Artiklid

Üksikasjad

Erik Müürsepp, arileht.ee

Jaanuarist hüppas palga alammäär 2700 kroonilt 4350 kroonile ja koos sellega kerkis järsult ka sotsiaalmaksu arvestamise miinimumkohustus. Et sotsiaalmaksu tuleb täie rauaga tasuda ka inimeste eest, kes töötavad vaid mõne tunni päevas, tähendab miinimumpalga tõus paljudele ettevõtetele ränka lisakoormust. Eeskätt just teenindus-ettevõtted seisavad raske valiku ees: kas töötaja koondada või jätta sotsiaalse kaitseta.

„Summa on meie jaoks päris suur,” nentis kinnisvara korrashoidmise teenust pakkuva ISS-i gruppi kuuluva ISS Halduse juhatuse liige Madis Kase. „Praeguste arvutuste kohaselt on kuus vahe 100 000 krooni. Ettevõtte omanik nendest lisakuludest kindlasti huvitatud ei ole.”

Kase sõnul on ISS-i kontsernil kogu Eestis praegu 1160 osaajatöötajat. Kulude kärpimiseks on ettevõte proovinud suurendada ühele töötajale langevat koormust ja vähendada seeläbi osalise tööajaga kohti.

Madis Kase tunnistas, et seaduses on miinimumtasu nõue ammu sees olnud, ent tänavusel aastal on see alampalga hüppe tõttu ettevõtete jaoks väga ebamugavalt teostunud. „Ilmselt ei ole see olnud seadusandja taotlus,” arvas ta.

Turu-uuringute AS-i tegevjuht Tõnis Stamberg rääkis, et jaanuarist tekkinud probleemile juhtis tähelepanu ettevõttele raamatupidamisteenust osutav firma. „Tundub ebaõiglane, kui inimene käib tööl, aga ravikindlustust selle eest ei saa,” viitas Stamberg ettevõtja ees seisvale valikule: kas koondamine või töökoht ilma sotsiaalkindlustuseta.

Küsitlusfirma spetsiifika tõttu on ettevõttel osalise tööajaga töötajaid paratamatult väga palju. „Mõned käivad ainult kord kuus, kuid püsivaid on saja ringis.” Kõigile ettevõte sotsiaalkindlustust tema sõnul kindlasti lubada ei saa. „Uus seadus seab piiri ja enamiku puhul ei tule sellega välja,” sõnas Stamberg.

Stambergi sõnul on küsitlused sageli väikesemahulised tööd, aga nõuavad korraga paljude inimeste rakendamist. „Nüüd on aga raske motiveerida inimest ka hästi tehtud töö eest.”

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles, et seadusesse tuleks kiiresti teha erandid. „See on kiireloomuline küsimus, kui seame eesmärgiks tööhõive hoidmise,” lausus Kriis. Muudatusettepanekud on tema sõnul koostamisel ja ametkondlikul tasemel ka teada. „Meie hinnangul võiks miinimumtaset neile ettevõtetele näiteks poole võrra vähendada. Sest pikemas perspektiivis tekib küsimus: miks peaks ettevõtjat karistama?”

Reval Hotels Eesti personalijuhi Külliki Koppeli sõnul töötab ettevõttes osalise ajaga 20–30 inimest. Koondamise vajadust Koppel veel hinnata ei osanud, küll aga tekitab tema hinnangul küsimusi, kuidas käituda summeeritud tööajanormi puhul.

•• Puhastusfirma SOL Eesti OÜ töödejuhataja Juta Banhardi hinnangul tuleks sotsiaalmaksu tasumist arvestada proportsionaalsemalt tööl oldud ajaga. Näiteks on lisatööst huvitatud noored emad. „Nüüd pean tegema valiku – kahest töötajast jääb alles üks, sest ettevõttel ei ole otstarbekas „raha peale maksta”.”

Rahandusministeeriumi esindaja Annika Vilu sõnul peab hüvede saamiseks olema tehtud panus ehk makstud sotsiaalmaks iga töövõimelise isiku eest. Alates jaanuarist kehtib miinimumkohustus (mis on palga alammäär ehk 4350 krooni) olenemata töötaja tööajast, millelt maksu tasumine annab õiguse saada ravikindlustust.

„Miinimumkohustus on kehtestatud, et vältida süsteemi kuritarvitamist,” teatas Vilu. Kindlustussüsteem on loodud solidaarsuspõhimõttel ehk mitterahaliste hüvede saamine ei sõltu kindlustatava poolt või eest makstud maksu summast.

