka näiteks baaris või remonditöökojas.
Kui volinikku valitud ei ole, võib tööinspektor ettevõtet külastades Hinno kinnitusel teha ettekirjutuse (vajadusel koos sunnirahaga) tööandjale.
Hinno lisas, et töökeskkonnavolinike valimiste korraldamine on tööandja kohus. Samuti peab tööandja omal kulul korraldama volinikele vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldama neil täita oma kohustusi põhitöö ajal.
Volinike ülesandeks on aidata kolleegidel lahendada töökeskkonda puudutavaid probleeme.
Volinike hulga määrab Hinno sõnul ettevõte ise sõltuvalt töötajate arvust, paiknemise iseärasusest ja muudest faktoritest. "Väga üldise arvestuse aluseks võiks olla iga kümne töötaja kohta üks volinik, kuid täpsemaid nõudeid on raske esitada. Arvu peaks otsustama töötajate üldkoosolek, kus valitakse ka volinikud," juhendas Hinno.
Hinno rõhutas, et TTOSi kohaselt peab töökeskkonnavolinikule kohustuste täitmise ajaks säilitama keskmise töötasu.
Voliniku ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest, kuid ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
Haapsalu Uksetehase juhataja Ago Soomre rääkis, et nende ettevõttes on töökeskkonnavolinik valitud. Kui on aeg uus töökeskkonnavolinik valida, annab töökeskkonnaspetsialist sellest erinevate allüksuste vastavatele inimestele teada. Seejärel kerkivad üles võimalikud kandidaadid. Varem kindlaksmääratud kuupäeval toimuvad tootmisüksustes koosolekud, kus leiab aset hääletamine ja enim hääli saanud kandidaat ongi valitud töökeskkonnavolinikuks.
Soomre kinnitusel laekub ettepanekuid üht-teist muuta (nii olme- kui ka töökeskkonna küsimustes) tihti. Ja ka muudatusi toimub sageli. "Initsiatiiv ettepanekute tegemiseks tuleb aga enamasti töökeskkonnaspetsialistilt, kes aeg-ajalt vastava küsimustikuga tootmisüksustes tööd teeb," nentis Soomre.
Töökeskkonnavolinike teemat lahates rõhutas Eve Hinno sedagi, et vastavalt seadusele ei tohi töökeskkonnavolinik ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt. Töölepingu seaduse N 94 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötajaid esindava isikuga lubatud töötaja volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõpetamist üksnes tööinspektori nõusolekul.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt aga on keelatud töötajate esindajaga töölepingu lõpetamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisel.
Falckis lahendab mured töönõukogu
Valdur Peebo
ASi Falck Eesti personalijuht
Falckis tegutseb 2001. aastast alates töönõukogu, mille pädevusse kuuluvad kõik ettevõtte töösuhete-, töötervishoiu- ja tööohutuse alased küsimused ja probleemid.
Käesoleva aasta kevadel taaskord uuenenud töönõukogu koosseisu kuulub kümme liiget. Töönõukogus on esindatud kõikide üksuste (mehitatud valve, juhtimiskeskus, valvetehnika, pääste- ja administratsiooni) töötajad.
Vastavalt nõukogu põhimõtetele on nõukogus võrdselt viis töötajate poolt valitud esindajat ja viis tööandja poolt määratud liiget.
Lisaks neile kümnele liikmele osalevad nõukogu töös loomulikult ka ettevõtte töökaitsespetsialist ja personalidirektor ning vajadusel kaasatakse ka erinevate valdkondade spetsialiste.
Töökeskkonna volinike-usaldusisikute tööd koordineerib Falckis personaliosakond eesotsas personalidirektoriga.
Lähimineviku aktuaalsed teemad töönõukogus on olnud näiteks turvatöötajatele uue ühiselamu ehitamine, invatöökohtade loomine, kollektiivlepingu muudatused, liikluse reguleerijate tööohutusküsimused ja palju muudki.
Volinik võib nõuda tööandjalt puuduste kõrvaldamist
voliniku ülesanded
- jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja -ohutuse abinõud;
- jälgida, et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
- osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel;
- teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist;
- tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
- jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
Allikas: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse N 17 lg 5
- Üksikasjad
Merle Soha
In Re OÜ konsultant
Millal on vajalik summeeritud tööaja arvestus ja tööaja kava?
Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) N 14 lg 3 kohaselt kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust sel juhul, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul. See tähendab, et tööandja peab töötajate tööajanormi täitmise kohta arvestust nädala, kuu, kahe kuu, kvartali või nelja kuu kokkuvõttes.
Sellist arvestust kohaldataksegi juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik kinni pidada tööpäeva või töönädala üldisest normist, mis tulenevalt TPS N 4 lg 1 on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Periood, mis tööaja summeerimisel arvestuse aluseks võetakse, peab olema tööandjal näidatud töösisekorraeeskirjades, kollektiiv- või töölepingus.
Tööajakavast tuleb teavitada viis päeva ette
Tulenevalt TPS N 14 lõikest 5 on tööandja kohustatud koostama tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta (kui arvestusperiood on ühest kuust pikem) ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.
Ajakava teatavaks tegemine töötajale on vajalik eelkõige selleks, et töötaja teaks, kuidas enda isiklikku aega planeerida. Tööajakava muutmine saab toimuda vaid lepingupoolte kokkuleppel.
Tööaja summeeritud arvestuse korral võib töötaja tööaeg olla perioodi päevade lõikes küll erineva pikkusega, kuid tööpäeva (töövahetuse) pikkus ei tohi ületada 12 tundi (TPS N 15 lg 1) ning töötaja iganädalase puhkeaja kestuseks peaks olema vähemalt 36 järjestikust tundi (TPS N 21 lg 3).
