Üksikasjad

Avaldatud: 21 november 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Anu Ojasalu

Töötaja peab töö-raamatu kinnipidamisest tekkinud kahju ise tõendama.

Kuigi Eesti kogub kuulsust tehnoloogiliste uuendustega, on mustakaanelise tööraamatu pidamine endiselt kohustuslik, kuna ligi poole miljoni tööraamatu andmete registrisse kandmine võtaks aega aastaid.

Pirita TOP SPA hotelli personali- ja koolitusjuhi Tiiu Vilmsi sõnul saab iga nende juurde tööle tulev inimene kohe nimekirja tööle asumiseks vajalikest dokumentidest, mille hulka kuulub ka tööraamat.

Tiiu Vilmsi sõnul on inimesed tööraamatu kohustuslikkusest teadlikud. “Mõned noored lausa nõuavad ise tööraamatu väljastamist, ilmselt vanemate mõjul,” rääkis Vilms. Samas on tal ka kogemusi, kus töölt lahkunud inimese jätab tööraamatu neile ja ka meeldetuletuste peale sellele järele ei tule. Sellisel juhul jääb tööraamat hoiule arhiivi. Tähitud postiga pole õigust seda töötajale saata, sest tööraamat antakse kätte allkirja vastu.

Kuid võib ka juhtuda, et töötaja ei saa oma tööraamatut firmast kätte. Hiljutise kohtuotsuse põhjal võib tööandja venitada tööraamatu kätteandmisega, ilma et ta peaks töötajale iga viivitatud päeva eest keskmise päevapalga suurust hüvitist maksma. Töötaja võib nüüd küll nõuda kahju hüvitamist, kuid peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud.

Advokaadibüroo Sorainen advokaadi Viljar Kähari sõnul oli tööandjatel selline kohustus seetõttu, et tööraamatuta ei saanud töötaja uut töölepingut sõlmida. Võlaõigusseaduse jõustumisega 2002 suvest selline piirang kadus. “Milline kahju töötajale tööraamatu kätteandmisega viivitamisel tekib ja kuidas töötaja seda tõendab, on raske prognoosida,” ütles Kähari. “Selleks võib olla näiteks aja- ja rahakulu, mis kaasneb enne 1999. aastat tekkinud tööstaaži kohta tõendite kogumisel,” märkis Kähari.

Kas või kohtu kaudu

Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõuniku Elve Tontsi sõnul on aga ka hulk teisi dokumente, mille põhjal on võimalik oma tööstaaži tõestada. Muu hulgas sobivad selleks ka tööleping, käskkiri, kaitseväeteenistuse tunnistus, ülikoolidiplom, lapse sünnitunnistus jne. Kui sellised dokumendid ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Palju abi saab Elve Tontsi sõnul arhiividest ja endise tööandja juurest.

Esimesed sammud on juba tehtud. Eelmisel aastal lõppenud pilootprojekti käigus kandis sotsiaalkindlustusamet koostöös sotsiaalministeeriumiga registrisse 15 292 tööraamatu andmed.

“Kui projekt lõppes, tõdesime, et tööraamatute andmete registrisse kandmine on põhimõtteliselt võimalik, kuid kõigi umbes 450 000 tööraamatu andmete sisestamine võtaks aastaid,” ütles Elve Tonts.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul oleks mõistlik tööraamat kaotada koos uue töölepingu seadusega – see jääks aga kindlasti juba uue valitsuse aega.

Vanaduspension

63-aastaselt vajalik

15-aastane pensionistaaž

•• Üldjuhul on vanaduspensionile õigus minna 1953. aastal ja hiljem sündinud naistel ja kõikidel meestel 63 aasta vanuselt.

•• Vaja on ka vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

•• Pensionistaaž jaguneb pensioniõiguslikuks staažiks ja pensionikindlustusstaažiks. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998 tegevusperioodide summana.

•• Alates 1999. aasta 1. jaanuarist arvestatakse pensionikindlustusstaaži vastavalt isiku eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu suurusele.

Allikas: sotsiaalkindlustusamet

Üksikasjad

Avaldatud: 21 november 2006

• Palgaseadus
• Postimees

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) seisab kategooriliselt vastu ideele jätta alampalk uuest aastast tõstmata.

Samas toetab liit tööandjate seisukohta, et sotsiaalmaksu miinimummäära peaks tõstma kiiremas tempos, kui valitsus ja sotsiaalministeerium on lähiaastateks kavandanud.

Reaktsiooniks sotsiaalministeeriumi kavale sotsiaalmaksu miinimummäära tõsta otsustas Tööandjate Keskliidu volikogu mitte suurendada järgmisel aastal alampalka, ja tegi ettepaneku jätta Haigekassa eelarve kinnitamata.

