Urmas Seaver, vanemtoimetaja
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul neelavad 1. juulist töötutele kehtima hakkavad uued hüvitised sedavõrd palju lisaraha, et need tuleks edasi lükata.
Rahandusministeeriumi majandusprognoosile toetuv Pevkur kinnitas, et esimese sammuna tuleb töötukassasse raha juurde saamiseks tõsta 1. juulist töötuskindlustuse maksu praeguselt 0,9 protsendilt kolmele.
See tähendab, et kui praegu läheb inimese palgast töötukassasse 0,6 protsenti ja tööandja lisab sellele 0,3 protsenti, siis maksutõusu korral hakkab inimese palgast sinna minema kaks protsenti ja tööandja lisab sellele ühe protsendi.
Ministri sõnul näitavad aga arvutused, et hoolimata maksu tõstmisest võib üha suureneva töötuse tõttu tuleval aastal töötukassa raha ikkagi otsa lõppeda ning igal juhul tuleb 1. juulil kehtima hakkavate uute hüvitistega midagi ette võtta.
Majandusministeeriumi prognoos pakub tänavuseks töötuse määraks 12,5 protsenti ning tuleval aastal juba üle 15 protsendi.
Hüvitised suurenevad
Uute hüvitistena peaks kehtima hakkama põhimõte, et ka vabatahtlikult töölt ära läinud inimene saaks töötutoetust, samuti peaksid suurenema töötutele mõeldud hüvitised esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti palgast.
Need uuendused võivad tänavu neelata töötukassa eelarvest 800 miljonit krooni. Pevkuri sõnul peab valitsus jälgima ka avaliku sektori üldist rahavoogu, sest eesmärgiks võetud eurole üleminek nõuab, et riigieelarve defitsiit ei tohi olla üle kolme protsendi.
Töötutele mõeldud lisahüvitised kiideti heaks ametiühingute keskliidu nõudmisel eelkõige seetõttu, et uus, 1. juulil kehtima hakkav töölepinguseadus muutis töötajate koondamise ja vallandamise tööandjatele hõlpsamaks.
Minister ütles, et töötukassa seisu parandamiseks on olemas kolm põhimõttelist lahendust: lükata edasi töölepinguseadus ja töötuskindlustusseaduses olevad uued hüvitised, lükata edasi vaid töötuskindlustusseaduses olevad uued hüvitised või tõsta kindlustusmaksu veelgi suuremaks kui kolm protsenti.
Pevkur ütles, et ootab tööandjate keskliidult ja ametiühingute keskliidult nüüd kokkulepet ja ettepanekut, mida valitsus kaaluda saaks ja millega riigikogu ette läheks.
Ministri sõnul ei toeta ta kindlasti veelgi suuremat maksutõusu ning samuti pole tema sõnul hea lahendus ka see, kui uusi hüvitisi vaid osaliselt edasi lükataks.
Kokkulepele jõudmine raske
Seega jääb üle kaks võimalust: kas edasi lükata töölepinguseadus ja hüvitised koos või ainult hüvitised. Tööandjad ja ametiühingud on selles osas seni olnud risti vastupidisel seisukohal.
Tööandjad peavad õigeks pelgalt hüvitiste edasilükkamist, kuid ametiühingute hinnangul ei tuleks see kõne alla ja koos uute hüvitistega tuleks edasi lükata ka koondamist hõlbustav töölepinguseadus.
Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et tööandjate ja töövõtjate esindajad kavatsevad sel nädalal kohtuda. «Vaatame töötukassa arvutused üle ja siis vaatame, kas meil õnnestub leida ühist arusaama asjast,» lisas ta.
Kui tööandjad ja ametiühingud kuidagi kokkuleppele ei jõua, tuleb võimuliidul endal mingi lahendus leida. Kuid ka kolme võimupartei vahel võib siin tuliseks vaidluseks minna, sest näiteks sotsiaaldemokraadid on seni jõuliselt toetanud ametiühingute seisukohta, kuid mitmed Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud on pooldanud uute hüvitiste edasilükkamist.
Võimalikud lahendused
Lükata edasi 1. juulil kehtima hakkav töölepinguseadus ja töötuskindlustusseaduses olevad töötutele mõeldud uued hüvitised. Töölepinguseaduse edasilükkamise äge vastane on tööandjate keskliit. Seda pooldavad ametiühingute keskliit ja võimuliidus olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Lükata edasi vaid töötuskindlustusseaduses olevad töötutele mõeldud uued hüvitised. Sellele on vastu ametiühingute keskliit ning võimuliidus olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Seda toetavad tööandjate keskliit, samuti mitmed Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica poliitikud.
Tõsta töötuskindlustusmaksu mitte ainult praegu plaanitava kolme protsendini, vaid veelgi enam. Sellele on vastu reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Vähendada 1. juulil kehtima hakkavaid hüvitisi või lükata need osaliselt edasi. Reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur ei pea seda heaks lahenduseks, sest see nõuab valitsuselt eelarvedefitsiidi tõttu kärpeid mõnes muus valdkonnas.
Allikas: PM
