Üksikasjad

Avaldatud: 23 märts 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet juhib tähelepanu, et 1. aprillist tõusevad pensionid paljudel pensionäridel üle tulumaksuvaba pensioni ehk 3000 krooni. Sotsiaalkindlustusameti (SKA)andmetel on Eestis ligikaudu 9000 pensionäri, kelle pension prognoosi kohaselt tõuseb üle 3000 krooni ja seetõttu hakatakse nende pensionist tulumaksu kinni pidama

Maksuvaba pensioni ületavalt osalt ei pea tulumaksu maksma, kui pensionär on esitanud avalduse üldise maksuvaba tulu kasutamise kohta, mis on 2000 krooni kuus. Seega tekib tulumaksu tasumise kohustus tekib alles siis, kui pension ületab 5000 krooni kuus. Maksuhaldur juhib tähelepanu, et pensionärid, kes ei esitanud vajadusel avaldust 2006. aastal, on kohustatud esitama 2. aprilliks Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni.

Palume ühtlasi tähele panna, et avalduse saab teha ainult ühele väljamakse tegijale. Töötav pensionär võib valida, kas esitada üldise maksuvaba tulu mahaarvamise avaldus oma tööandjale või sotsiaalkindlustusametile. Seega soovitab maksuhaldur pensionäridel esitada elukohajärgsele SKA pensioniametile avaldus tulumaksu vabastuse kasutamise kohta.

Kui avaldus on esitatud tööandjale, siis arvab tööandja üldise maksuvaba tulu maha palga maksmisel, mistõttu pensionilt seda maha arvata ei saa ja vastavat avaldust esitada ei saa. Kui aga pensionär ei oma töösuhet terve kalendriaasta jooksul, siis tuleb üldise maksuvaba tulu pensionist mahaarvamiseks nende kuude eest SKA pensioniametile avaldus esitada.

Kui kalendriaastal ei ole pensioni väljamakseid tehtud igal kuul, siis on SKAl õigus maksuvaba tulu kasutamata osa nende kuude eest edasi kanda sama kalendriaasta järgmistele kuudele. Samuti on ametil õigus arvestada maksuvaba tulu summeeritult kalendriaasta algusest.

Sotsiaalkindlustusametil on õigus üldine maksuvaba tulu pensioni väljamakselt maha arvata ainult pensionäri isikliku kirjaliku avalduse alusel. Kui mittetöötav pensionär sellist avaldust esitanud ei ole, siis on SKA kohustatud ka 3000 krooni ületavalt pensioni summalt, mis on üldise maksuvaba tulu ulatuses maksuvaba, tulumaksu kinni pidama. Kui avaldus on kord juba esitatud ning midagi ei ole muutunud, ei pea teistkordselt avaldust esitama.

Juhul, kui pensionär ei ole üldise maksuvaba tulu arvestamiseks avaldust esitanud ja tulumaksu on kinni peetud arvestamata üldist maksuvaba tulu, siis peab pensionär hiljemalt 31. märtsiks 2008.a esitama Maksu- ja Tolliametile 2007.a tuludeklaratsiooni. Tuludeklaratsiooni alusel tehakse aasta jooksul kinnipeetud tulumaksu ümberarvestus ja aasta arvestuses liigselt kinnipeetud tulumaksu tagastab Maksu- ja Tolliamet hiljemalt 1. juuliks. Tulumaks tagastatakse 1.oktoobriks, kui on deklareeritud ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest.

Tulude deklareerimist puudutavat info ja abi saab tööpäevadel kella 08.00 - 20.00 infotelefonile 1811 helistades, samuti maksuhalduri koduleheküljelt www.emta.ee ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikest teenindusbüroodest.

Lugupidamisega,

Karin Laur
Pressiesindaja
Maksu- ja Tolliamet
e-post:
tel: +372 683 5969
veeb: http://www.emta.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
jurist

Olen praegu alla kolmeaastase lapsega kodus, tagasi tööle peaksin minema selle aasta juunis. Vahepeal on minu ametikoht likvideeritud ja ilmselt ootab mind ees koondamine. Siit ka küsimused. Mitu kuud peab firma mulle koondamisest ette teatama ja mitme kuu eest on mul õigus saada kompensatsiooni? Mille järgi arvutatakse minu keskmine palk? Olen selles firmas töötanud 2000. aasta maikuust ja lapsehoolduspuhkusele jäin 2004. aasta aprillis. Kas mul on ka õigus saada hüvitist töötuks jäämise korral?

Lapsehoolduspuhkuse aeg arvatakse pideva tööstaaži hulka. Küsijal on töölepingu lõpetamise ajaks pidevat tööstaaži sama tööandja juures üle seitsme aasta. Sellise staaži korral tuleb tööandjal töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu kirjalikult ette teatada vähemalt kolm kuud ja maksta hüvituseks vähemalt kolme kuu keskmine palk. Kui tööandja etteteatamistähtaega rikub, tuleb tal selle eest lisaks kolme kuu keskmisele palgale maksta ka hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.

