Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Ibrus

Töötuid oodatakse osa võtma kunstiteraapiast, tegema dokfilmi, oma ajalehte ja plakateid.

Kunstiakadeemia tudengid avavad neljapäeval töötoad töötutele, kus õpitakse ennast kunsti kaudu avama. Töötuid oodatakse Tallinna postkontori teisel korrusel, kus saab töötubades kätt harjutada nii foto- ja videokunstiga kui ka aidata kaasa näiteks töötute oma ajalehe valmimisele.
„Tutvustan, kuidas saab plakatit teha ja end selle kaudu väljendada, kui midagi ajab väga vihale,” rääkis fotograafiat õppiv Anna-Stina Treumund, kes hakkab juhendama plakatitegemise töötuba. Etteantud teema on „Pildistades ooterežiimi” ehk ülesanne on märgata enda ümbrust. Kuidas veedetakse oma päeva nüüd, pärast töö kaotamist: kas tööd otsides, perekonna seltsis või ammuseid unistusi ja plaane ellu viies?

„Osalejad saavad valida, kas vormistavad oma sõnumi sotsiaalse plakatina või fotoseeriana oma argipäevast,” kirjeldas tudengeid juhendav kunstiakadeemia õppejõud Margit Säde.

Maalikunsti õppiv Anna Škodenko juhib töörühma, mille eesmärk on luua dokumentaalfilm, mis räägiks töötoas osalevate inimeste eluviisidest, kogemustest ja nende aktuaalsetest probleemidest. „Kui muidu filmib kunstnik tavalist inimest, siis oleks huvitav näha, millist filmi teeks tavaline inimene iseendast, kuidas ta näeb asju seestpoolt,” märkis Škodenko. Selleks alustatakse üksteise intervjueerimisest, et mõista, mis seisus ollakse, kas on raske. „ Siis vaatame need klipid koos läbi ja analüüsime,” kirjeldas ta protsessi.

Omamoodi püütakse töötute kogemust talletada ka nende oma ajalehte. „Idee on töötutele hääl anda,” sõnas seda töötuba juhtiv graafilise disaini tudeng Rene Rebane. Iga päev antakse osalejatele isiklikku laadi ülesanne, mis tuleb endal ajaleheartikliks vormida, näiteks kirjutada ise töökuulutus või uudis oma elust. Kultuurkapitali toel antakse lõpp-produkt ka välja 2000 tiraažis.

Veidi teoreetilisemat lähenemist pakub fotograafiatudeng Jarmo Nagel, kes kustub töötoas mõtlema sellele, miks tänapäeva kunstnikud ja nende kunst on mittekunstnikele nii kaugeks jäänud.

„Kunstniku ja publiku vahel on tänapäeval tekkinud üüratu lõhe. Üritame anda töötutele võtmed, kuidas kunsti endale lahti mõtestada. Loodame, et nad saavad oma tulevases töökohas neid oskusi kasutada ja loomingulisemalt lahendada ka muid eluprobleeme,” rääkis entusiasmist pakatav Nagel. „Töötusega kaasneb abituse tunne ja fatalism – ajutormi käigus aktiviseerime oma töötute massid!” innustas ta kõiki huvilisi kindlasti töötubadega ühinema.


Tasuta töötoad avatud ühe nädala

** Töötute kunstiteraapia projekt kestab 23.–30. aprillini Tallinna postkontori (Narva maantee 1) teisel korrusel. Päevasel ajal töötavad töötoad, õhtupoole on kõigile avatud kunstiprojektid. Korraldatakse kohtumisi kunstnikega, koos külastatakse galeriisid.

** Tuleval nädalavahetusel on kõik huvilised oodatud osa saama Põhja puiestee 35 asuvas Eesti kaasaegse kunsti muusemis toimuvast filmiprogrammist. Osavõtt töötubadest ja muudest ettevõtmistest on tasuta.

** Korraldajad rõhutavad, et eelnev kokkupuude kunstitegemisega ei ole kindlasti kohustuslik. Osalejaid oodatakse end registreerima internetilehel www.kkk.artun.ee. Sealtsamast saab ka täpsemat teavet. Igasse töötuppa mahub kuni 15 inimest.

** „Kunstis lahatavad probleemid ei ole nii kaugel meie tavalisest elust” on üks müüt, mida kunstiakadeemia õppejõud Margit Säde sõnul proovitakse purustada. „Soovime, et selle projektiga paneksime inimesed rohujuuretasandil tegutsema. Väga palju oodatakse, et riiklikud institutsioonid tuleksid appi, aga inimesed peavad ise tahtma midagi teha.”

Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristiina Viiron

Pi­kalt tööst ee­mal ol­nud saa­vad har­ju­tus­kes­kus­tes töö­te­ge­mist õppi­da.

Kop­lis Li­na tä­na­va kat­la­ma­jas käib vii­ma­se lih­vi and­mi­ne uue­le töö­har­ju­tus­kes­ku­se­le, kus kaua tööst ee­mal ol­nud ini­me­sed hak­ka­vad tegema prak­ti­li­si töid. Nei­le, kes on pi­kalt ela­nud il­ma et iga ar­gip­äev al­gaks töö­le tõtta­mi­se­ga, po­le töö su­gu­gi isee­ne­sestmõis­te­tav te­ge­vus. Sa­ge­li tu­leb suht­le­mist­ki uues­ti ko­ba­mi­si õppi­ma ha­ka­ta. Et sel­li­sed ini­me­sed ühel päe­val jäl­le töö- ja ta­vael­lu naa­sek­sid, on neil võima­lik käia töö­har­ju­tus­kes­kus­tes sõna ot­se­ses mõttes töö­te­ge­mist har­ju­ta­mas.

