Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2007

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Sageli tahab töötaja saada osa puhkuseraha pärast puhkuselt tulekut. Põhjus - et mitte kogu puhkuseraha ära kulutada ja jätta raha elamiseks ka pärast puhkuse lõppu.

Töötaja põhjendus on inimlik, kuid seaduse eesmärk ei ole distsiplineerida töötajat puhkuseraha säästvalt kulutama. Puhkuseseadus kohustab tööandjat maksma töötajale puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

Puhkusetasu makstakse kõigi puhkusepäevade eest. Seadus lubab erandina maksta puhkusetasu kahes osas neile töötajatele, kellele on ette nähtud kuni 56päevane puhkus ja kui selline tingimus on kollektiivlepingus. Sellisel juhul makstakse vähemalt pool puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust ja teine osa kollektiivlepinguga kokku lepitud ajal.

Teistel töötajatel, kelle puhkus on lühem või kel puudub kollektiivleping, tuleb arvestada kogu puhkuseraha maksmisega enne puhkusele minekut.

Töötajate vajadused puhkuseraha kulutamiseks on erinevad, mistõttu on seadus sätestanud puhkusetasu maksmise üldnormi - kogu puhkusetasu makstakse välja enne puhkuse algust.

Ainus soovitus töötajale on tarbida nii, et raha jätkuks elamiseks ka pärast puhkust.

Kas tööandjal on õigus maksta töötaja avalduse alusel osa puhkuseraha alles pärast töötaja puhkuse lõppemist? Autori arvates puudub tööandjal siiski selline võimalus. Seda põhjusel, et tööandjale seaduses pandud kohustust ei saa pooled isegi vastastikusel kokkuleppel muuta.

Puhkuseraha osalist maksmist loetakse puhkusetasu maksmisega viivitamiseks, mille eest võib töötaja nõuda puhkuse pikendamist.

Poolte kokkuleppel võiks puhkusetasu maksmise kord olla ka teistsugune, kuid sellise võimaluse peab kõigepealt sätestama seadus.

Tasub teada
* Pikendatud põhipuhkust kuni 56 kalendripäeva antakse koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide, ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogidele ning teadustöötajatele.
* Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud aja võrra.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Töötaja esitas töölt lahkumise avalduse omal algatusel kuu aega enne töölepingu lõpetamist. Nüüd, nädal enne töölepingu lõpetamist, soovib ta lahkumisavalduse tagasi võtta. Uus töötaja on end võtnud vanast kohast meile tööle asumiseks lahti. Kuidas toimida?

Töötajal ei ole ühepoolselt õigust oma lahkumisavaldust tagasi võtta. Töölepingu seaduse kohaselt võib töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda teise poole nõusolekul. Siinsel juhul läheb vaja tööandja nõusolekut. Seega tuleb tööandjal töötajale teatada, et tema avaldus läheb käiku ja tööleping lõpetatakse.

•• Töötan avalikus teenistuses. Palgajuhendis on punkt, mis ütleb: “Teenistujale, kes viibib teenistuslähetuses, ületunnitöö eest lisatasu ei maksta.” Kas sellise lause palgajuhendisse kirjutamine ja olukord on seaduslik?

Ei ole seaduslik. Ületunnitöö tuleb kindlasti ka avalikus teenistuses hüvitada kas lisatasu või vaba ajaga. Pigem tuleks asutuse sisedokumendiga kindlaks määrata ületunnitöö tegemise ja hüvitamise kord, sh ka lähetuse ajal. Üle ettenähtud tööaja töötamine ei ole ju alati ületunnitöö.

Kuna ületunnitööks on üldjuhul vaja poolte kokkulepet, siis pole asutuse juhi taotluse või nõusolekuta üle tööajanormi töötatud aja eest põhjust lisatasu nõuda.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 april 2007

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Arstide hinnangul on arsti poole pöörduva kontorirahva juures täheldatav tendents, et kaebusi ei ole korraga üks, vaid hulgi.

«Kõige tavalisemad on peavalud, seljavalud, valud õlgades ja kätes, kõhuvalud jne. Pidevalt on neil ka nohu ja köha,» rääkis ajakirjale Saldo perearst Kai Soop.

See tuleneb aga tubasest eluviisist ja sundasenditest. Soop märkis, et kontoriinimene saab värsket õhku tihtipeale ainult nii palju, kui majauksest autoni ja sealt jälle kontorisse jõudmiseks aega läheb.

Haigusi võib aga lisaks arvutile, vähesele liikumisele ja ühes asendis istumisele põhjustada ka vääralt reguleeritud ventilatsioon.

Haiguste vältimiseks tuleks töötajal kas või tund aega iga päev kontorist väljas käia, süüa korralikku lõunat ning tööpauside ajal tuleb kindlasti teha venitusharjutusi ja silmadele puhkuse andmiseks vaadata kaugusse.

Töötervishoiuarst Ruudo Annus soovitab võimalusel ka vaimset ja füüsilist tööd omavahel kombineerida.

Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Meelike Eenpuu-Villup

Üha enam noori otsib suveks tööd, et taskurahale lisa teenida. Põhiliselt oodatakse noori malevatesse, aga seal on kohti vähem kui tahtjaid. Ent mida tuleks suveks tööle minnes silmas pidada?

Noored leiavad endale tööd ajalehepoisi, maasikamüüja või -korjajana, suvekohvikutes ettekandjana, turismihooajal müüjana jne. Tuleb vaid julge ja asjalik olla ning sobiv ja jõukohane töökoht leida.

Kõige selle juures tuleb aga meeles pidada, et on hulk seadusi, mis alaealiste töötamist reguleerivad.

Tööinspektsiooni juristi Annely Lindi sõnul on kõik vajalik seadustega reguleeritud. Üldjuhul alla 15-aastased töötada ei tohi, 13–14-aastase palkamisel on vajalik seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.

Katseaega pole

Ka peavad kõik alaealised läbima enne tööleasumist arstliku kontrolli. Asi, mis noortele tundmatuks jääb, on katseaeg – seda lihtsalt ei tohi nende puhul rakendada.

Ka tööaeg on rangelt vanuse järgi piiratud. 13–14-aastane või koolikohustuslik nooruk võib töötada kuni neli tundi päevas, 15-aastane, kes pole koolikohustuslik, kuus tundi, ning 16–17-aastane, kes pole koolikohustuslik, seitse tundi.

Koolikohustuslikuks loetakse noort kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. «Keelatud on igasugused ületunnid ning töötamine puhkepäevadel,» manitseb jurist.

Kui 13–14-aastane noor saab tööd loomingulise töötajana spordi-, kultuuri- või reklaamivaldkonnas, võib ta tööinspektori loal töötada kuni kella 20ni. «Seda tingimusel, et tehtav töö on ohutu, ei kahjusta noore kõlblust, tervist, arengut ega takista kooliskäimist,» selgitab Lind.

15–17-aastas töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, võib tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori loal loomingulise töötajana kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuse alal tööle rakendada kuni kella 23ni või osalemisel etendusasutuste loomingulises tegevuses kuni kella 24ni.

Et noori võetakse enamasti abitöödele, on palgad üldjuhul madalamad kui muidu. Palgaseadus kehtib aga kõigile lepinguga töötajatele – palk on kindlaks määratud ja fikseeritud lepinguga, seda makstakse vähemalt kord kuus ning palga maksmisel viivitades tuleb iga viivitatud päeva eest maksta viivist 0,5% päevas.

Paberi peal on kõik väga kena, kuid mida teha siis, kui tööandja noori kõigele vaatamata ära kasutama kipub?

Abi saab infotelefonilt

Hirmust tööst ilma jääda võib nii mõnigi olla nõus ületundide või väiksema palgaga. Juhul kui tööandja seadust või töölepingut ei täida, soovitab Lind nõu saamiseks pöörduda kohalikku tööinspektsiooni. Samuti saab esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kella 10–12 helistada tööinspektsiooni infotelefonile 626 9435.

Saaremaalt pärit, peagi keskkooli lõpetav 19-aastane Kristina Hermann on neli suve töötanud.

Põhjusena nimetab ta soovi lisaraha teenida ning seda, et muidu oleks terve suvi niisama raisatud – siis on vähemalt kolm kuud midagi tarka tehtud. Hermann on oma suved veetnud tehasetöölisena, koristajana, malevas ja ka poes. Kõik töökohad on saadud tutvuste kaudu.

Et suvi on Saaremaal turismihooaeg, on abikäsi pea igal pool vaja. «Ja kui varakult tuttavatele rääkima hakata, et suveks tööd vaja on, siis ikka leitakse,» muigab Hermann. Suveks tööd otsides ei tasu tema sõnul eriti valiv olla – kui midagi pakutakse, on targem see vastu võtta.

Suures rahateenimise tuhinas ei tohiks temagi sõnul võimalikke ohte ära unustada. Hermanni arvates on suvel töötavate koolinoorte jaoks kõige suurem oht, et tihti ei võeta neid ametlikult tööle või tehakse leping, mida igal võimalusel väänatakse.

Mida silmas pidada

• Kui suvel malevasse tööle ei saa, alusta otsimist lehtede või tuttavate kaudu. Suvel on abikäsi rohkelt vaja, peaasi et otsitav töö oleks jõukohane ning ei ohustaks tervist ega kõlblust.

• Kontrolli, et tegu oleks korraliku ning usaldusväärse firmaga.

• Enne tööle asumist tee endale selgeks enda ja tööandja õigused ning kohustused, mis tulenevad tööseadusest.

• Alaealine vajab töölepingu sõlmimiseks seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut ja 13–14-aastasel on lisaks vaja tööandja asukohajärgse tööinspektori nõusolekut.

• Kontrolli, et kõik lepingud oleksid korrektsed ning seaduslikud.

• Kui töötamisel tekivad probleemid, milles rikutakse tööseadust, teavita kohalikku tööinspektorit.

• Esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kella 10–12 saab nõu küsimiseks helistada tööinspektsiooni infotelefonile 626 9435.

Allikas: Postimees