Ille Grün-Ots
Kodumaise töölähetuse päevaraha määr kehtib üsna ammusest ajast ehk 2000. aastast.
Kes teab trikki, kuidas 80 krooniga kolm korda päevas kõht täis süüa? Ei, mitte kodus vanaema kartuliputru mekkides, vaid töölähetuses olles. Komandeeringus, nagu vanasti öeldi.
Kaheksakümne krooni eest ei saa peksa ka mitte, ütleb spetsialist, kes sõidab mujalt pealinna tööasju ajama. Kusjuures 80 krooni peab tööandja hüvitama töötajale siis, kui saadab tolle kaugele asju ajama enamaks kui üheks päevaks. Eesti piires on töölähetuse päevaraha alammäär 50 krooni...
Välislähetuse puhul on päevaraha maksuvaba piirmäär 500 krooni.
Rahandusministeeriumil on plaanis selle teema arutelu lähitulevikus avada. Isikliku sõiduauto hüvitise määrad kehtivad alates 2003. aastast ja nende suurendamise (koos tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna suurendamisega) ettepaneku tegi rahandusministeerium valitsusele sel kevadel. Valitsus otsustas jätta määrad muutmata, nendib rahandusministeeriumi pressiesindaja Anniky Lamp.
Olukord on muutunud
Maksuvaba 350 krooni on alammäär, millest vähem päevaraha ei tohi töötajale maksta. Majutuskulude maksuvabasid piirmäärasid suurendati viimati 2002. aastal ja need hakkasid kehtima 2003. aastal, selgitab Lamp. Ta lisab, et kohati on hotellihinnad sellegipoolest neist piirmääradest mööda läinud, sama võib väita ka Eesti-sisese päevaraha kohta.
Seadusest tulenevalt võib töölähetus kesta kuni 30 järjestikust päeva, mida võib poolte kokkuleppel pikendada. Mitu korda saab töötajat aasta jooksul töölähetusse saata, seda seadus ei sätesta.
Iganädalasi puhkepäevi kasutab lähetatu lähetuskohas. Kui lähetatu peab lähetuses töötama puhkepäeval, tuleb talle lähetuskohast antud õiendi alusel anda kasutamata jäänud puhkepäevad pärast lähetusest naasmist või maksta hüvitist rahas.
Kui töölähetus lõpeb või algab töötaja iganädalasel puhkepäeval, on tal õigus saada asenduspuhkepäev(i) kas enne või pärast töölähetust või rahalist hüvitist.
Töötaja saadetakse lähetusse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse ära töölähetuse sihtkoht, kestus, ülesanne, hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määr.
Töölähetuses viibimise aja jooksul säilitatakse palk. Hüvitamisele minevate kulude suurus sõltub sellest, mis lähetusega on tegemist (välis- või siselähetusega). Tööandja on kohustatud hüvitama töötajale dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning muud kulud seaduses sätestatud alammäära ulatuses.
Tööandja võib vähendada päevaraha kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine või seda asendav toiduraha; välislähetuse puhul makstakse väljasõidu päeva eest päevaraha juhul, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd või saabumispäeva algusest kell 00.00 on sõiduki saabumise ajaks möödunud vähemalt kolm tundi (määrus nr. 453 §11 p1).
Normatiivaktid
Töölähetust reguleerivad normatiivaktid:
Töölepinguseaduse (TLS) § 51
Palgaseaduse (PaS) § 27
Tulumaksuseaduse §-d 13, 31 ja 48
Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrade ning nende maksmise tingimused ja kord, EVV määrus 22.12.2000 nr 453; muudatus EVV määrusega 17.12.2002 nr 385
Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad, EVV määrus 20.12.2002 nr 426.
Töölähetuseks ei peeta töötaja sõitmist elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise asukoha vahel (määrus nr 453 §2).
