Üksikasjad

Avaldatud: 06 veebruar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Kas tööandja võib töölepingusse kirjutada netopalga? Meie firmas toimitakse nii, nüüd aga alanes tulumaks, mistõttu peaks tööandja netopalka tõstma. Seda aga tehtud ei ole. Kas selline käitumine on seaduslik? Tööandja lepingut muutma ei soostu, seda põhjendusega, et kõik lepingud on nii vormistatud ja ka allkirjastatud. Mida ette võtta? Kui tõstetakse maksuvaba miinimumi või alandatakse tulumaksu, kaotavad ju töötajad.

Töölepingus peab palga näitama brutopalgana, see tähendab summana, millest maksud on maha arvamata. Seda nõuab palgaseadus juba alates 2005. aasta juunist.

Töölepingu seaduse kohaselt on töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks seaduses ette nähtust halvemad, kehtetud. Kui pooled ei lepi uutes tingimustes kokku, kohaldatakse kehtetute tingimuste asemel seadust. Seega võib küsija nõuda aasta algusest alates üheprotsendist palgatõusu, kuna just selle võrra vähenes tulumaksu määr.

Tööandja peale, kes jätkab netopalga maksmist endises suuruses, võib kaevata kõigepealt tööinspektorile, tema saab teha ettekirjutuse töölepingu seadusega vastavusse viimiseks. Tööinspektor ei saa aga töötajale palka välja nõuda. Et oma palgaosa kätte saada, tuleb nõue esitada töövaidluskomisjoni või kohtusse. Samas võib muidugi nõuda ka ebaseadusliku töölepingutingimuse kehtetuks tunnistamist ja seaduslikuga asendamist.

•• Kui pikaks ajaks võib kokkuleppel tööandjaga võtta palgata puhkust, ilma et see katkestaks tööstaaži? Kui palju peab palgata puhkuse ajal tööandja maksma riigile tulu- ja sotsiaalmaksu?

Palgata puhkuse kestust seadus ei piira, pooled võivad selles nii kauaks kokku leppida kui vajalikuks peavad.

Töötaja soovil antud palgata puhkuse aega ei arvata tema puhkuseõigust andvasse tööaastasse, kuid see aeg läheb sama tööandja juures arvestatava pideva tööstaaži hulka, tööstaaž ei katke. Maksuküsimustes soovitan konsulteerida maksu- ja tolliameti spetsialistidega.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 veebruar 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Reelika Raudla
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi magistrant

Kuidas toimub füüsiliste isikute välisriigist saadud tulude maksustamine?

Välismaal saadud tulu tuleb Eestis deklareerida. Füüsiline isik peab deklareerima kõik maailmas teenitud tulud ja tasuma juurde määratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib.

Välisriigis saadud tulult juba tasutud tulumaksu võetakse Eestis tulumaksu arvutamisel arvesse. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksuseaduse alusel tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult maksta juurde vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 veebruar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Helve Toomla
jurist

Mis leping sõlmida projektijuhiga?

Siin on kaks võimalust sõltuvalt sellest, kui suurt kontrolli te tahate projektijuhi üle saavutada.

Kui töötegemisel soovitakse alluvussuhet, on kasulikum töölepinguline suhe, seda ka siis, kui see on vormistatud muu lepinguna, kuid selles on vihjeid alluvussuhtele.

Kui üksikasjalik kontroll töö üle ei ole oluline, tähtsaks peetakse vaid eesmärgipärast tegutsemist, võib inimesega sõlmida käsunduslepingu.

Üks inimene võib töötada üheaegselt nii töö- kui ka käsunduslepingu alusel. Kuna käsunduslepingu suhtes tööseadused ei kehti, siis ei peeta selle puhul ka tööajaarvestust, ei ole nõutav vähemalt palga alammäära maksmine jne.

Igal juhul tuleb silmas pidada, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu. Seda juhul, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 jaanuar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Olen alla kolmeaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja ootan uut last. Kavatsen paari aasta pärast endisele kohale tööle tagasi minna. Kolleegidelt olen kuulnud, et firma, kust ma lapsehoolduspuhkusele jäin, on raskustes. Kui firma peaks pankrotti minema, kas tööandjal on õigus mind vallandada?

Taivo Ruus, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat:

Mõistet «vallandamine» kehtiv õigus ei tunne. Ilmselt tahate teada, kas ja millistel tingimustel võib tööandja töölepingu lõpetada, juhul kui ta peaks muutuma püsivalt maksejõuetuks.

Kui teie tööandja majanduslikud raskused peaksid tõepoolest osutuma sedavõrd suureks, et kohtuotsusega kuulutatakse välja tema pankrot või lõppeb pankrotimenetlus raugemise tõttu, tekib tööandjal tõepoolest õigus lõpetada teiega sõlmitud tööleping.

Nii pankroti väljakuulutamine kui pankrotimenetluse raugemine peavad aga nähtuma vastavatest kohtulahenditest, paljasõnalisest tööandja väitest oma makseraskuste kohta sellel alusel töölepingu lõpetamiseks ei piisa.

Reeglina on töölepingu lõpetamine tööandja algatusel nii rasedaga kui alla kolmeaastast last kasvatava isikuga ebaseaduslik. Näiteks ei või sellist isikut tulenevalt töölepinguseaduses sätestatud sõnaselgest keelust koondada.

Pankroti, samuti ettevõtte likvideerimise, töötaja süütegude ja katseaja ebarahuldavate tulemuste korral võib selliste töötajatega töölepinguid siiski lõpetada, kuid vaid tööinspektori eelneval nõusolekul.

Seega: kui te olete rase ja/või lapsehoolduspuhkusel, võib tööandja teiega sõlmitud töölepingu tööandja maksejõuetuse tõttu tõepoolest lõpetada juhul, kui tööinspektor on andnud selleks oma nõusoleku.

Kui töölepingu lõpetamise aluseks on tööandja pankrot või pankrotimenetluse raugemine, on teil õigus nõuda tööandjalt hüvitist, mille suurus sõltub teie tööstaažist selle tööandja juures.

Hüvitise saamise kindlustab töötukassa. Viimane maksab hüvitise välja ning hüvitab ka enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palga ja puhkusetasu töötuskindlustuse seaduses märgitud ulatuses.

Kui teie rahalised nõuded on suuremad kui töötuskindlustuse seaduses sätestatud hüvitiste maksimummäärad, on teil õigus taotleda nende rahuldamist tööandja pankrotimenetluses üldises korras.

Kui tööandja lõpetab töölepingu ebaseaduslikult ega ole nõus tehtud viga kohtuväliselt parandama, on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, enda ennistamist või hüvitist töövaidlusi lahendavas organis.