Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2007

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

* •• Kas Soomes komandeeringus olles kehtib Eesti palk ja lisatasuks on vaid päevaraha?

Kui tööleping on sõlmitud Eestis ja töö tegemise kohana on näidatud Eesti asukoht või piirkond ja töötaja saadetakse töö tegemiseks lähetusse (komandeeringusse) kas Soome või kuhugi mujale, siis säilitatakse talle siinne töökoht ja tagatakse siinne keskmine palk. Töölähetuse päevaraha, mis välislähetuse korral on 350–500 krooni, ei kuulu palga koosseisu, seda ei arvata keskmise palga hulka. Päevaraha on mõeldud töötaja lähetusaegsete ülalpidamiskulude nagu söögi-joogi jms katteks.

Enne töölepingule allakirjutamist peaks iga inimene selle tingimustega põhjalikult tutvuma ja kaaluma, kas need on vastuvõetavad. Töövaidluskomisjonide praktika näitab, et suulisi lubadusi välismaa kõrgest palgast jms ei maksa alati uskuda.

* •• Sain ülemuselt teatise töölepingu lõpetamise kohta, kus on kirjas, et sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei ole mul vastavat haridust ametikohal töötamiseks. Sellega olen ma nõus. Tahan aga teada, kas mulle makstakse lahkumishüvitist õiglaselt. Olen asutuses töötanud 13 aastat. Mulle makstakse välja töölepingu seaduses ette nähtud hüvitus ühe kuu keskmise palga ulatuses ning kompensatsioon kasutamata puhkuse eest. Kas ei oleks pidanud mulle kolm kuud varem teatatama ja samas peaks mul olema õigus saada hüvitist nelja kuu keskmise palga ulatuses?

Töölepingu lõpetamise teates peab olema muu hulgas näidatud lepingu lõpetamise alus ehk töölepingu seaduse paragrahv ja selle sõnastus. Küsimusest see kahjuks ei selgu.

Arvatavasti on töölepingu lõ-petamise põhjuseks küsija mittevastavus oma ametikohale või tehtavale tööle vastavalt töölepingu seadusele, kuna tal puudub vastavat haridust tõendav dokument. Sõltumata tööstaa-žist oma tööandja juures, tuleb sel alusel töölepingu lõpetamisest vähemalt üks kuu kirjalikult ette teatada ja maksta hüvitust ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Pidevast tööstaažist sõltuvaid hüvitisi makstakse siis, kui tööleping lõpetatakse tööandja majanduslikel põhjustel – koondamise, asutuse likvideerimise või pankroti korral. Praegusel juhul selliste põhjustega tegemist ei ole ja tõenäoliselt on hüvitise suurus õigesti määratud.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2007

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kui ema on kolm aastat lapsega kodus olnud ja seega ei ole viimased 36 kuud töötuskindlustusmaksu tasutud, siis kuidas sellisel juhul töötuskindlustus-hüvitise suurust arvutatakse?

Töötuskindlustushüvitist on õigus saada töötul, kel on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži, mis on täitunud töötuna arvelevõtule eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitise saamiseks nõutavat töötuskindlustusstaaži arvestatakse tööstaažist erinevalt. Üks kuu töötuskindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle maksti tasu ja sellelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.

Kuna sünnitushüvitiselt, vanemahüvitiselt ja lapsehooldustasult töötuskindlustusmakset ei maksta, ei teki selle aja eest ka töötuskindlustusstaaži. Seega, kui vanem on olnud enne töötuna arvelevõtmist lapsega kolm aastat kodus ega ole samal ajal saanud töötasu ega maksnud töötuskindlustusmakset, siis ei teki tal töötuskindlustusstaaži puudumise tõttu õigust saada töötukassast makstavat hüvitist. Küll on aga võimalik taotleda tööturuametist töötutoetust.

