Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Olin tööl eralasteaias, kust omanik saatis mu eelmisel aastal erialasele täienduskoolitusele, et saaksin töötada lasteaia õpetajana. Vormistasime lepingu, mille kohaselt tööandja maksis kinni minu koolituse, kuid see sidus mind viieks aastaks firmaga. Kui lahkun varem firmast, siis olen kohustatud koolitusraha tagasi maksma. Nüüd juhtuski nii, et andsin sisse lahkumisavalduse ja loomulikult nõutakse minu käest seda raha tagasi.
Õppepuhkuse kohta aga ei teadnud ma midagi. Kas nüüd, kui mul on sisse antud lahkumisavaldus, on mul tagantjärele õigus nõuda õppepuhkuse raha? Kas selle saab arvestada ka puhkuseraha sisse, mida mul firmast lahkumise korral on õigus saada?
Õppepuhkus on n-ö sihtotstarbeline vaba aeg, ainult tinglikult võib seda puhkuseks nimetada. Õppepuhkuse andmist sätestab täiskasvanute koolituse seadus, mille järgi antakse seda vaba aega ainult õppe ajaks, muul ajal seda võtta ei saa ja kasutamata jätmise korral seda ei hüvitata.
Olen firmas töötanud juba kolm kuud ja mulle makstakse lubatud palka, kuid töölepingu vormistamiseni asi ei jõua. Ilmselt on selleks ka mingi seaduslik tee. Kui aga lepingu vormistamisest keeldutakse, siis kuidas saan sellise töösuhte lõpetada?
Töölepingu kirjalikult vormistamata jätmine ei tähenda lepingu puudumist: sel juhul töötab töötaja suuliselt sõlmitud lepingu järgi. Kui tööandja keeldub visalt töölepingut kirjalikult vormistamast, võib appi kutsuda tööinspektori, kes teeb tööandjale vastava ettekirjutuse. Kui aga tekib ka vaidlus lepingu olemuse üle, näiteks väidab tööandja, et tegemist ei olegi töölepinguga, vaid hoopis töövõtulepinguga, siis tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole palvega tunnistada töösuhe töölepinguliseks ja nõuda töölepingu kirjalikku vormistamist.
Töölepingu lõpetamise soovist töötaja algatusel tuleb tööandjale kirjalikult teatada üldjuhul üks kuu ette, s.t täpselt samuti, nagu seda tuleks teha kirjaliku töölepingu olemasolu korral.
Olen töötanud firmas kaheksa aastat, nüüd hakatakse firmat likvideerima. Kas tööandja võib maksta mulle osa hüvitist rahas ja osa mingil muul moel? Firma omanik kavatseb teha nüüdse kaupluse asemele söögikoha, mis minu meelest ei vasta müüjatöö kohustustele. Veel huvitab, kuidas arvutatakse keskmist töötasu.
Loonuspalga ehk naturaaltasu maksmine oli aastaid tagasi seadusega lubatud. Nüüd seda võimalust enam ei ole palka ja hü-vitisi tohib maksta ainult rahas, Eesti kroonides.
Keskmist palka arvutatakse vabariigi valitsuse sellekohase määruse järgi. Üldjuhul leitakse see arvutamise vajadusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palkade kogusumma jagamisel sama aja kalendrijärgsete tööpäevade arvuga. Sel viisil saadakse keskmine päevapalk. Keskmise kuupalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk ikka sama ajavahemiku ühe kuu kalendrijärgsete tööpäevade keskmise arvuga.
Olgu näiteks möödunud aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini välja teenitud 30 000 krooni. Kalendaarseid tööpäevi oli selle kuue kuu jooksul 128. Keskmine päevapalk oli seega 234.40 (30 000:128). Samas ajavahemikus oli ühes kuus keskmiselt 21,3 tööpäeva. Keskmiseks kuupalgaks oli järelikult 4992 kr 70 s (234.40 x 21,3).
Rõhutan, et niimoodi arvutatakse keskmist palka juhul, kui töötaja kogu aeg töötas. Puhkus, haigus jm töölt puudumine arvestuse aluseks oleva aja sees muudab ka arvutusviisi.
- Üksikasjad
Olavi Kärsna
ettevõtluskonsultant
FIE, kes on faktiliselt tegutsenud ühe aasta ja maksab sellel ajal teenitud tulult ka sotsiaalmaksu, jääb siiski emapalgast ilma.
Vanemahüvitise seadus ütleb, et hüvitise suurust arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu järgi. Seda mitte ainult FIEdel, vaid kõigil töist tulu saanutel. Isikustatud sotsiaalmaksu andmed võetakse samuti kõigi kohta pensionikindlustuse registrist.
Palgatöötajatel võetakse isikustatud sotsiaalmaksuna arvesse ka maks, mille tööandja oleks pidanud maksma, aga tegelikult ei maksnud.
FIEdele seletatakse, et nende isikustatud sotsmaksu arvestamisel läheb 1. oktoobriks tasutud juurdemaks hoopis tegeliku maksmisse aasta arvestusse, mitte selle aasta juurde, mille eest seda maksti.