Kui rääkida sotsiaalmaksu miinimumäärast, siis nii ametiühingud kui tööandjad peavad vajalikuks tõsta see järgmisel aastal praeguselt 1400 kroonilt 2250 kroonini ehk 75 protsendini praegusest alampalgast. Sotsiaalminister jaak Aab pakkus aga välja aga vaid 100-kroonise tõusu.

Sotsiaalministeeriumi plaani järgi moodustaks järgmise aasta 1500-kroonine sotsiaalmaksu miinimummäär 50 protsenti tänavusest alampalgast, 75 protsendini alampalgast jõutaks alles 2008. aastal.

EAKL taotleb alampalga tõstmist praeguselt 3000 kroonilt 4050ni, tööandjad on varem väljendanud valmisolekut tõsta alampalk 3500 kroonini.

«Kindlasti saavad ametiühingud ja tööandjad oma esindajate kaudu Haigekassa nõukogus avaldada survet valitsusele, kui meid ei taheta kuulda võtta,» ütles EAKLi esimees Harri Taliga.

«Ent ametiühingud välistavad täielikult võimaluse, et alampalk järgmisel aastal samaks jääks – alampalga tõusu ei saa siduda teiste küsimuste lahendamisega.»

Sotsiaalmaksu miinimumi tõstmine on üks teema homme toimuvatel ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis algavad kell 11 sotsiaalministeeriumis.

Teisteks teemadeks on täiskasvanute koolituse rahastamise mudel, riigi toetused tehnoloogia uuendamiseks ettevõtetes ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu.

Toimetas Alo Raun, PM online

Üksikasjad

Avaldatud: 21 november 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Gertlin Lindmaa, personalitöö koolituskeskuse Personalis juhataja

Laste saamine muutub Eestis üha popimaks. Töötajate saamine lapsevanemateks seab nõudmisi ka tööandjatele. Viimased peavad looma rasedatele sobivad töö- ja olmetingimused, vajadusel on lapseootel naisel õigus nõuda haiguslehe alusel töötingimuste kergendamist või ajutiselt kergemale tööle üleviimist. Kui seejuures tekib palgalangus, peab palgavahe kinni maksma haigekassa.

Seadus ei reguleeri, millal peaks töötaja oma rasedusest tööandjat teavitama. Ent kui töö võib raseduse kulgu negatiivselt mõjutada, peaks tööandjale teatama võimalikult kohe. Siis on tööandjal võimalik tööd ümber korraldada.

Lapseootel töötajatel on päris mitu lisaõigust. Nimelt on rasedat naist keelatud rakendada tööle puhkepäevadel, ööajal ja ületunnitööle ning saata töölähetusse. Rasedat ei tohi kohustada töötama kõrge õhurõhu tingimustes ning punetistesse ja toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, samuti on keelatud töötada plii ja selle mürgiste ühenditega. Rase naine ei tohi töötada allmaatöödel ning tõsta käsitsi raskusi.

Tööandja on kohustatud lubama rasedat arsti juurde sünnituseelsele läbivaatusele, kusjuures arstilkäik arvestatakse tööaja hulka. Rasedal peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada. Kui töökohas puhkeruumi ei ole, peab tööandja sobiva koha looma.

Lapseootel naisega ei tohi töölepingut lõpetada koondamise, tööoskuste või tervise, pikaajalise töövõimetuse ega korruptiivse teo tõttu. Üksnes tööinspektori nõusolekul võib raseda töölepingu lõpetada asutuse likvideerimise ja tööandja pankrotistumise korral. Tööinspektsiooni luba on vaja ka siis, kui raseda töölepingut soovitakse lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste, töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu.

Lapsehoolduspuhkusele mineva töötaja asemele võetava töötaja töölepingusse tuleb märkida, et ta võetakse asendama näiteks Pille Porgandit kuni viimase tööle naasmiseni. Täpset kuupäeva ei saa lepingusse kirja panna, kuna Pille Porgand võib tööle naasta igal suvalisel päeval pärast sünnitust.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 november 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Kui firma omanik annab firma nimel ostetud auto oma naisele sõitmiseks, peab ta maksma riigile tuhandeid kroone tulu- või erisoodustusmaksu.

"Kui naine kasutab seda autot oma töösõitudeks, on tal õigus saada selleks oma tööandjalt ka hüvitist. Kuid sel juhul kerkib teise tööandja jaoks kohe erisoodustuse maksustamise küsimus, sest töötaja kasutab autot isiklikeks sõitudeks ehk teise tööandja huvides," selgitas probleemis Ernst ja Young Baltic ASi maksukonsultant Ranno Tingas.

Kui auto omanik annab auto muu isiku, näiteks teise juriidilise isiku või muu füüsilise isiku kasutusse tasuta, siis on see vaadeldav kingitusena. Kingituselt tuleb maksta ainult tulumaks.

