Üksikasjad

Avaldatud: 12 detsember 2006

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kes määrab töökoolitusel osalemise vajaduse? Kui tööandjal on kohustus tasuda tööalase koolituse ajal keskmist palka: kas tal on õigus otsustada ka koolituse vajaduse üle, mille eest ta maksab?

Tööalase koolituse vajaduse võib määrata nii tööandja kui ka töötaja ise, tasulist õppepuhkust tuleb anda mõlemal juhul. Täiskasvanute koolituse seadus sätestab koolituse alused ja õiguslikud tagatised töötajate soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul. Sama seaduse kohaselt võimaldab tööalane koolitus kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Töökoolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.

Kui töötaja leiab, et tal on tarvis oma teadmisi täiendada, ja ostab ise endale vastava kursuse, siis võib ta tööandjale esitada avalduse õppepuhkuse saamiseks, lisades sellele koolitus-asutuse teatise kursusest osa-võtjate hulka arvamise ja kursuse toimumise aja kohta. Töö-andja on kohustatud andma selle alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva aastas keskmise palga säilitamisega. Koolitusele võib saata ja mõnel õigusaktis näidatud juhul peab saatma ka tööandja. Õppepuhkust antakse siis samas korras.

•• Seoses sügisese kellakeeramisega muutus öise vahetuse kestus, reaalselt lisandus üks töötund. Samas kevadise kellakeeramise ajal öine vahetus lüheneb reaalselt ühe töötunni võrra. Kui sügisel saab lisatunni vormistada ja tasuda ületunnina, siis kuidas mõjutab kevadine vahetuse lühenemine töötaja tööaega ja tasustamist? Kuna reaalselt töötab ta ühe tunni vähem, siis kas ta peab selle töötunni lisaks töötama mõnel muul ajal? Kas võib muutuda töötaja kuu tööajanorm? Palun selgitust, kuidas käituda juhtudel, kui töötasu makstakse kuupalga või tunnitasu alusel.

Tööajanorm kella keeramise kuudel ei muutu. Tööandjal on tööajakava koostamisel võimalik määrata tööaega nii, et ületundi ei tekiks või töötaja töötaks oma ettenähtud töötunnid reaalselt täis selles vahetuses, mil kella ette või taha keeratakse. Kui tööandja sügisel ajavahet ei arvesta ja määrab oktoobri viimasel nädalavahetusel vahetuse ajaks näiteks k 20–8, siis kestab tegelik tööaeg 13 tundi, mis on üldjuhul vastuolus seadusega ja mis võib selles kuus tekitada ületunnitöö. Ületunnitöö tuleb igal juhul hüvitada, olgu tegemist kuupalga või tunnipalgaga. Märtsis kella ühe tunni võrra ette keeramisel sama näite puhul tegelik tööaeg väheneb 11 tunnini ja võib osutuda vajalikuks teha töötajale selle ühe tunni eest juurdemakse, tagamaks täistööajaks ettenähtud palk, kui palgamääraks on tunnipalk. Kuupalgamäära puhul juurdemakset tegema ei pea.

Kuna ületunnitööd võib hü-vitada ka vaba ajaga, siis oleks tööandjal igati mõistlik sõlmida töötajatega, kelle tööaeg sügisel kella keeramist tõttu tunni võrra pikeneb, kokkulepe selle tunni hüvitamiseks vaba tunniga järgmise aasta kevadel.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 detsember 2006

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Postimees

Tööandjate Keskliit tunnustab riigikogu rahanduskomisjoni eilset otsust tõsta järgmisel aastal sotsiaalmaksu maksmise aluseks olevat miinimummäära 2000 kroonile kuus.

«Tunnustame tõsiselt rahanduskomisjoni riigimehelikku otsust, mis teeb võimalikuks palgakokkulepped meditsiinisektoris ning tänu haigekassa eelarve kasvule lühendab ravijärjekordasid,» ütles Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

«Eelnõu vastuvõtmisel oleme koheselt valmis jätkama alampalga läbirääkimisi ning kinnitama haigekassa järgmise aasta eelarve,» lisas Veskimägi.

Tööandjate Keskliit on korduvalt rõhutanud vajadust tõsta sotsiaalmaksu kuumäära kiiremas tempos ja saatnud sellekohaseid pöördumisi koos partneritega nii valitsusele kui riigikogu komisjonidele.

Algselt riigikogusse saadetud sotsiaalministeeriumi poolt ettevalmistatud eelnõu nägi ette tõsta sotsiaalmaksu miinimummäära järgmisel aastal ainult 100 krooni. 2006. aastal tõusis kuumäär 700 kroonilt 1400 kroonile.