Kuna küsija ei ole üle 12 kuu palka saanud, arvutatakse tema keskmine palk tavalisest erinevalt. Kui palk oli väike, tuleb töölepingus näidatud palgamäära korrigeerida alampalkade muutmise indeksiga. Oletame, et töölepingus on palgamäär 5000 kr kuus. Töötaja lapsehoolduspuhkusele jäämise aastal (2004) kehtis riigis alampalk 2480 kr,

töölepingu lõpetamise aastal (2007) on alampalk 3600 kr. Alampalkade muutumise indeks on 3600 : 2480 = 1,45. Keskmiseks palgaks tuleb järelikult 1,45 x 5000 = 7250 kr.

Suurimaks indekseeritud palgamääraks saab olla statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutopalk. Selle aasta esimese kvartali keskmine palk on veel teadmata, 2006. a neljanda kvartali riigi keskmine palk oli 10 212 kr. Kui tööleping lõpetataks praegu ja indekseeritud palk osutuks suuremaks kui 10 212 kr, võetaks keskmiseks palgaks riigi keskmine, st 10 212 kr.

Palka ei indekseerita, kui palgamäär on kehtestatud seaduse, valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud. Sel juhul jääb keskmiseks palgaks kehtiv palgamäär.

Töölepingujärgset palgamäära ei ole tarvis indekseerida ka juhul, kui juba lapsehoolduspuhkusele jäämise ajal 2004. a oli see suurem, kui on töölepingu lõpetamise aegne riigi keskmine, sest palga vähendamine oleks vastuolus seadusega.

Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema töötuna arvele võetud, töötuskindlustusstaaži peab olema vähemalt 12 kuud arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ja eelmine töösuhe ei tohi olla lõpetatud distsiplinaarkaristusena, omal soovil või poolte kokkuleppel. Koondamine annab õiguse töötuskindlustushüvitise saamiseks, kui muud tingimused on täidetud.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2007

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Anu Ojasalu

Töötervishoiu seaduse järgi võib töötaja keelduda tervisele ohtlikku ülesannet täitmast.

Eesti on surmaga lõppenud tööõnnetuste suhtarvu poolest Euroopa esireas. Eelmisel aastal hukkus tööõnnetustes 26 inimest.

“Paljud töötajad mõtlevad: minuga ei juhtu midagi,” ütles Tartumaa tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel. Surmaga lõppenud tööõnnetust uurib paralleelselt tööinspektsiooniga ka politsei, kes selgitab, mis tööandja on tegemata jätnud. Tööandja on kohustatud töötajale teatama, kui tema tööga kaasneb risk ja terviseoht. Tööohutusseadus lubab töötajal jätta täitmata ülesande, mis võib seada ohtu tema tervise. Mõnigi kord selgub, et tööõnnetuse puhul on tegu segasüüga: ka töötaja on käitunud valesti või olnud põhjendamatult hulljulge.

Kohtusse jõuavad neist õnnetustest vähesed. Hiljuti arutati kohtus viie aasta tagust juhtumit, kus töötaja ronis vahetusjuhi korraldusel tehase redeliga 1,8 meetri kõrgusele estakaadile tõstetud punkrile. Redel libises mehe alt ära, töötaja haaras küll kätega punkri servast, kuid kukkus tsehhi plaatpõrandale ning materjalipunker langes talle otsa. Mees sai üliraskeid kehavigastusi ning suri mõne aja pärast.

Vahetusjuhti süüdistati töötaja surma põhjustamises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise tõttu. Esimese astme kohus mõistis töötajale korralduse andnud tehase vahetusjuhi õigeks.

Küll ma toime tulen

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Ene Timmi ütleb, et ta kaebab kohtuotsuse tõenäoliselt edasi. Kuna kohtu motiveeritud otsus saabub alles sel nädalal, ei saa ta hetkel kohtu õigeksmõistvat otsust kommenteerida.

Neenu Paveli sõnul ei ole inimesel kohustust teha tööd, milleks teda pole tööle võetud ja mida tegema pole teda juhendatud ega välja õpetatud. Tema sõnul kipuvad inimesed arvama: oh, küll ma tulen sellega toime, ega väärtusta oma elu ja tervist piisavalt. Ühtaegu kardetakse, et kui liialt oma õigusi taga ajada, siis varem või hiljem võib end leida firma ukse tagant. Viimasel ajal on see hirm küll vähenenud.

Teisest küljest ei oska ka tööandjad alati aru saada riskianalüüsi vajadusest. Neenu Paveli sõnul muigab mõni kontorijuht riskianalüüsi vajalikkusest kuuldes: mis meil saab juhtuda, kas on karta, et torkan pliiatsiga silma peast välja või jätan sõrmed sahtli vahele?! Siis on vaja tööinspektoril puust ja punaseks selgeks teha, et kontoritööl on omad ohud – ja erinevalt üldlevinud arusaamast ei ole kuvari taga töötamise kõige suurem oht mitte silmade väsimine, vaid sundasend, mis paneb õlavöötme ülepingesse.

