Üksikasjad

Avaldatud: 09 jaanuar 2007

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Töötan riigiasutuses, kus palk koosneb n-ö lisatasudest (toiduraha, korteri kompensatsioon jne). Tööandja saatis mind komandeeringusse ja maksis lähetusraha 80 kr päevas, kuid samas võttis 60 kr toiduraha maha. Kas tööandja käitumine oli seadusega kooskõlas? Praeguse seisuga pidin lähetusele peale maksma, sest komandeeringuraha maksti 800 kr, toiduraha võeti maha 600 kr ja toiduarve oli 245 kr. Samamoodi toimib tööandja ka välislähetuste puhul – maksab 50% päevaraha ja võtab samas palgast maha toiduraha nende lähetuspäevade eest, mil toitlustamine on olnud tasuta (tegelikult on maksnud vastu-võttev riik). Ehk oskate selgitada, kas tööandja teeb õigesti?

Kaitseväelase lähetuse puhul juhindutakse üldisest teenistuslähetuse korrast. Sellekohase määruse järgi võib päevaraha vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Kuna küsija tasuta süüa ei saanud, tuli talle lähetuse päevaraha maksta 80 kr.

Kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstakse kaadrikaitse-väelasele toiduraha 60 kr päevas. Toiduraha ei arvata teenistustasu ehk palga hulka. Sama seaduse kohaselt ei maksta toiduraha, kui toitlustamiskulud hüvitatakse muul alusel. Küllap teenistuslähetuse päevaraha ongi see muul alusel makstav toitlustamiskulu. Seega ei vähendata mitte lähetuse päevaraha, vaid lähetuse ajal ei maksta toiduraha – see on aga seaduslik. Iseasi, kas kaadrikaitseväelane lähetuses olles 80 kr eest päevas söönuks saab.

•• Inimene töötab kooli majandustegevust toetavas sihtasutuses majandusjuhatajana. Samal ajal töötab ta ka erafirma juhina. Sama erafirma rendib õpilaste toitlustamiseks kooli sööklat. Kas siin tekib huvide konflikt? Kas sihtasutuse juhatajal on õigus nõuda tema töölepingu lõpetamist?

Huvide konflikti osas ei saa vastata, kuna küsimusest ei selgu, kes on koolisöökla rendile andja – kas kool, kohalik omavalitsus või sihtasutus –, kes on siht-asutuse asutaja, millised on siht-asutuse majandusjuhataja õigused ja kohustused, kas tema ülesannete hulka kuulub tehingute tegemine jne. Mõistmaks paremini korruptsioonivastases seaduses sätestatut, soovitan küsijal tutvuda riigikohtu 2002. aasta 8. mai otsusega tsiviilasjas 3-2-1-55-02.

Majandusjuhataja töölepingu lõpetamiseks üksnes seetõt-tu, et ta on koolisöökla rentnikuks oleva firma juht, sihtasutusel alust ei ole.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Tööandjad kaebavad järjest sagedamini töötajaid töövaidluskomisjoni, et saada hüvitist etteteatamistähtaja rikkumise eest töölepingu lõpetamisel.

Tööandja nõuab töötajalt hüvitist töölepinguseaduse paragrahv 84 lg 2 alusel, kui töötaja on tulnud avaldusega lõpetada tööleping enne ühekuulist tähtaega.

Sellisel juhul lõpetab tööandja töölepingu paragrahv 79 lg 1 alusel etteteatamistähtaja saabumisel ja saab õiguse nõuda töötajalt sisse tema keskmise palga iga etteteatamistähtajast puudu jääva päeva eest.

"See võib olla praktiliselt töötaja terve kuupalk," selgitas jurist Helve Toomla teabehommikul ""Knopkad" töösuhetes aastal 2006".

Kui töötaja lihtsalt töölt lahkub avaldust üldse esitamata, võib tööandja temalt nõuda hüvitust samuti kuni ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Transpordiettevõte Allando Trailways on oma autojuhtide distsiplineerimiseks mitmel korral töövaidluskomisjoni pöördunud.

"Tahtsime teha töötajatele selgeks, et nii meie juurest ei lahkuta," lausus ettevõtte personalijuht Helen Griin-Looveer.

Töötaja kaebamisel töövaidluskomisjoni on kaks eesmärki: et töötaja hüvitaks kahju ning et säiliks õiguskord ja -kindlus, märkis Allando Trailwaysi jurist Marko Jaani.

"Autojuhid ju suhtlevad omavahel ja nende seas ei tohi levida arusaam, et Eesti õigussüsteemis võib niimoodi toimida," kommenteeris Jaani.

Tööandjad loobuvad sageli töötajatega protsessimast, kuna tulemus ei ole aja- ja rahakulu väärt. Jaani arvates tasub seda aga alati teha, kui tööandja on käitunud juriidiliselt õigesti. "See raha ikka leitakse," uskus ta.

"Olukord on käest ära," tõdes tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. "Kui töötaja tahab ikka ära minna, siis ta ka läheb, ta ei pea tööandja otsust millekski."

Siitami sõnul küsitakse temalt loengutel tihtipeale, mida sellises olukorras teha. ja see tõestab probleemi olemasolu.

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu ütles, et lisaks rahalise hüvitise nõuetele on tööandjal võimalus vaidlustada töövaidluskomisjonis ka töölepingu lõpetamine enda süül.

Seadus annab töötajale võimaluse nõuda juhul, kui tööandja rikub lepingut, töölepingu lõpetamist viiepäevase etteteatamisega ja saada kahe kuu keskmine palk hüvitiseks. Kui tööandja sellise lepingu lõpetamisega nõus ei ole, tuleb tal pöörduda töövaidluskomisjoni.

"Kui töötajatel on valida, kas viiepäevane etteteatamistähtaeg ja kahe kuu palk või kuu aega etteteatamist ilma hüvitiseta, otsib ta tööandja rikkumisi ja valib esimese variandi," selgitas Reinsalu.

Praktikas ei oska aga tööandja käituda, kui töötaja nõuab tema süül lepingu lõpetamist ja tööandja ei taha sellega nõustuda. "Oma süü vaidlustamiseks peab tööandja ise töövaidluskomisjoni pöörduma ja selleks on aega üks kuu," rõhutas Reinsalu.

Taust

Tööandja neli alust töötaja TVKsse kaevata
* Etteteatamistähtaja rikkumise eest
* Töötaja lahkumisel avaldust esitamata
* Materiaalse kahju tekitamise korral
* Vaidlustamaks töölepingu lõpetamine tööandja süü tõttu

Allikas: Enn Reinsalu

Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Kadi Heinsalu

Tasutud maksude järgi teenis maksumaksja mullu keskmiselt 7315 krooni brutopalka kuus, mis jääb statistikaameti arvestatud 9000kroonisele palgale tublisti alla.

Mullune keskmine brutopalk oli maksuameti andmetel 7315 krooni, mis tuleneb väljamaksetest, mis tööandjad olid 11 kuu jooksul töötajatele teinud. Statistikaameti kolmanda kvartali andmetel oli keskmine brutopalk 9068 krooni.

2005. aasta keskmine oli makstud maksude järgi 6400 krooni, samal ajal oli statistikaameti keskmine palk 8000 krooni.

Maksuametil kirjas ka tudengid ja pensionärid

Põhjus, miks statistikaameti numbrid on alati suuremad, peitub statistikaameti peadirektori Priit Potiseppa sõnul metoodikas. Maksuameti andmebaasis on kõik palgasaajad, ka poole kohaga töötajad, tööl käivad pensionärid ja tudengid, sest 10-13% inimestest töötab osalise ajaga, selgitas Potisepp. "Meie näiteks arvestame neli tundi päevas 5000kroonise kuupalgaga töötava inimese palgaks 10 000 krooni," ütles ta.

Statistikaamet saab keskmise palga, küsides iga kuu andmeid kõikidelt suurtelt, üle 50 töötajaga ettevõttelt, ja igalt 10.-15. sama valdkonna väikeettevõttelt. Statistikaamet annab keskmise palga numbreid kord kvartalis. Potiseppa sõnul on maksuameti palgaandmete plussiks nende kiirus ja kõikehõlmavus - tuludeklaratsioone peavad esitama kõik tööandjad.

Pooled inimesed teenivad alla 5500 krooni kuus

Mediaanpalk ehk maksumaksjate nimekirjas keskmise inimese palk maksuameti andmete põhjal oli mullu 11 kuuga 5500 krooni. Umbes sellist palka said mullu 100 000 maksumaksjat 730 000st.

Aasta lõpus avalikustas statistikaamet ka esmakordse põhjaliku palgauuringu, mis tugines 2005. aasta oktoobri palkadel ja näitas, et mediaanpalk Eestis on 7300 krooni. Uuring näitas, et pooled eestimaalased teenivad alla 5500 krooni, sama tulemus tuli maksuameti 2006. aasta andmetest.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2007

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Helve Toomla
jurist

Kuidas arvestada puhkuse lisapäevi (28+7) invaliidist pensionärile, kellel jäid eelmisest puhkuseperioodist riigi hüvitatavad puhkusepäevad kasutamata. Kas need kanduvad järgmisse aastasse?

Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus ongi 35 päeva, neist 7 hüvitab tööandjale riik. Tegemist ei ole 7päevase lisapuhkusega, mis liidetakse 28päevasele põhipuhkusele. Kui inimesel jäi osa põhipuhkusest saamata, tuleb kokku leppida uues puhkuseajas samal aastal või kanda ülejääk järgmisesse aastasse. Kui puhkust kasutati osaliselt ja tööandja ei esitanud ühel aastal taotlust 7 kalendripäeva hüvitamiseks, võib ta esitada selle järgmisel aastal.

Viga on, kui ei lepita kokku, millal kasutamata puhkust kasutatakse. Kasutamata puhkuseosa antakse samal aastal või liidetakse järgmise aasta puhkusele. Tööandjad aga ei liida, sest neil pole võimalik nii pikka puhkust anda. Nii võib nelja aasta pärast see puhkuseosa aeguda. Kui töötajale antakse puhkust osade kaupa, peab selleks olema töötaja nõusolek. Tööandja ei saa ise määrata, et kaks nädalat puhkad talvel ja kaks nädalat puhkad suvel.