Üksikasjad

Avaldatud: 17 november 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Denis Piskunov
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant

Millal peab tööandja maksma töötajale lõpparve?

Palgaseaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõppemisel maksma kõik tööandjalt saada olevad summad töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja ei saanud sel päeval lõpparvet vastu võtta, peab tööandja maksma lõpparve viie päeva jooksul päevast, mis järgneb töötajapoolse nõude esitamisele.

Palga maksmise või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise korral on tööandjal kohustus maksta iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuuluvast palgast. Lisaks tasub alati vaadata töölepingu seadust, et olla kindel oma õigustes.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 november 2006

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Tööandja paneb igal aastal kord või paar meile kõrvale kas praktikandi või niinimetatud stažööri, kellel on aga ohutustehnikaeksamid tegemata. See-tõttu peab teda pidevalt juhendama ning olema topelt tähelepanelik. Kas tööandja peab juhendajale selle eest lisatasu maksma?

Küsimusest ei selgu, kas praktikantide ja stažööride juhendamine on töölepingus või selle lisas olevas ametijuhendis tööülesandena kirjas. Kui mitte, siis on see lisatöö, mida töötaja teeb töö-andja taotlusel ja mille eest töö-andja peab maksma lisatasu. Lisatasu suurus ei ole seadusega kindlaks määratud, selles tuleb kokku leppida. Kuna lisatöö ja lisatasu tekitavad sageli vaidlusi, siis soovitan enne lisatöö võtmist sõlmida tööandjaga kirjaliku kokkuleppe, kus näidatakse, milliseid töid mis aja jooksul ja millise lisatasu eest tehakse.

•• Tööandja kehtestas meile valveaja 168 tundi kuus. Kui selle vastu protestisime, teatas ta, et viib siis osa senisest valveajast tööaja sisse, kuid selle tööaja osa eest makstakse meile ainult senist valveaja lisatasu, mitte põhipalka. Kas nii on õige?

Ei ole õige. Valveaeg on osa puhkeajast, mil töötaja peab olema tööandjale eriolukorra puhul kättesaadav, ja see ei tohi kesta rohkem kui 30 tundi kuus. Valveaeg on ette nähtud ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks, selle kestus, rakendamise kord ja lisatasu suurus tuleb kokku leppida kollektiiv- või töölepingus. Valveajal on inimene küll kodus ja puhkab, kuid tema vabadus oma aega kasutada on piiratud – ta ei või kuskile kaugemale sõita, alkoholi tarvitada, telefoni välja lülitada jne, sest peab olema valmis kohe tööle minema. Pärast väljakutset tööle asumise hetkest algab tema tööaeg, valveaeg on sellega lõppenud.

Tööaja tööga “sisustamine” on tööandja kohustus. Kui töö-andja ei suuda seadusega määratud tööajanormi ulatuses töötajat tööga kindlustada, vaid paneb ta nii-öelda töö ootele, siis tuleb sellise tööaja eest täit palka maksta. Seejuures peab tööandja arvestama ka sellega, et sellisesse tööaega kuuluv ooteaeg ja tegeliku töö tegemise aeg kokku ei tohi päevaviisilise tööaja arvestuse korral üldjuhul ületada kaheksa tundi ja summeeritud arvestuse korral 12 tundi.

Tööajanormi ületama, see tähendab ületunnitööd tegema, on töötaja kohustatud ainult kahel juhul – vääramatu jõu nagu loodusõnnetus, sõda jms korral ning siis, kui vahetustöötaja ei tule tööle ja töös ei või tekkida vaheaega.

Muudel põhjustel peab ületunnitöö tegemiseks olema poolte kokkulepe. Tootmisettevõtetes patustatakse kahjuks sageli sellega, et antakse välja käskkiri, milles kuulutatakse puhkepäevad tööpäevadeks ja kohustatakse töötajaid ületunnitööle. Tööandjal ei ole õigust kohustada töötajat üle tööajanormi tööl olema ja kui kogu tööaeg kulub töö ootele, siis tuleb tööd tegelikult tegema kutsuda hoopis teine töötaja. Töölepingus kokkulepitud palka tuleb aga maksta mõlemale.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 november 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Alates 13.11.2006 on võimalik Maksu- ja Tolliameti veebilehel ja e-maksuameti esilehel kontrollida Maksu- ja Tolliameti mitteresidentide registrisse kantud mitteresidentide andmeid. Kontrollimisrakendusele pääseb ligi lingi "MR koodi otsing" kaudu.