Üksikasjad

Seoses sellega, et rahandusministri poolt kinnitati TSD deklaratsioonivormide muudatused alles 8. jaanuaril 2009 ning need avaldati Riigi Teatajas 16. jaanuaril 2009, ei jõua maksuhaldur seekord kahjuks kõiki vastuvõetud muudatusi veebruariks deklaratsioonide elektroonilise esitamise süsteemi rakendada.

Seetõttu tehakse täiendused e-maksuametis/e-tollis kahes osas.

1. Alates 6. veebruarist 2009 on võimalik e-maksuametis/e-tollis esitada TSD koos lisadega 1 - 5.

Lisadele 6, 7 ning INF1 ja 11 on küll võimalik summasid sisestada, kuid koos nende vormidega ei ole võimalik TSD deklaratsiooni kinnitada (sest muudatusi ei ole veel jõutud rakendada). Failist laadidest jääb samuti koos lisade 6, 7, INF 1 või INF 11-ga esitatud TSD vigase ja kinnitamata deklaratsiooni staatusesse. Seetõttu tuleb TSD deklaratsiooni kinnitamiseks täidetud lisad 6, 7, INF 1 või 11 ära kustutada.

Vaatamata sellele, et elektrooniliselt ei ole võimalik lisasid 6 ja 7 esitada, tuleb maksukohustuslasel maksud arvutada ja tasuda vastavalt seadusele. Seega, kui jaanuarikuus tehti maksustatavaid väljamakseid, mida kajastatakse lisadel 6 ja 7, tuleb tulumaks maksuhaldurile üle kanda. Selleks, et vältida nimetatud summalt intressi kogunemist, peaks maksukohustuslane tagama, et jaanuarikuu eest lisade 6 ja 7 esitamiseni, on nende lisade järgi tasutud maksusumma kogu aeg maksuhalduri juures ettemaksukontol (tähelepanelik tuleks olla peale KMD või muude deklaratsioonide esitamist, mille järgi tekib maksukohustus ja peale maksuotsusest või ajatamisgraafikust tuleneva tähtpäeva saabumist vmt).

2. TSD lisasid 6 ja 7 ning INF 1 ja 11 deklaratsioone on võimalik e-maksuametis/e-tollis esitada alates märtsikuust. Jaanuarikuu lisade 6, 7, INF 1 või 11 esitamiseks tuleb esitada jaanuarikuu TSD parandusdeklaratsioon.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.

Üksikasjad

Eesti patsientide esindusühing on nördinud poliitikute otsusest suurendada patsiendi jaoks katteta haiguspäevade arvu kolme päevani ning lükata järgneva viie päeva tasu maksmine ärisektori kanda.

“Saame aru vajadusest teha kärpeid riigieelarves, kuid leiame, et kõikide otsuste pikemad mõjud peavad olema hoolikalt läbi kaalutud ning kokkuhoid arvutuslikult välja kalkuleeritud ka pikemas perspektiivis. Ilma piisavate hinnanguteta võivad kokkuhoiu asemel tekkida hoopis uued ja hetkel ettenägematud kulud riigile,” seisab EPE pöördumises.

Katteta haiguspäevade arvu suurendamine tõstab töötajate motivatsiooni iga hinna eest, ka haigena, tööl käia: suureneb nakkusoht ja suureneb tüsistuste arv. See omakorda tekitab suurenevaid ravikulusid, sest haigeid inimesi ja raskemaid haigusjuhtusid on rohkem. Sellist otsust tehes peab poliitikutel olema hinnang, kui palju nõuaks see lisa ravikulu, leiab patsientide esindusühing.

“Pole teada, kas järgneva viie haiguspäeva katmise osas ettevõtjate poolt on arvestatud tõenäoliste uute koondamistega ning suurenenud kulude tõttu niigi halvas seisus oleva ärisektori nõrgendamisest tekkivate uute kuludega. Arvestada tuleb asjaoluga, et puudega ja krooniliste terviseprobleemidega inimestel olukord võib töö leidmisel ja säilitamisel halveneda, kuna nad satuvad sagedaste haiguspäevade tõttu ebasoosingusse,” leiavad patsientide esindajad, kelle arvates on vaja arvutada, kui palju raha kulub hiljem tööhõivemeetmetele, aitamaks ühiskonna riskigruppidel jälle tööd leida. “Kas on sotsiaalteenused on piisavalt välja arendatud, et abivajajaid aidata? Kõik see kogusumma tekkivatest lisakuludest ühiskonnale tuleb maha arvata loodetud võidust.”