Tööandjate Keskliidu nõue oli tõsta sotsiaalmaksu tasumise aluseks olevat minimaalset kuumäära kiiremas tempos ja ühtlustada see eelmise aasta alampalgaga hiljemalt 2008. aastaks.

Tööandjate seisukohta sotsiaalmaksu miinimummäära tõstmise osas on toetanud ka Eesti Ametiühingute Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 detsember 2006

• Äripäev

Lennart Oja
TÜ õigusinstituudi ekstern

Kas alaealine saab end registreerida füüsilisest isikust ettevõtjaks?

Põhimõtteliselt saab alaealine ennast registreerida füüsilisest isikust ettevõtjaks. Siinkohal tuleb silmas pidada teatud piiranguid. Nimelt ei saa alaealine üldjuhul teha tehinguid ilma seadusliku esindaja, kelleks üldjuhul on ema või isa, nõusolekuta. Alaealisel peab enda füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimiseks olema oma vanema nõusolek.

Ka on võimalus 15-18-aastasel alaealisel lasta kohtul oma teovõimet vastavalt laiendada, st kohus annab alaealisele õiguse tegeleda füüsilisest isikust ettevõtjana.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 detsember 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Tõnu Vare
tööinspektsiooni nõunik

Suitsetaja võib jätta palkamata vaid siis, kui suitsetamine segab tööülesannete täitmist.

Töötaja, kes tõmbab päevas paki sigarette, kulutab suitsupausidele keskmiselt 17 tööpäeva aastas, selgus Soomes tehtud uuringust.

Soome töötajatest suitsetab iga viies ja ainuüksi suitsupausid maksavad tööandjale ühe suitsetaja kohta 2890 eurot aastas. See summa on kümnendiku võrra suurem riigi keskmisest brutopalgast.

Suitsetajale endale läheb suitsetamine otseselt maksma umbes 1500 eurot aastas (kui arvestada suitsupaki hinnaks keskmiselt neli eurot) ehk veidi enam kui pool kuupalka. Sellele sõna otseses mõttes õhku visatud rahale lisanduvad veel tervise parandamisele kulutatud summad ning lühem elu- ja tööiga.

Tööandjad on eluliselt huvitatud, et töötajad ei suitsetaks. Mittesuitsetav töötaja on tulusam tööandjale ja tervislikum teistele töötajatele, kes muidu kannatavad tubakavingu käes.

Kuid tööandja ei või ega tohi keelata töötajal suitsetamist, sest see oleks tema põhiseadusliku õiguse piiramine.

Samas saab tööandja aidata suitsetamist vähendada. Esiteks saab ta piirata töötaja puhkepause, arvates need välja tööajast ning vähendades seeläbi töötaja sissetulekut.

Suitsetajaid ei tohi tõrjuda

Teiste töötajate tervist silmas pidades tasub eraldada suitsetajaile omad õhu alarõhuga ruumid.

Kollektiivlepingus võib kokku leppida teatud soodustustes mittesuitsetajaile.

Tööandjal on ka võimalus aidata töötajail tubakast loobuda, kattes mõningal määral selleks tehtavad kulutused (arstikülastused, konsultatsioonid, ravimid, plaastrid), samuti kulutused tervislikele harrastustele.

Tänavu suvel äratas tähelepanu ja tekitas vastandlikke seisukohti Euroopa Liidu volinik Vladimir *pidla mõttega, et suitsetaja võib töökohale konkureerimisel kõrvale jätta, kuna Euroopa Liidu seadusandlus seda otseselt ei keela.

Soome parlamendi õigus-nõuniku abi Petri Jääskelaineni arvates võib Soome põhiseadusest ja seadustest lähtudes suitsetaja kandidaadi kõrvale jätta vaid juhul, kui suitsetamine ilmselgelt takistab tööülesannete täitmist. Vastasel juhul oleks tegemist võrdväärsuse põhimõtte eiramisega.

Suitsetajad Soomes

Mehed suitsetavad vähem,
noored tüdrukud rohkem

•• Soomes suitsetab iga päev 26% tööealistest meestest ja 18% naistest.

•• Suitsetavaid töötajaid on riigis 575 000, mis on peaaegu sama palju, kui on Eestis töötajaid.

•• Soomes sureb aastas 5000 inimest suitsetamisest tingitud haigustesse.

•• Viimasel kolmel aastakümnel on suitsetavate meeste arv vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra, kuid naissuitsetajate hulk on püsinud senisel tasemel.

•• Ka suitsetavate poiste ja tüdrukute osakaal on võrdsustunud.