Tööinspektsioon kirjutas eelmisel aastal välja ettevõtetele seaduste nõuete eiramise eest välja üle poole miljoni krooni eest trahve. Mõnelgi korral oli tegu läbiviimata riskianalüüsiga, mis on kogu ohutustegevuse alusdokument. Suuremad trahvid ootavad ettevõtteid, kes püüavad tööõnnetusi varjata.

Seadusemuudatused:

•• Märtsi algusest jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab nüüdsest selgelt, et ennetustegevusega seotud meetmete rakendamise kulud kannab tööandja.

•• Tööõnnetuseks ei loeta enam juhtu, kui arst tuvastab, et tegemist oli töötaja tervisliku seisundi äkilise halvenemisega tööst või töökeskkonnast sõltumata.

•• Uus on, et tööandjat kohustatakse registreerima ka kõik “peaaegu pidi juhtuma” olukorrad, mil avarii või juhtum oleks võinud teistel asjaoludel põhjustada tööõnnetuse.

Allikas: tööinspektsioon

Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2007

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Meeli Miidla-Vanatalu

Ükski Eestis kehtiv õigusnorm ei sea töötajale kohustust osaleda tööandja koolitusel.

Kuigi sellist otsest kohustust ei ole, ei tähenda see, et töötaja võiks keelduda koolitusel osalemisest. Seda juhul, kui tööandja leiab, et koolitus on töötajale vajalik ja aitab luua ettevõttele lisaväärtusi.

Töötajal ei ole alust keelduda koolitusel osalemast, kui tööandja saadab ta koolitusele tööajast ja tööandja kulul. Tööandja selline otsus on võrdne iga teise tema poolt antud seadusliku korraldusega ja selle täitmine, lähtudes Eesti Vabariigi töölepingu seadusest, on töötajale kohustuslik.

Kui töötaja jätab eelnimetatud tingimustele vastavale koolitusele minemata, on see käsitatav tööandja korralduse täitmata jätmisena ja tööandjal on õigus määrata selle eest distsiplinaarkaristus.

Veidi teistsugune on olukord siis, kui tööandja tahab töötajat saata koolitusele tema tavapärasest tööpaigast kaugemale või töövälisel ajal. Sellisel juhul peab tööandja arvestama kõikide erisustega, mis kaasnevad töölähetusse saatmise, ületunnitöö, õhtusel ja/või öisel ajal, puhkepäeval või riigipühal töötamisega.

Palgaseaduse kohaselt oleks tööandjal mõistlik töötajaga puhkepäeva hüvitamise osas kokku leppida enne koolitusele saatmist.

Üldjuhul on töötaja koolitusele saatmine tööandja otsus, olgu see siis tingitud organisatsiooni vajadusest või soovist töötajat motiveerida. Töölepingu seadus paneb tööandjale teatud juhtudel siiski ka kohustuse korraldada tööalast koolitust. Seda juhul, kui tööandja ise muudab tööks vajalike kutseoskuste (sh riigikeele ja võõrkeelte oskuse) nõudeid.

Erandid

Üksikutel juhtudel võib tööandja kohustada töötajat osalema koolitusel oma vabal ajal ja isiklike vahenditega. Selline nõue on põhjendatud näiteks juhul, kui töötaja on töökohale kandideerides oma oskusi ja võimeid üle hinnanud või pole tal tegelikult tööülesannete täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni või kutsetunnistust. Kirjeldatud olukorras on tööandjal võimalik lõpetada töötajaga tööleping töökohale sobimatuse tõttu, kuid juhul, kui tööandja on töötajast siiski huvitatud, võib ta anda tähtaja vajalike oskuste omandamiseks.

Tööandja ei pea tasuma töötaja koolitusega kaasnevaid kulutusi juhul, kui töötaja osaleb koolitusel vabatahtlikult ja teeb seda tööst vabal ajal.

Lisaks eeltoodule ei pea tööandja hüvitama töötaja koolituskulusid ka juhul, kui koolitusel osalemise initsiatiiv lähtub töötajalt ja ta esitab tööandjale avalduse taseme-, töö- või vabahariduslikul koolitusel osalemiseks täiskasvanute koolituse seadusest tulenevalt.

Töötaja koolitus

Töötaja koolitusele saatmine on võrdne tööülesande andmisega. Seega peab töötajale:
•• maksma koolitusel viibitud aja eest palka;
•• tasuma lähetusega seotud kulud (sh päevaraha, sõidu- ja majutuskulud);
•• hüvitama ületunnitöö, õhtusel ja/või öisel ajal, puhkepäevadel või riigipühal töötamise, kui koolituse aeg vastab viimati nimetatud tingimustele.
•• Kui koolitus toimub puhkepäeval, tuleb talle anda puhkepäev pärast koolituselt naasmist või maksta rahalist hüvitist.