Eesti patsientide esindusühing soovib, et valitsus võtab eelarve kärbete tegemisel arvesse ka majandusspetsialiste hinnanguid otsuste pikemaajaliste mõjude suhtes rahvastiku tervisele ja riigi majandusele.

“Leiame, et riik peaks tasakaalustama tekkivaid uusi kulusid ettevõtjatele maksusoodustuste andmisega, mis puudutab kulude tegemist oma töötajate tervisesse. Erisoodustusmaksu alt tulevad vabastada kõik kulud, mida tööandja teeb oma töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmiseks,” on esindusühingu seisukoht.

Tänane valitsuse otsus kärpida haigekassa kulutusi haigusrahade maksmisel muudab haige olemise lausa luksuseks, teatavad TV3 “Seitsmesed uudised”.

Üksikasjad

Tiia E. Tammeleht, EAKL-i õigussekretär

Kui ettevõttes väheneb töömaht, võib tööandjal tekkida vajadus töötajad koondada. Töötajail, kes on tööandja juures töötanud kuni viis aastat, on õigus koondamisest eelnevalt teada saada vähemalt kaks kuud, samuti on neil õigus koondamishüvitisele kahe kuu keskmise palga ulatuses.

Viie kuni kümne-aastase staažiga töötajaile tuleb koondamisest ette teatada vähemalt kolm kuud ning maksta hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Töötajad, kes on tööandja juures töötanud üle kümne aasta, peavad koondamisteate saama vähemalt neli kuud ette ning neile tuleb koondamishüvitist maksta nelja kuu keskmise palga ulatuses.

Koondamisteade tuleb töötajale esitada kirjalikus vormis. Tööandja peab töötajale põhjendama, miks ta töötaja koondab. Samuti on töötajal õigus teada, kas tööandjal on talle pakkuda teist tööd ning millised on vabad töökohad.

Kui tööandja soovib töötaja koondada enne etteteatamistähtaja möödumist, peab ta lisaks koondamishüvitisele maksma töötajale hüvitist etteteatamistähtaja kohustuse rikkumise tõttu sarnaselt koondamishüvitisele. Näiteks: kui töötaja on tööandja juures töötanud kuus aastat ning tööandja koondab ta ilma ette teatamata, peab ta töötajale hüvitist kokku maksma kuue kuu keskmise palga ulatuses (kolm kuud koondamishüvitist + kolm kuud n-ö etteteatamishüvitist).

Koondamisteate kättesaamist tuleb tööandja nõudmisel allkirjaga kinnitada (allkiri koondamisteatel ei tähenda töötaja nõustumist koondamisega). Lisaks allkirjale võib töötaja ära märkida, et soovib vabade töökohtade tekkimisel kuue kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist uuesti tööd. Sellisel juhul on tööandjal kohustus töötaja tööle tagasi võtta.

Koondamishirmus haiguslehte võtta ei ole mõistlik, sest koondamisteate võib töötajale kätte anda (või saata) ka ajal, mil töötaja viibib haiguslehel. Niipea kui töötaja haiguslehelt naaseb, võib sõltuvalt etteteatamise tähtajast temaga töölepingu lõpetada.

Kui töötaja on kolmeks kuuks tööle rakendatud osalise tööajaga või saadetud sundpuhkusele, siis saab talle koondamisteate anda hetkest, mil tal on õigus asuda tööle täistööajaga. Kui tööandja siiski koondab töötaja kohe pärast kolmekuulist osalist tööaega või sundpuhkust, peab ta töötajale hüvitama etteteatamistähtaja rikkumise.

Kui koondatavaid on rohkem kui üks, on esmajärjekorras eelisõigus tööle jääda töötajate esindajal, seejärel kutsehaigust põdeval või töövigastuse saanud töötajal. Edasi tuleb valiku tegemisel lähtuda töötajate staažist (eelisõigus on pikima staažiga töötajal), samuti ülalpeetavate olemasolust.

Töölejäämise eelisõigus on ka neil, kes on parasjagu oma tööalaseid oskusi ja teadmisi täiendamas. Kui nimetatud eelistused on tehtud, peab tööandja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et ülejäänud eelistusi tohib teha ainult tööalaste näitajate ja tööks vajalike isikuomaduste põhjal.

