Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse suurendamine üle kolme protsendi ei tule kõne alla ning selle asemel tuleks kaaluda kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu kärpimist.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse koormust ei tohi suurendada. Me peame leidma lahendused kolmeprotsendilise maksumäära raames, ütles Kriis Päevaleht Online´ile.
Tema sõnul tuleks kaaluda varianti vähendada kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu. Praegu maksab töötukassa koondatule, kes on ligi kümme aastat ehk 110 kuud tööl käinud, peaaegu terve aasta ehk 360 päeva hüvitist. Esialgu pool ja hiljem 40 protsenti hüvitise saaja keskmisest töötasust.
Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil aga peaks hüvitise määr tõusma 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb pooleni endisest keskmisest palgast.
Juba praegu on hüvitiste määrad meil piisavalt suured, nii et paljud eelistavad tööle minemise asemel toetusest elada, rääkis Kriis. Kui hüvitised tõusevad, siis kahaneb inimeste motivatsioon tööd otsida veelgi. Eesmärk aga on ju töötuks olemise päevi just vähendada, lisas ta.
Veel näeb Kriis ühte võimalikku kärpekohta omal soovil töölt lahkunute hüvitiste arvelt. Praegu ei saa vabatahtlikult töölt lahkunud töötukassalt sentigi, kuid uus töölepinguseadus kindlustab ka neile 40-protsendise hüvitise. Siin annaks hüvitisesaajate valikut piiritleda, kuid üldiselt pole see ettepanek toetust leidnud, rääkis Kriis.
Ametiühingud seevastu nõuavad järjekindlalt töötuskindlustusmakse tõstmist ning tänastel läbirääkimistel pakuti selle määraks 3,7 protsenti. Tööandjate keskliit aga pole selle ettepanekuga nõus. Ametiühingute keskliit nõuab võrreldes praegu kehtiva 0,9protsendilise maksumääraga neljakordset tõusu. See pole lihtsalt mõeldav, märkis Kriis. Tema sõnul ei ole tööandjad nõus enda maksuosa tõusuga üle ühe protsendi.
Töölepinguseaduse vastuvõtmist Kriisi hinnangul edasi lükata ei tohiks, kuid hüvitiste osa vajab korrigeerimist.
Allikas: Päevaleht