Kuna alates 1. jaanuarist 2007 tuleb tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vormi TSD lisadel 2 ja 3 tehtavate väljamaksete puhul märkida väljamakse saaja kohta registrikood Eestis, on uue rakenduse põhieesmärkideks võimaldada mitteresidentidele tehtavate väljamaksete tegijail kontrollida, kas tulusaaja on Maksu- ja Tolliameti andmetel väljamakse saamise perioodil mitteresident, kas tema kohta on andmebaasis välisriigi residentsustõend ning kas isik on üldse mitteresidendina kunagi registrisse kantud ja omab nõutavat registrikoodi Eestis.

Registrikood Eestis tähendab käesoleval juhul füüsiliste isikute puhul Eesti isikukoodi või maksukohustuslaste registri koodi ning juriidiliste isikute puhul äriregistri koodi või maksukohustuslaste registri koodi (NB! mitte käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit).

Andmeid otsitakse vaid nende isikute hulgast, kes on kantud maksuhalduri poolt peetavasse mitteresidentide registrisse ehk olnud Maksu- ja Tolliameti informatsiooni põhjal mingil hetkel mitteresidendid. Kuivõrd mitteresidentide registreerimise uus süsteem töötab Maksu- ja Tolliametis alates käesoleva aasta kevadest, palume mõistvat suhtumist võimalike arusaamatuste pärast. Peamine, mida tähele panna on see, et kui isikut ei leita, ei tähenda see automaatselt, et isikule pole väljastatud registrikoodi Eestis!

Teile teadaolevate andmete ja otsimise tulemusena kuvatavate andmete erinemisel palume meid sellest teavitada e-maksuameti MTA-le ettenähtud teadete saatmise rakenduse vahendusel või teenindusbüroosse pöördudes.

Mõned näited koos selgitustega:

1. On teada, et isik (või tema esindaja) on esitanud Maksu- ja Tolliametile praegu kehtiva teise riigi residentsustõendi. Sellest hoolimata residentsustõendi andmeid ei kuvata (võimalik, et isikut ei leitagi).

Põhjus: residentsustõendi andmed ei ole veel kantud uude mitteresidentide registrisse.

Lahendus: väljamakse tegija pöördub Maksu- ja Tolliameti poole ning varem esitatud tõend sisestatakse uude registrisse.

2. Isikule on väljastatud Eesti isikukood. Sellest hoolimata kuvatakse vastusena, et isikut ei leitud.

Põhjus: tegemist võib olla asjaoluga, et see isik pole kunagi Maksu- ja Tolliameti andmebaasis mitteresidendina registreeritud.

Lahendus: väljamakse tegija, kes on veendunud, et tegemist on mitteresidendiga, pöördub Maksu- ja Tolliameti poole, selgitab asjaolusid ning isik märgitakse mitteresidendiks.
Juhul kui mitteresidendil puudub registrikood Eestis, tuleb väljamakse tegijal pöörduda registrikoodi saamiseks Maksu- ja Tolliameti poole, edastades Maksu- ja Tolliametile isiku registreerimiseks vajalikud andmed (andmed on samad, mis näidatakse isiku kohta vormi TSD lisadel 2 või 3).
Väljamakse tegijal on võimalik Maksu- ja Tolliametile isiku registreerimiseks vajalikud andmed esitada kolmel viisil:
a. paberil Maksu- ja Tolliameti kohalikus teenindusbüroos;
b. postiga või e-posti teel saates;
c. kasutades e-maksuametis rakendust "Teated MTA-le" ning valides teate kategooriaks " Mitteresidendi reg nr "

Valides variandi a) või b), tuleb registreeritava isiku andmed esitada selleks ettenähtud avalduse vormil, mis on kättesaadav nii Maksu- ja Tolliameti kohalikus teenindusbüroos kui ka Maksu- ja Tolliameti kodulehelt aadressil http://www.emta.ee/?id=4650.

Samal aadressil on võimalik leida ka avalduse näidistabel andmete esitamiseks (soovitavalt e-posti teel), kui registrikoodi Eestis soovitakse korraga mitmele isikule.

Esitatud andmete alusel väljastatakse avalduse esitajale registreeritava isiku registrikood Eestis 30 päeva jooksul.