Töötaja tööpäevade (töövahetuste) vahelist puhkeaega peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi (TPS N 20 lg 1).
Ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus
Et summeeritud arvestus tähendab töövahetustes töötamist, siis tuleb tööajakavas kuupäevade kaupa paika panna, millistel päevadel ja kellaaegadel töötaja tööd teeb. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid (TPS N 7 lg 2).
See tähendab, et näiteks kvartaliks võetud arvestusperioodi korral on ületundideks kvartali töötundide üldarvu ületavad tunnid, mille arv selgub alles arvestusperioodi ehk kvartali lõpus.
- Üksikasjad
Karin Vahtra
Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Tavapärasemaks töö tegemise viisiks on töötamine töölepingu alusel. Töösuhtes kohustub töötaja tegema kokkulepitud tööd, alludes tööandja juhtimisele. Tööandja kohustub maksma töö eest palka, andma puhkust ning kindlustama muud tööõigust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad tingimused.
Kui töölepingu alusel töötamine on reguleeritud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega, siis võlaõiguslikule käsunduslepingulisele suhtele tööõigust reguleerivad seadused ja määrused ei laiene. Seega on pooled vabamad otsustama, millistes tingimustes käsunduslepingus kokku leppida.
Võlaõigusseaduses reguleeritud käsunduslepingu puhul kohustub üks lepingupooltest osutama teenuseid ja teine maksma selle eest tasu. Puudub käsundiandja poolne otsene juhtimine ja kontroll, eeldatakse käsundisaaja iseseisvust käsundi täitmisel.
Kuna nii töölepingu kui ka käsunduslepingu alusel teenib üks lepingupooltest tulu tehes teisele lepingupoolele tööd, siis on nende lepinguliste suhete eristamine keeruline ja tekitab vaidlusi lepingu olemuse üle. Sageli juhtub, et pooled on sõlminud käsunduslepingu, kuid lepingu lõpetamisel esitab töötaja töövaidlusorganile nõude ja palub tunnistada sõlmitud käsundusleping töölepinguks ja vastav suhe töölepinguliseks suhteks. Vaidlustes lepingu ja vastava õigussuhte olemuse üle hinnatakse eeskätt töö tegija allutatust juhtimisele ja kontrollile, töösisekorrale, tema tööaja reguleeritust ja muud taolist.
Et välistada käsunduslepingu hilisemat lugemist töölepinguks, peaks käsunduslepingu tingimused olema iseloomulikud võlaõiguslikule suhtele. Välistada tuleks tingimused ja sõnastused, mis on iseloomulikud töölepingulisele suhtele. Kuna käsundisaaja ei ole allutatud äriühingu töösisekorrale, tuleb välistada näiteks käsundisaaja märkimine puhkuste- või tööajakavasse, käsundisaajale kollektiivlepingu ja töösisekorraeeskirjade laiendamine, kanded tööraamatusse. Soovitavalt võiks käsunduslepingu lõppsätetes täiendavalt märkida, et poolte kokkuleppe kohaselt on sõlmitud leping võlaõiguslik käsundusleping, mille täitmisel juhindutakse võlaõigusseadusest.
Mida käsunduslepingusse kirjutada ja mida mitte
käsunduslepingus tuleks välistada
- terminid ametikoht ja tööülesanded;
- tingimused, mis viitavad töö tegija otsesele juhtimisele ja kontrollile;
- terminid töötasu, palk, lisatasu;
- terminid tööajanorm, ületunnitöö;
- termin puhkus, viide puhkuste ajakavale;
- täpselt reguleeritud tööaeg, viide tööajakavale, viide töölähetustele;
- viited töösisekorraeeskirjadele või kollektiivlepingule.
käsunduslepingus tuleks kasutada tingimusi ja termineid
- tellitava teenuse sisu;
- teenuse osutamine iseseisvalt (kokkuleppeliselt ka õigus kasutada käsundi täitmisel kolmandate isikute abi);
- tasu maksmine (kokkuleppeliselt kas igakuise summana või ühekordse summana lepingu lõppedes);
- teenuse perioodilise osutamisega seotud tähtajad;
- leppetrahv lepinguliste kohustuste rikkumisel.
Allikas: Karin Vahtra
- Üksikasjad
Alates 1. juulist on muutunud sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõige 11, mis sätestab kohalikele omavalitsustele sotsiaalmaksu maksmise kohustuse hooldajatoetuse saaja eest.
Uue redaktsiooni kohaselt välistatakse sotsiaalmaksu maksmine töötava isiku eest. Sotsiaalmaksuseaduse mõttes käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana.
Samuti on asendatud vanaduspensioniikka jõudmise tingimus, mis tähendab sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemist, riikliku pensioni saamise tingimusega. Riikliku pensioni saajaks on sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt isik, kes saab pensioni Eesti riigilt riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel või tulenevalt Riigikogu ratifitseeritud sotsiaalkindlustuslepingust (alates 1. jaanuarist 2007 isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist).
Rahandusministri 28.06.2006 määrusega nr 40 on tehtud muudatused rahandusministri 31.12.2003 määrusega nr 113 kehtestatud sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise korras. Määruses on täiendatud andmete loetelu, mida kindlustatav isik peab sotsiaalmaksu maksjale teatama. Linna- või vallaasutuselt hooldajatoetust saavad isikud on kohustatud sotsiaalmaksu maksjat 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama oma tööle asumisest või töötamise lõpetamisest või pensioni saamisest.
Lehekülg 1552 / 1649
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee