Kristiina Viiron, Signe Kalberg
Meestest paremat palka saavad naised Eestis vaid metsamajanduses töötades.
Lõhe Eesti naiste ja meeste töötasu vahel on aastaga kasvanud 1,9% ning nagu selgub statistikaameti 2005. aasta uuringust, maksti naistele tunnis 25,4% vähem kui meestele. Kui meeste keskmine brutotunnitasu oli 2005. aastal 55,22 krooni, siis naistel vaid 41,22 krooni.
Mehed teenivad paremat palka ka neis valdkondades, kus domineerivad naised tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus ja ka finantsvahendus. Viimases on lõhe meeste ja naiste tunnitasu vahel eriti suur: kui naistel õnnestub teenida keskmiselt 70 krooni tunnist, siis mehed võivad kiidelda lausa 123-kroonise tunnitasuga. Ometi on naistöötajate osakaal selles sektoris ligi 70%.
Samuti ületab meeste tunnipalk naiste oma haridusvallas, kus meestele makstav keskmine tunnipalk küünib 60 kroonini, naistel aga vaevu 55 kroonini. Sama kehtib ka tervishoius ja avalikus halduses. Naiste keskmine töötasu on kõrgem (umbes 55 krooni tunnist meeste 48 vastu) vaid metsamajanduses, kus naistöötajate osakaal jääb alla veerandi.
Sotsioloog Marju Lauristin selgitab palgavahet naiste lepliku meelega. Meil on ju väga vähe kollektiivlepinguid ja tööandja on palga individuaalsel tasemel salastanud, sõnas Lauristin. Tööandjal on naist kergem survestada, sest naisel on pere ees vastutus suurem.
Väljapääs sellest olukorrast oleks Lauristini sõnul nii naiste endi kui ka tööandjate suhtumise muutmises: esimesed peaks seisma enda eest, teised peaks aru saama, et inimkapitali pole võimalik panustada ilma naistesse panustamata.
Ometi on ka ametikohti, kus naised teenivad meestest rohkem, märkis statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma. Näiteks võivad meestest parema teenistusega kiidelda naissoost raamatupidajad, vangivalvurid, bussi- ja trollijuhid.
Seda, et reaalses elus teenivadki mehed rohkem, tunnistab ka Põltsamaa Felixi juht Anti Orav. Viimastel aastatel on palgateema olnud kõige huvitavam valdkond, kuigi rohkem peaks tööst rääkima, leidis Orav.
Seadus pooldab võrdset palka
Mees- ja naistöötajatele võrdväärse töö eest võrdse palga maksmine on sätestatud palgaseaduses.
Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt ei tohi tööandja kehtestada ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamaid töö tasustamise või muid tingimusi kui sama või nendega võrdväärset tööd tegevatele teisest soost töötajale või töötajatele.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul on naiste ja meeste erineva palga probleemi ühiskonnas teadvustatud ja diskussioon on käivitunud paari viimase aasta jooksul.
Tööinspektsioonidest laekunud informatsiooni põhjal on Eestis siiani tehtud ka mõned sama või võrdväärse töö eest ebavõrdse tasu maksmisega seotud ettekirjutused.