"Suhet elukaaslasega ei loeta "ametlikuks" ja see ei too maksunduses kaasa selliseid tagajärgi, mis abikaasa puhul," selgitas Tingas.

Samas on olemas risk, et teatud juhul võib maksuamet elukaaslasele antud hüve lugeda ikkagi töötajale antud hüveks ning seeläbi saavutada sama tulemusena nagu abikaasa puhul, möönis Tingas. Abikaasa on erisoodustuse maksustamise kontekstis võrdsustatud töötajaga.

Seega, formaalselt ei ole elukaaslase poolt auto kasutamine erisoodustus ja auto omanik ei peaks erisoodustuse maksu auto kasutamiselt maksma, kuid kui maksuamet vaatab asja sisuliselt, võib öelda, et auto oli töötaja (mehe) isiklikus kasutuses, kes ise otsustas, kellele ta autot andis, ning seetõttu on see ikkagi erisoodustus, leidis Tingas.

MTA maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo ütles, et kui firma on sõiduauto omanik ja sõiduauto on antud tasuta kasutusse firma omaniku elukaaslasele, siis on tegemist füüsilisele isikule antud tasuta teenusega, mis kuulub maksustamisele tulumaksuseaduse N 49 lõike 1 alusel kui kingitus. Kingituse väärtus on sõiduauto kasutamise turuhind, märkis Kindsigo.

Kõik kulud, mis autole firma arvelt tehakse - liising, kütus, kindlustus, remont jm - on ettevõtlusega mitteseotud kulud ja neid maksustatakse tulumaksuga 23/77.

Kui sõiduauto on tasuta kasutamiseks saanud töötaja või juhatuse/nõukogu liikme abikaasa, on tegemist erisoodustusega ja maksustamine toimub tulenevalt tulumaksuseadusest N 48, toonitas Kindsigo.

"Vabandage väga, aga kui minu firma liisib auto, maksab korralikult igal kuul liisingut ja riik saab samuti oma käibemaksu kätte, siis mille k...di pärast on riigil veel asja sellega, kas mina firma omanikuna luban oma elukaaslasel selle autoga tööl käia ja teises firmas oma töökohustusi täita?" küsis anonüümseks jääv auto omanikfirma omanik. "Riik on oma maksud juba kätte saanud, meie peresisesed kokkulepped ei ole riigi asi!" lisas ta.

Raamatupidamisfirma OÜ Competence tegevjuht Heidi Grenman rõhutas, et kui naise tööandja maksab naisele 500 krooni autohüvitist tema abikaasa firma auto kasutamise eest, peab auto omanikfirma maksma erisoodustust sõiduauto kasutamise pealt (maksubaas 2000 kr) või peab naine tegema sõidupäeviku, milles näitab ära sõidud, otstarbe jne.

"Mulle tundub, et see mäng ei vääri küünlaid. Naine esitagu oma tööandjale iga kuu 500 krooni eest bensiinitšekke ja asi korras," arvas Heidi Grenman.

"Kui minu klient küsiks analoogsel juhul nõu, julgeksin soovitada järgmist: las auto omanikfirma esitab naise tööandjale arve sõiduauto kasutamise kohta, sel juhul kompenseeritakse kulud õigele kulu tegijale, tööandja/hüvitise maksja peab aga omakorda tõestama, et see kulu on seotud ettevõtlusega. Samuti peab töötaja tegema sõidupäeviku, et tõestada auto kasutamise vajalikkus. Vastasel juhul maksustatakse see 500 krooni erisoodustusmaksuga," soovitas Grenman.

Auto omanikfirma maksab autolt erisoodustusmaksu nagunii.

KASULIK TEADA
maksustamise näide

Auto Mazda 6
* hind 250 000 kr, liisitud, kuulub maksustamisele kasutuskulu ehk liisingukulu.
* elukaaslase puhul maksustatakse tulumaksuseaduse N 49 lõige 1 alusel kui kingitus. Abikaasa puhul on tegemist erisoodustusega, mis maksustatakse tulumaksuseaduse N 48 alusel.

Kulud, mida maksustatakse kui kingitust liising 5000 kr/kuus
* kütus 3500 kr/kuus
* kindlustus 4500 kr
* hooldus 1500 kr

Neid maksustatakse tulumaksuga 23/77: 5000 kr: 5000×23/77=1493
* 3500 kr: 3500×23/77=1045
* 4500 kr: 4500×23/77=1344
* 1500 kr: 1500×23/77=448

kokku: 4331 kr

MIS ON MIS
* Abikaasa vs elukaaslane Abikaasa on maksuseaduste kontekstis kõrgemini maksustatav kui elukaaslane.
* Abikaasale tehtud soodustust maksustatakse erisoodustusmaksuga, elukaaslasele tehtud soodustust käsitletakse aga kingitusena ja maksustatakse tulumaksuga.