Olukord on selline, et kui eelnenud aasta oli näiteks FIEna esimene ja aastas maksti sotsmaksu ainult kohustuslike avansiliste maksete jagu, saab vanemahüvitist nii vähe, kui üldse võimalik. Kui jälle viimasel ettevõtlusaastal enne lapse saamist rohkem pingutati, pole sellest kasu, kui ei teata sotsmaksu juurdemaksu enne aasta lõppu ära maksta.
Hakates aga uurima, kus see eelmise aasta asi vanemahüvitise kohta kirjas on, tuleb välja, et sellist õigusakti polegi. Tundub, et sotsiaalministeeriumi süsteem võtab ka vanemahüvitise juures aluseks Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määruse nr 7 "Pensionistaai arvestamise kord".
Kõigist Riigi Teatajast kättesaadavatest õigusaktidest on ainult määruses nr 7 kirjas, et FIEdel arvestatakse aasta isikustatud sotsiaalmaksuna kalendriaastal tegelikult makstud raha, ja et järgmise aasta 1. oktoobriks tehtud juurdemakse läheb ka järgmise aasta arvestusse.
Vanemahüvitise seadus ise ütleb, et ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaks.
Riikliku pensionikindlustuse register peaks põhimääruse järgi arvet pidama ka selle üle, millise aastaga inimese sotsiaalmaks seotud on.
Nii peaks olema võimalik arvestada FIEde isikustatud sotsiaalmaksu juures kõiki asjaolusid.
- Üksikasjad
Merike Lees
Palgapäev peab töölepingus olema määratud kindla päevana, mitte perioodina.
"Tööinspektsioon on andnud selgituse, et palgapäev peab olema määratud ühe kindla päevana," kinnitas jurist Helve Toomla. Seega ei saa kirjutada lepingusse, et palka makstakse 1.-10. kuupäevani. Samas on Toomla näinud isegi selliseid lepinguid, kus palka makstakse esimesest viimase kuupäevani.
"Üks firma sätestas palga maksmise 12 korda aastas. Inimesed tulid ja kaebasid, et nad pole neli kuud palka saanud," kirjeldas Toomla. "Kui ma siis detsembri keskel tollesse firmasse helistasin, öeldi, et mis te muretsete, aasta lõpuni on ju veel rohkem kui 12 päeva! Sellist asja ei tohi olla."
Inspektor tegi märkuse
Olympic Casino Groupis on töölepingutes palgapäev hiljemalt 7. kuupäeval. "Varem oli palgapäev 5.-7. kuupäeval, kuid tööinspektor ütles, et see on vale ja nii me panime, et hiljemalt 7. kuupäeval," rääkis ettevõtte personalijuht Häli Siimaste. "Sellega jäi tööinspektor rahule. Tavaliselt makstakse aga palk välja 5. kuupäeval, sest inimesele on oluline palk varem kätte saada," ütles Siimaste.
Varem võib alati maksta
OÜ Balti Spooni palgapäev on iga kuu esimene reede. Kuupäevaliselt on pandud paika, et see on 7. kuupäev, kuid seadus ei keela varem maksta ja nii maksti näiteks novembrikuu palk välja 1. detsembril.
Balti Spooni personalijuhi Helo Tamme hinnangul süsteem toimib, inimesed on rahul ja tema teada pole see päev ka kunagi hilisemaks lükkunud.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul lubab palgaseaduse N 31 määrata kindlaks palga maksmise tähtajad. Tähtaeg on üks kindel kuupäev.
Mitmuse vormi kasutamine seaduse sõnastuses tähendab Siitami meelest seda, et eri struktuuriüksuste töötajatele või töötajate gruppidele saab määrata erinevad palgapäevad.
"Seaduse mõte ja eesmärk on see, et töötajal oleks täpselt teada, millal talle palka makstakse või millal laekub palk tema pangakontole," selgitas Siitam. "Kehtestades palga maksmise perioodi, loob tööandja sellega põhjendamatu ootuse saada palka juba perioodi alguses. See on aga töötaja jaoks halvendav tingimus."
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Mille alusel maksab raamatupidaja töötajale palka suulise lepingu korral?
Ainult sellise ajutise töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töötajaga töölepingu sõlmida suuliselt. Kui töötaja on suulise lepinguga tööl, tuleb juhil teha tema töölevõtmiseks korraldus või käskkiri, mis on raamatupidajale aluseks väljamakse tegemisel.
- Üksikasjad
Kui pika perioodi vältel on õigus võtta palgata puhkust?
Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant
Palgata puhkuse andmine pole piiratud ei aja ega kordadega. Üldjuhul saab töötaja palgata puhkust võtta vaid kokkuleppel tööandjaga poolte kokkuleppega määratud ajaks.
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust üksnes teatud konkreetsetel juhtudel. Üks sellistest juhtudest on puhkuse andmine töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks. Palgata puhkust antakse sellisel juhul õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks.
Lehekülg 1496 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee