Üksikasjad

Avaldatud: 13 detsember 2006

• Palgaseadus
• Postimees

Kuigi ametiühingud esitasid alampalga taotluseks 4050 krooni suuruse nõude, tegid tööandjad täna toimunud läbirääkimistel ettepaneku kehtestada järgmise aasta alampalgaks 3600 krooni.

«Alampalga tõus 20 protsendi ulatuses on väga hea pakkumine ja sellest üles poole ei ole tööandjad enam valmis minema,» ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, kelle sõnul soovivad tööandjad kirjutada alampalga kokkuleppele alla veel enne jõule.

Käesoleval aastal on alampalk 3000 krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 detsember 2006

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kes määrab töökoolitusel osalemise vajaduse? Kui tööandjal on kohustus tasuda tööalase koolituse ajal keskmist palka: kas tal on õigus otsustada ka koolituse vajaduse üle, mille eest ta maksab?

Tööalase koolituse vajaduse võib määrata nii tööandja kui ka töötaja ise, tasulist õppepuhkust tuleb anda mõlemal juhul. Täiskasvanute koolituse seadus sätestab koolituse alused ja õiguslikud tagatised töötajate soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul. Sama seaduse kohaselt võimaldab tööalane koolitus kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Töökoolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.

Kui töötaja leiab, et tal on tarvis oma teadmisi täiendada, ja ostab ise endale vastava kursuse, siis võib ta tööandjale esitada avalduse õppepuhkuse saamiseks, lisades sellele koolitus-asutuse teatise kursusest osa-võtjate hulka arvamise ja kursuse toimumise aja kohta. Töö-andja on kohustatud andma selle alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva aastas keskmise palga säilitamisega. Koolitusele võib saata ja mõnel õigusaktis näidatud juhul peab saatma ka tööandja. Õppepuhkust antakse siis samas korras.

•• Seoses sügisese kellakeeramisega muutus öise vahetuse kestus, reaalselt lisandus üks töötund. Samas kevadise kellakeeramise ajal öine vahetus lüheneb reaalselt ühe töötunni võrra. Kui sügisel saab lisatunni vormistada ja tasuda ületunnina, siis kuidas mõjutab kevadine vahetuse lühenemine töötaja tööaega ja tasustamist? Kuna reaalselt töötab ta ühe tunni vähem, siis kas ta peab selle töötunni lisaks töötama mõnel muul ajal? Kas võib muutuda töötaja kuu tööajanorm? Palun selgitust, kuidas käituda juhtudel, kui töötasu makstakse kuupalga või tunnitasu alusel.

Tööajanorm kella keeramise kuudel ei muutu. Tööandjal on tööajakava koostamisel võimalik määrata tööaega nii, et ületundi ei tekiks või töötaja töötaks oma ettenähtud töötunnid reaalselt täis selles vahetuses, mil kella ette või taha keeratakse. Kui tööandja sügisel ajavahet ei arvesta ja määrab oktoobri viimasel nädalavahetusel vahetuse ajaks näiteks k 20–8, siis kestab tegelik tööaeg 13 tundi, mis on üldjuhul vastuolus seadusega ja mis võib selles kuus tekitada ületunnitöö. Ületunnitöö tuleb igal juhul hüvitada, olgu tegemist kuupalga või tunnipalgaga. Märtsis kella ühe tunni võrra ette keeramisel sama näite puhul tegelik tööaeg väheneb 11 tunnini ja võib osutuda vajalikuks teha töötajale selle ühe tunni eest juurdemakse, tagamaks täistööajaks ettenähtud palk, kui palgamääraks on tunnipalk. Kuupalgamäära puhul juurdemakset tegema ei pea.

Kuna ületunnitööd võib hü-vitada ka vaba ajaga, siis oleks tööandjal igati mõistlik sõlmida töötajatega, kelle tööaeg sügisel kella keeramist tõttu tunni võrra pikeneb, kokkulepe selle tunni hüvitamiseks vaba tunniga järgmise aasta kevadel.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 detsember 2006

• Puhkuseseadus
• Postimees

** Kas väikse lapsega emale peab võimaldama kogu puhkuse korraga välja võtta? Mis vanuseni saab lapse pealt lisapuhkusepäevi ning kas ka need peab võimaldama koos tavapuhkusega välja võtta?

Taivo Ruus, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat:

Õigus saada terve puhkus korraga on igal töötajal – pole tähtis, kas tal on laps või kui vana laps on. Tööandja ei või puhkust osadeks jagada ilma töötaja nõusolekuta. Juhul kui vastupidises on kokku lepitud töö- või kollektiivlepingus, on selline tingimus töötaja olukorda võrreldes seadusega halvendav ning seega kehtetu.

Kui töötajal on üks või kaks alla 14-aastast last, on tal õigus saada igal tööaastal lisaks kolm kalendripäeva lapsepuhkust. Kui töötajal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on tal õigus saada lisaks kuus kalendripäeva lapsepuhkust. Sellist puhkust võib võtta vaid üks vanematest.

Töötajal on õigus nõuda, et lisapäevad liidetaks põhi- ja lisapuhkusele või pikendatud põhipuhkusele, üksnes kokkuleppel töötajaga võib sellise puhkuse anda mõnel muul ajal samal tööaastal. On oluline teada, et lisalapsepuhkust antakse ainult töötaja sellekohase eelneva soovi korral, st see ei lisandu puhkusele automaatselt.

Kuni 14-aastast last kasvataval lapsevanemal on õigus saada lisaks palgata lapsepuhkust. Seda antakse kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal, töötaja ei saa nõuda, et ta peaks selle puhkuse saama nn tavapuhkuse jätkuna.

** Pean jõulude ajal tööl olema. Kas peaksin selle eest saama lisatasu?

Gertlin Lindmaa, personalitöö koolituskeskuse Personalis juhataja:

Tööandjal on õigus töötajaid tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui see on vajalik elanike teenindamiseks, katkematu tööprotsessi või ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral.

Töö eest riigipühal makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. Graafikujärgne töötamine riigipühal hüvitatakse rahaliselt. Graafikuvälist töötamist riigipühal võib töötaja soovil hüvitada vabade päevadega, sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval. Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.

Pühade ajal töötamise kohta peab tööandja pidama eraldi arvestust ning seadus ei võimalda kokkulepet, et tasu pühade ajal töötamise eest sisaldubki juba inimese põhipalgas.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 detsember 2006

• Äripäev

Lennart Oja
TÜ õigusinstituudi ekstern

Kas alaealine saab end registreerida füüsilisest isikust ettevõtjaks?

Põhimõtteliselt saab alaealine ennast registreerida füüsilisest isikust ettevõtjaks. Siinkohal tuleb silmas pidada teatud piiranguid. Nimelt ei saa alaealine üldjuhul teha tehinguid ilma seadusliku esindaja, kelleks üldjuhul on ema või isa, nõusolekuta. Alaealisel peab enda füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimiseks olema oma vanema nõusolek.

Ka on võimalus 15-18-aastasel alaealisel lasta kohtul oma teovõimet vastavalt laiendada, st kohus annab alaealisele õiguse tegeleda füüsilisest isikust ettevõtjana.