Ira Songisepp,
Eesti töötukassa juriidilise osakonna juhataja

Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Alaealisi tohib tööle võtta sellistele töödele, kus tööülesanded on lihtsad ega nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust.

Valitsuse määrustega on kehtestatud kaks tööde loetelu. Ühes neist on tööd, mida 13-14aastane alaealine ja 15aastane koolikohustuslik alaealine võib teha. Need on nn kerged tööd, mille tegemisega ei ületata alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid ega ohustata tema tervist.

Teine loetelu sisaldab töökeskkonna ohutegurite loetelu ja töid, mida alaealine teha ei või. Keelatud töid on kahesuguseid: ühed sellised, kus töökeskkonnas toimivad ohutegurid (füüsikalised, keemilised ja bioloogilised). Teised on tööd, mille tegemisel ei pruugi alaealine oma kogenematuse tõttu ohtu märgata.

Alaealine ei tohi teha tööd, mis on seotud alkoholi ja tubakatoodete käitlemisega. Käitlemise all mõeldakse valmistamist, töötlemist, pakendamist, kauplemist, ladustamist ja edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Samuti ei ole alaealisega lubatud sõlmida töölepingut, mille sisuks on töötamine vahetult hasartmängu korraldamisega seotud töökohal.

Alaealisel on väiksem tööajanorm ja lühem tööpäev. Üldjuhul ei tohi alaealist rakendada tööle õhtusel ajal kella 18.00-22.00 ja ööajal kella 22.00-6.00.

Teatud juhtudel on see lubatav, kui tegemist on kultuuri-, spordi või reklaami alal töötamisega. Siis võib 13-14aastane töötada kella 20.00ni ja 15-17aastane kella 24.00ni, kuid seda ainult tööinspektori nõusolekul. Alaealist on keelatud rakendada ületunnitööle ja tööle puhkepäeval.
Alaealise tööajanorm

* töö- ja puhkeaja seaduse N 5 13-14aastasel ja koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas
* 15aastasel, kes ei ole koolikohustuslik, 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas
* 16-17aastasel, kes ei ole koolikohustuslik, 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2007

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kas tööandja peab töötajale maksma tasu, kui tööandja on töötaja saatnud sundpuhkusele, kuna firmal pole tööd pakkuda?

Küsimusest ei selgu, mis laadi sundpuhkusega oli tegemist.

Palgata puhkusele ei saa töö-andja ühepoolselt kedagi ega mingil juhul saata. Kui aga töötaja on tööandja palvel ise palgata puhkuse avalduse kirjutanud, ei ole tal alust tasu nõuda.

Tööseisak on seaduse järgi töö seiskumine tööks tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Tööseisaku aja eest tasu maksmine sõltub sellest, kelle süül tööseisak tekkis. Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta. Muul juhul tuleb talle tasu maksta kollektiiv- või töölepingus ette nähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.

Lõpuks see, mida rahvasuu on hakanud sundpuhkuseks kutsuma – osaliselt tasustatav puhkus, mida tööandja võib anda töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel. Sellele puhkusele võib tööandja töötajaid saata kuni kolmeks kuuks aastas juhul, kui selleks on saadud nii töötaja kui ka tööinspektori nõusolek. Töötajale tuleb osaliselt tasustatavast puhkusest vähemalt kaks nädalat ette kirjalikult teatada. Kui töötaja sellega nõus ei ole, on tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu. Osaliselt tasustatava puhkuse ajal peab maksma puhkusetasu, mida ei tohi olla vähem kui 60% riigi alampalgast. Tänavu peab see puhkusetasu olema vähemalt 2160 krooni kuus.

Kui küsija ei kirjutanud palgata puhkuse avaldust, tuli talle tasu kindlasti maksta. Tuleks täpselt selgitada, kas ja kuidas oli tööandja selle sundpuhkuse vormistanud, ja vastavat tasu nõuda. Jätab tööandja selle maksmata, võib nõude esitada töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.