Koondamine on ebaseaduslik:

• kui seda tehakse töötaja haigestumise ajal (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine);
• kui seda tehakse osalisele tööajale rakendatud või osaliselt tasustatud puhkusele saadetud töötajaga (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine);
• kui seda tehakse ilma tööinspektori nõusolekuta alaealisega, rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, samuti töötajate esindajaga;
• kui valiku tegemisel diskrimineeritakse;
• kui rikutakse kollektiivse koondamise protseduurireegleid;
• kui tööandja ei võimalda töötajal valida vabade töökohtade seast sobivat ning pakub tööd, mida töötaja vastu võtta ei saa (kvalifikatsiooni sobimatus, kaugus elukohast jms);
• kui tööandja pakub töötajale teist tööd töölepingu tingimuste muutmise korras (enne koondamisteate esitamist) ja töötaja oleks pakkumise vastu võtnud, kui oleks teadnud, et teda muidu koondatakse.

Koondamise vaidlustamiseks on töötajal aega 30 päeva alates töölepingu lõpetamise päevast.

Kui tööandja keeldub nii tööd andmast, palka maksmast kui ka koondamast, on töötajal õigus lõpetada tööleping töölepingu seaduse §82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Avaldus tuleb tööandjale esitada vähemalt viis päeva ette ning selles tuleb näidata, milles rikkumine seisnes. Näiteks: tööandja ei ole kindlustanud tööga alates 6. novembrist 2008.

Kui avaldust ei edastata tööandjale e-kirjaga, tuleks see esitada paberil kahes eksemplaris, millest üks koos tööandja allkirjaga jätta endale. Kui tööandja avaldust vastu ei võta või keeldub allkirjast, tuleks see saata tähitud kirjana ja hoida postikviitung koos oma avalduse eksemplariga alles (e-kirjaga saadetud avaldus koos saatmise andmetega tuleks enda jaoks välja printida).

Kõik need on tõenditeks juhul, kui tööandja töötaja avalduse alusel töölepingut ei lõpeta ja vaidlus lahendatakse töövaidluskomisjonis või kohtus. Töölepingu lõpetamisel §82 alusel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist tema kahe kuu keskmise palga ulatuses.

Töötukassa maksab töötuskindlustushüvitist nii koondamise puhul kui ka töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui töötaja lahkub töölt omal soovil, poolte kokkuleppel või kui ta distsiplinaarkaristuse korras töölt vallandatakse.

Üksikasjad

Kui 2008. aastal sai maksukohustuslane ise valida, kas ta esitab TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni) ja KMD (käibedeklaratsiooni) elektrooniliselt või paberkandjal, siis alates 2009. aastast kehtib teatud juhtudel nimetatud deklaratsioonide elektroonilise esitamise kohustus.

TSD

Rahandusministri 8. jaanuari 2009. aasta määrusega nr 1 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine” (RTL, 16.01.2009, 6, 71) kinnitatud TSD põhivormi märkuste punkt 7 sätestab, et TSD esitatakse elektrooniliselt, kui vormi TSD lisas 1, 2 või 3 on täidetud üle 5 rea.

TSD lisade 4 - 7 täidetud ridade arv ei ole oluline, oluline on kas lisas 1, 2 või 3 on täidetud ridade arv kuni 5 (sh 5, võib esitada paberil) või üle 5 (ainult elektrooniliselt).

Elektroonilise esitamise nõue kehtib 2009. aasta TSD kohta, varasemate aastate TSD kohta see nõue ei kehti.

KMD

Rahandusministri 9. detsembri 2008. aasta määrusega nr 43 muudetud käibedeklaratsiooni vormi täitmise juhend sätestab, et KMD esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud. Seega paberil saavad esitada KMD ainult need isikud, kes on käibemaksukohustuslased olnud vähem kui 12 kuud. Peale 12 kuu täitumist tuleb KMD esitada elektrooniliselt.

Elektroonilise esitamise nõue kehtib 2009. aasta KMD kohta, varasemate aastate KMD kohta see nõue ei kehti.

  1. Üleminek uuele töölepinguseadusele - murdepunkt töösuhetes
  2. Vanuse tõttu töökohale kõlbmatud
  3. Uus töölepinguseadus ei takista statistikaameti tööd
  4. Töölepinguseadus salastab keskmise palga suuruse