Artiklid

Üksikasjad

Lõppenud aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk Eestis 1775 eurot, mis on 9,2 protsenti suurem kui aasta varem samal ajal.

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal keskmisena Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9 protsenti kõrgem kui 2021. aastal.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608905669/keskmine-palk-mullu-kasvas-neljandas-kvartalis-oli-see-1775-eurot-kuus

Üksikasjad

Lugeja küsib: Kas tööandjana olen kohustatud kuvariga töötamiseks vajalikud prillid töötajale täies mahus hüvitama? Kas võin kehtestada reegli, et prillide maksumus hüvitatakse peale teist tervisekontrolli, kui on selgunud, et töötaja nägemisteravus halvenes just selles töökohas töötamisel?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lõige 5 sätestab, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab muuhulgas silmade ja nägemise kontrolli. Kontroll peab toimuma vähemalt iga kolme aasta tagant või arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/854/kas-tooandja-peab-tootajale-prillide-maksumuse-huvitama

Üksikasjad

Kes poleks kuulnud ütlust „klient on kuningas“. Tegelikult ei peaks aga üheski valdkonnas kannatama kliendi ebaviisakat või teinekord isegi raevukat suhtumist. Mida saab tööandja oma inimeste heaks ära teha, et ebameeldivaid situatsioone ennetada või kui olukord on juba käes, siis aidata hingevalu ravitseda? Teemat avab Qvalitase Meeletervise töö- ja organisatsioonipsühholoog Riina Telling.

Edasi loe: https://tooelu.ee/et/uudised/852/kui-kliendi-kaitumine-pohjustab-hingevalu

Üksikasjad

OSKA värskest põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringust selgub, et pagareid ja aednikke koolitatakse rohkem kui tööturg vajaks, ent sellest hoolimata valitseb ettevõtetes tööjõupuudus. Selle üheks põhjuseks on õppijate madal rakendumine erialal ja teiseks see, et lõpetajate oskused ei vasta tööturu vajadustele, aga ka tööjõu suur voolavus. Oluline on leida tasakaal koolituspakkumise ja tööjõuvajaduse vahel ja OSKA näeb lahendusena nii paindlikumaid õpiteid kui ka ettevõtete teadlikku panust tööjõu sektoris hoidmisel.

Edasi loe: https://employers.ee/pagareid-ja-aednikke-koolitatakse-rohkem-kui-tooturg-vajaks/

Üksikasjad

Töötukassa andmed näitavad, et tänavu kahe kuuga on rohkem töötuid arvele tulnud kui koroona-aastatel. Kuid õnneks annab üks number lootust.

Veebruaris tuli töötukassasse arvele 6900 inimest. Võrdluseks: 2020. aasta veebruaris oli see number 6500, 2020. aastal 5500. Sarnane tendents on ka jaanuarikuu numbrite puhul märgatav. Kuid nüüd algas kuu, mida kõige rohkem karta tasub.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7723723/algas-eesti-tootajate-hirmukuu-martsis-on-koige-rohkem-koondamisi

  1. JURIST VASTAB | Kas tulumaksutagastust saab arestida või jääb osa raha ka kontole?
  2. Spetsialistid: kas töötaja tohib minna tööajast valima? Konksuga küsimus!
  3. Bussijuhid jõudsid tööandjatega kokkuleppele sektori miinimumpalgatõusus
  4. Suurem osa eestlastest pole viimase poole aasta jooksul palgatõusu saanud