Üksikasjad

Avaldatud: 07 august 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Karin Vahtra
Heli Raidve Tööõigusabi jurist

Tavapärasemaks töö tegemise viisiks on töötamine töölepingu alusel. Töösuhtes kohustub töötaja tegema kokkulepitud tööd, alludes tööandja juhtimisele. Tööandja kohustub maksma töö eest palka, andma puhkust ning kindlustama muud tööõigust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad tingimused.

Kui töölepingu alusel töötamine on reguleeritud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega, siis võlaõiguslikule käsunduslepingulisele suhtele tööõigust reguleerivad seadused ja määrused ei laiene. Seega on pooled vabamad otsustama, millistes tingimustes käsunduslepingus kokku leppida.

Võlaõigusseaduses reguleeritud käsunduslepingu puhul kohustub üks lepingupooltest osutama teenuseid ja teine maksma selle eest tasu. Puudub käsundiandja poolne otsene juhtimine ja kontroll, eeldatakse käsundisaaja iseseisvust käsundi täitmisel.

Kuna nii töölepingu kui ka käsunduslepingu alusel teenib üks lepingupooltest tulu tehes teisele lepingupoolele tööd, siis on nende lepinguliste suhete eristamine keeruline ja tekitab vaidlusi lepingu olemuse üle. Sageli juhtub, et pooled on sõlminud käsunduslepingu, kuid lepingu lõpetamisel esitab töötaja töövaidlusorganile nõude ja palub tunnistada sõlmitud käsundusleping töölepinguks ja vastav suhe töölepinguliseks suhteks. Vaidlustes lepingu ja vastava õigussuhte olemuse üle hinnatakse eeskätt töö tegija allutatust juhtimisele ja kontrollile, töösisekorrale, tema tööaja reguleeritust ja muud taolist.

Et välistada käsunduslepingu hilisemat lugemist töölepinguks, peaks käsunduslepingu tingimused olema iseloomulikud võlaõiguslikule suhtele. Välistada tuleks tingimused ja sõnastused, mis on iseloomulikud töölepingulisele suhtele. Kuna käsundisaaja ei ole allutatud äriühingu töösisekorrale, tuleb välistada näiteks käsundisaaja märkimine puhkuste- või tööajakavasse, käsundisaajale kollektiivlepingu ja töösisekorraeeskirjade laiendamine, kanded tööraamatusse. Soovitavalt võiks käsunduslepingu lõppsätetes täiendavalt märkida, et poolte kokkuleppe kohaselt on sõlmitud leping võlaõiguslik käsundusleping, mille täitmisel juhindutakse võlaõigusseadusest.

Mida käsunduslepingusse kirjutada ja mida mitte

käsunduslepingus tuleks välistada
- terminid ametikoht ja tööülesanded;
- tingimused, mis viitavad töö tegija otsesele juhtimisele ja kontrollile;
- terminid töötasu, palk, lisatasu;
- terminid tööajanorm, ületunnitöö;
- termin puhkus, viide puhkuste ajakavale;
- täpselt reguleeritud tööaeg, viide tööajakavale, viide töölähetustele;
- viited töösisekorraeeskirjadele või kollektiivlepingule.

käsunduslepingus tuleks kasutada tingimusi ja termineid
- tellitava teenuse sisu;
- teenuse osutamine iseseisvalt (kokkuleppeliselt ka õigus kasutada käsundi täitmisel kolmandate isikute abi);
- tasu maksmine (kokkuleppeliselt kas igakuise summana või ühekordse summana lepingu lõppedes);
- teenuse perioodilise osutamisega seotud tähtajad;
- leppetrahv lepinguliste kohustuste rikkumisel.

Allikas: Karin Vahtra

Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2006

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Alates 1. juulist on muutunud sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõige 11, mis sätestab kohalikele omavalitsustele sotsiaalmaksu maksmise kohustuse hooldajatoetuse saaja eest.

Uue redaktsiooni kohaselt välistatakse sotsiaalmaksu maksmine töötava isiku eest. Sotsiaalmaksuseaduse mõttes käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana.

Samuti on asendatud vanaduspensioniikka jõudmise tingimus, mis tähendab sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemist, riikliku pensioni saamise tingimusega. Riikliku pensioni saajaks on sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt isik, kes saab pensioni Eesti riigilt riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel või tulenevalt Riigikogu ratifitseeritud sotsiaalkindlustuslepingust (alates 1. jaanuarist 2007 isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist).

Rahandusministri 28.06.2006 määrusega nr 40 on tehtud muudatused rahandusministri 31.12.2003 määrusega nr 113 kehtestatud sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise korras. Määruses on täiendatud andmete loetelu, mida kindlustatav isik peab sotsiaalmaksu maksjale teatama. Linna- või vallaasutuselt hooldajatoetust saavad isikud on kohustatud sotsiaalmaksu maksjat 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama oma tööle asumisest või töötamise lõpetamisest või pensioni saamisest.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 august 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Merle Soha
In Re OÜ konsultant

Millal on vajalik summeeritud tööaja arvestus ja tööaja kava?

Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) N 14 lg 3 kohaselt kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust sel juhul, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul. See tähendab, et tööandja peab töötajate tööajanormi täitmise kohta arvestust nädala, kuu, kahe kuu, kvartali või nelja kuu kokkuvõttes.

Sellist arvestust kohaldataksegi juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik kinni pidada tööpäeva või töönädala üldisest normist, mis tulenevalt TPS N 4 lg 1 on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Periood, mis tööaja summeerimisel arvestuse aluseks võetakse, peab olema tööandjal näidatud töösisekorraeeskirjades, kollektiiv- või töölepingus.

Tööajakavast tuleb teavitada viis päeva ette

Tulenevalt TPS N 14 lõikest 5 on tööandja kohustatud koostama tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta (kui arvestusperiood on ühest kuust pikem) ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.

Ajakava teatavaks tegemine töötajale on vajalik eelkõige selleks, et töötaja teaks, kuidas enda isiklikku aega planeerida. Tööajakava muutmine saab toimuda vaid lepingupoolte kokkuleppel.

Tööaja summeeritud arvestuse korral võib töötaja tööaeg olla perioodi päevade lõikes küll erineva pikkusega, kuid tööpäeva (töövahetuse) pikkus ei tohi ületada 12 tundi (TPS N 15 lg 1) ning töötaja iganädalase puhkeaja kestuseks peaks olema vähemalt 36 järjestikust tundi (TPS N 21 lg 3).

Töötaja tööpäevade (töövahetuste) vahelist puhkeaega peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi (TPS N 20 lg 1).

Ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus

Et summeeritud arvestus tähendab töövahetustes töötamist, siis tuleb tööajakavas kuupäevade kaupa paika panna, millistel päevadel ja kellaaegadel töötaja tööd teeb. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid (TPS N 7 lg 2).

See tähendab, et näiteks kvartaliks võetud arvestusperioodi korral on ületundideks kvartali töötundide üldarvu ületavad tunnid, mille arv selgub alles arvestusperioodi ehk kvartali lõpus.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 august 2006

• Palgaseadus
• Maksu- ja Tolliamet

Muudeti isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksmise tingimusi, muudatused kehtestati Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrusega nr 164 (RT I 2006, 34, 265).

Hüvitist selle korra alusel saab maksta avalikule teenistujale, töötajale ja juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele, nagu ka varem kehtinud korra alusel sõiduauto kasutamisel tööalaste sõitude puhul. Uudsena saab maksta hüvitist ka eelnimetatud isikutele, kellel on puue, mootorsõiduki kasutamisel sõitudeks elukoha ja töökoha vahel, kui ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui selle kasutamine põhjustab isiku liikumis- ja töövõime olulist langust.

Muudatusena võrreldes eelmise korraga saab hüvitist maksta sõiduauto eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses nagu varem, kuid nüüd tuleb tõendada selle kasutusõigust.

Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kui sõitude üle arvestust ei peeta, tuleb otsuses, käskkirjas või korralduses näidata ka sõiduauto registreerimismärgi andmed ja sõidu eesmärk. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia ja ka hüvitise saaja kirjalik kinnitus hüvitise saamise kohta ühekordses määras. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu.

Kui sõitude üle peetakse arvestust, siis peab arvestus sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral, sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral.

Sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitamise alternatiivsed võimalused:

1) ilma arvestust pidamata või arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 1000 krooni ulatuses kalendrikuus tehtud sõite ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks füüsiline isik tööülesandeid täidab ning mitme tööandja juures ja mitme isiku poolt ühte sõiduautot kasutatakse. Seega kehtestati täiendav piirang 1000 kr maksuvaba hüvitise maksmisele. Hüvitise maksmise kirjalikule otsusele lisatakse hüvitise saaja kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto eest hüvitist ei maksa (nõue kehtib esmakordselt 2006.a augustikuus tehtud sõitude hüvitamisel);

2) arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 4 krooni ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba hüvitise ülempiir 2000 kr ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta ühe tööandja juures. Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitist ka mitme tööandja juures, seejuures rakendatakse 2000 kr ülempiiri iga tööandja kohta eraldi.

3) puudega töötajale saab hüvitada ka elu- ja töökoha vahelisi sõite, kuid selleks tuleb pidada sõitude kohta arvestust. Elu- ja töökoha vaheliste sõitude ja tööalaste sõitude hüvitise kogusumma on maksuvaba 2000 kr ulatuses ühe kalendrikuu kohta. Puudega isiku töökoha ja kodu vahelised sõidud ei pea olema tehtud sõiduautoga, vaid võivad olla tehtud ka muu mootorsõidukiga. Arvestuse alusel võib maksta hüvitist maksuvabalt 2000 kr ulatuses iga tööandja.

Piirmäärasid ületavad hüvitise summad loetakse erisoodustuseks.

Juhul, kui töötaja ei ole teavitanud teise tööandja poolt makstud hüvitisest, siis ta on kohustatud üle ühe maksuvaba piirmäära (1000 kr) saadud hüvitise deklareerima füüsilise isiku tuluna, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, enda poolt esitatavas tuludeklaratsioonis ja ise selle pealt tulumaksu maksma.

Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule selle määruse alusel auto kasutamise eest hüvitise väljamakseid (k.a puudega isikule) on kohustatud järgneva aasta 10. aprilliks esitama deklaratsiooni INF 14 (kõigi 2006.a jooksul väljamakstud hüvitiste kohta).

juuli 2006