NB! Maksu- ja Tolliameti poolt mitteresidendile omistatud registrikood Eestis ei muuda isiku residentsust, s.t isik ei saa nimetatud protseduuri tagajärjel Eesti residendiks ning temale tehtud väljamaksed tuleb endiselt deklareerida vastavalt kas TSD lisal 2 või 3.

Täpsemat infot koodi kontrollimise ja väljastamise kohta saab ka Maksu- ja Tolliameti infotelefonilt 8800812.

november 2006

Üksikasjad

Avaldatud: 10 november 2006

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Postimees

Valitsus kiitis täna heaks kaks sotsiaalminister Jaak Aabi ettepaneku tõsta tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamiseks sotsiaalmaksu alammäära pooleni miinimumpalgast.

Lisaks tagatakse edaspidi ravikindlustus aktiivsetes tööturumeetmetes osalevatele ravikindlustamata inimestele, teatas sotsiaalministeerium.

Tulevast aastast tõuseb sotsiaalmaksu kuumäär 1500 kroonini kalendrikuus.

2008. aastal moodustab kuumäär 75 protsenti 2007. aasta alampalgast ühes kalendrikuus.

Aastast 2009 on sotsiaalmaksu kuumäär võrdsustatud valitsuse poolt kehtestatud eelmise aasta kuupalga alammääraga.

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul annab muudatus lisavahendeid nii riikliku pensionikindlustuse kui ka ravikindlustuse eelarvesse.

«Võrreldes 2005 aastaga, kui määr oli veel 700 krooni, toob see 2009. aastal täiendavalt pensionikindlustuse eelarvesse 660 miljonit ja ravikindlustusse 480 miljonit krooni. 2010 aastal aga vastavalt 900 miljonit ja 650 miljonit krooni,» ütles minister.

Selle aasta jaanuarist tõstis riigikogu sotsiaalministeeriumi ettepanekul miinimummäära 1400-le kroonile.

See tõi haigekassa eelarvesse tänavu juurde ligi 120 miljonit krooni.

Eelmisel aastal tasus riik 700 krooniselt määralt sotsiaalmaksu enam kui 70 000 inimese eest, sealhulgas lapsehooldustasu, vanemahüvitise ja töötu abiraha saajate ning kaitsejõududes ajateenijate eest.

Riik ja kohalikud omavalitsused panustavad võrreldes 2005. aastaga sotsiaalmaksu miinimummäära tõstmisesse 2007 aastal 205 miljonit.

2008. aastal paneb riik 470 miljonit ja 2009. aastal üle 530 miljoni krooni rohkem.

Samuti väärtustab riik läbi sotsiaalmaksu kohustuse suurendamise senisest enam teatud mitte-aktiivseid perioode, näiteks laste kasvatamise ja pensionikindlustuskaitse osas.

Teise meetme järgi tagab riik alates 2007. aastast ravikindlustuse kõikidele tööturuametis arvel olevatele aktiivset tööd otsivatele töötutele.

Seeläbi laieneb ravikindlustusega kaetud isikute ring ligikaudu 10 900 inimese võrra, kes on motiveeritud osalema pikaajaliselt töötutele mõeldud tööturuteenuses ja aktiivsemalt tööd otsima.

Siiani on ravikindlustuse saamist piiratud töötutoetusega, mis on tekitanud töötute seas ebavõrdse olukorra.

Kui 2002. aastal oli ravikindlustuseta inimesi 6,1 protsenti, siis aastal 2006 on ravikindlustamata inimesi 5,4 protsenti rahvastiku üldarvust.

Käesoleva seaduse muudatusega väheneb ravikindlustamata inimeste arv järgmisel aastal 10 900 inimese võrra, mis on sama suurusjärk kui eelneval viiel aastal kokku.

Kindlustuse saavad nad võrdsetel alustel töötutoetuse saajatega kuni üheksaks kuuks ehk 270 päevaks.

Tagamaks, et ravikindlustuse saavad tõepoolest ainult aktiivselt tööd otsivad töötud, kehtestatakse neile ravikindlustuse saamiseks ühe kuu pikkune ooteperiood ehk aktiivse töö otsimise ülesnäitamise aeg.

Kaks kolmandikku ravikindlustamata inimestest Eestis on töötud.

Toimetas Rando Tooming, PM online