Artiklid

Üksikasjad

Töötajale ei piisa enam kaugtöövõimalusest, vaid oluline on ka võimalus valida tööaega, näitas CV-Online'i ja Inbanki uuring.

Üheks olulisemaks kriteeriumiks, mille alusel tööandjat valitakse, on paindliku töökorralduse pakkumine.

«Kui oleme tööotsijatelt ja ettevõtetelt uurinud, mida paindliku töökorralduse all silmas peetakse, siis kuuluvad sinna alla nii kaug- kui hübriidtöö võimalus, paindlikkus tööaja suhtes, peresõbralikkus ja tasustatud haiguse- või lisapuhkusepäevad ning ka tööaja koormuse valik,» lausus CV-Online’i (CV.ee) turundusjuht Karla Oder.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7711486/kaugtoost-enam-ei-piisa-tootaja-tahab-valida-ka-tooaega

Üksikasjad

Lugeja küsib: Kõndisin hommikul tööle ja tee oli nii libe, et kukkusin. Kas tööle minnes juhtunud õnnetus on tööõnnetus?

Vastab Rein Reisberg, töökeskkonna konsultant:

Tööõnnetuseks loetakse töötaja tervisekahjustust või surma, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Kuni 2003. aastani olid selles loetelus ka tööteel saadud tervisekahjustused, aga praegu kehtivate õigusaktide kohaselt tööteel toimunud õnnetust tööõnnetuseks ei loeta.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/848/kas-toole-minnes-juhtunud-onnetus-tooonnetus

Üksikasjad

Esimesest jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud inimestele maksuvaba tulu keskmise pensioni (704 eurot) ulatuses. Praegu kehtib pensionäridele üldine maksuvaba tulu 500 eurot, mis sissetuleku kasvades hakkab vähenema. Jaanuarist on aga vanaduspensioniikka jõudnutele maksuvaba tulu 704 eurot ning see ei muutu ka siis, kui pensionär jätkab tööl käimist. Seega saavad kõik vanaduspensioniealised, kelle pension on järgmisel aastal üle 500 euro, jaanuarist kätte pisut rohkem raha.

Edasi loe: https://60pluss.postimees.ee/7709744/raha-keskmine-pension-sai-maksuvabastuse-mida-see-tahendab

 

Üksikasjad

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.

Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor Kadri Rootalu osutas, et veidi enam kui pooled ehk ümmarguselt 2400 välisüliõpilast töötas eelmisel õppeaastal õpingute kõrvalt Eestis vähemalt ühe päeva. „On oluline märkida, et välistudengid ei tööta vaid üksikutel päevadel aastas. Nii kohalike kui välisüliõpilaste seas on valdav ikkagi pikemaajaline ehk üle 90 päeva kestev töötamine,“ selgitas Rootalu.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/tootavad-valistudengid-ja-vilistlased-toid-moodunud-oppeaastal-ule-22-miljoni-euro-maksutulu

Üksikasjad

Palgapakkumiste kiire kasv jätkus ka läinud aasta viimases kvartalis.

Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli 2022. aastal 1361–1848 eurot, mida on 11% rohkem kui 2021. aastal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika. Kahes sektoris seljatasid

Loe pikemalt: https://www.palgauudised.ee/uudised/2023/02/08/korgeim-palk-tookuulutustes-pea-10-000-eurot

 

  1. Plahvatus tööturul. Kahes valdkonnas konkureerib töökohale varasemast oluliselt rohkem kandidaate
  2. Reformierakond keeldub ainsana nädalavahetusele langevate riigipühade eest vaba päeva andmast
  3. Tööõnnetusse sattunud Markus: tahtsin viimase asja veel ruttu ära saagida, kui möödus hetk, mida tagasi enam ei keera
  4. Finesta: välistöötajateta Eesti tööjõupuudus üksnes süveneb