Li­na tä­na­va ma­ja on Põhja-Tal­lin­nas asu­va har­ju­tus­kes­ku­se tei­ne hoo­ne. Esi­me­ses, Ala­si 6 asu­vas ma­jas saa­vad töö­har­ju­tus­kur­sus­tel käi­vad töö­tud süüa, sot­siaal­set ja psühho­loo­gi­list nõus­ta­mist vms.

Kat­la­ma­jast ümber­ko­hen­da­tud hoo­nes on ole­mas nii me­tal­li- kui ka pui­dutöö­pin­gid, puu­de lõhku­mi­seks va­ja­li­kud sead­med ja sa­vitöö­ko­da. Ma­jast ei puu­du ka duširuu­mid, kus end pä­rast töö­te­ge­mist puh­taks pes­ta.

Uue elu poole

Kes­ku­se tööd kor­ral­da­va MTÜ Pro Ci­vi­ta­se juht Tiit Ol­lin mär­gib, et ma­ja kor­raspi­da­mi­ne­gi on töö­tu­te üle­san­ne, sa­mu­ti pa­nid me­hed pal­ga­lis­te ehi­ta­ja­te kõrvalt käed külge kat­la­ma­ja ümbe­re­hi­tustöö­del.

Töö­har­ju­tu­se päev kul­geb ühel päe­val ka­hes ma­jas kor­ra­ga ka­he töög­ru­pi­ga (á 20 ini­mest), kel­lest üks alus­tas veeb­rua­ris, tei­ne märt­sis. Hom­mik al­gab Ala­si tä­na­va ma­jas – kel va­ja, kõne­leb psühho­loo­gi või sot­siaalnõus­ta­ja­ga. Võlanõus­ta­ja­gi abi ku­lub siin­se­te­le ini­mes­te­le, kel­lest lõvio­sa on me­hed, iga­ti ära. „Pal­ju­del on pan­gaar­ved ares­ti­tud, mit­mel on tek­ki­nud võlad jä­nest sõites,” sel­gi­tab Tiit Ol­lin. Mõne­le on tul­nud ai­da­ta mu­ret­se­da uu­si isi­kut tõen­da­vaid do­ku­men­te. Päe­va la­hu­ta­ma­tuks osaks on soe lõunasöök – va­hel­du­mi­si supp ja praad. Mõne­le on­gi see ai­nus söö­gi­kord päe­vas, ja kui­gi reeg­lid näe­vad et­te, et pur­jusp­äi kes­kus­se tul­la ei to­hi, ei ja­gu Ol­li­nil südant kel­le­le­gi söö­ki kee­la­ta.

Nii eri­nev na­gu on mees­te taust, nõnda on lood ka töö­te­ge­mi­se ja el­lu­suh­tu­mi­se­ga. Kõigist ei saa­gi as­ja ja nad kao­vad nel­ja tuu­le poo­le kur­sust lõpe­ta­ma­ta­gi. Tei­sed saa­vad, kes roh­kem, kes vä­hem, ree pea­le ta­ga­si. Kas aga ka töö­le, see on prae­gu­ses ma­jan­du­so­lu­kor­ras üpris ka­hel­dav. Su­vis­test töö­har­ju­ta­ja­test, ke­da oli kok­ku 62, sai ja läks töö­le seit­se. Tö­öand­ja juu­res tu­leb ju kõigi teis­te kan­di­daa­ti­de­ga üht­moo­di kon­ku­ree­ri­da.

Need, kes kur­sust lä­bi­des veel ta­vael­lu ja töö­le naas­ta ei suu­da, kuid loo­tust sel­leks siis­ki on, saa­vad kes­ku­ses käia ka kaks kur­sust jär­jest, kok­ku pool aas­tat. Kes on kur­sus­te lõpus kin­del, et te­ma edas­pi­di­ne elu tä­hen­dab töölk­äi­mist, sel on võima­lik saa­da ka töö­tu­rua­me­ti kau­du koo­li­tust. Ideaa­lis lõpeb ja­da püsi­va töö­ko­ha­ga. Us­ku­ma peab!

„Loo­tus su­reb vii­ma­se­na!” kin­ni­tab ul­jalt väi­ke­se­kas­vu­li­ne, aga kä­be­da ole­mi­se­ga Jev­ge­ni (57). Aga­ralt as­kel­dab ta puid saa­gi­da – see on üks har­ju­tus-töö­dest. Püsi­val tööl po­le mees am­mu käi­nud ja ar­vab, et ega te­da va­nu­se tõttu enam võtta ta­he­ta­gi. Aga ta­haks küll püsi­valt tööd te­ha – kor­te­reid re­mon­ti­da. „Kõike ja­gub!” lööb mees käe­ga küsi­mu­se­le, kas te­da ka võlad pit­si­ta­vad. „Loo­da­me, et lä­heb pa­re­maks!”

See­vas­tu 40-aas­ta­ne, iga­ti vii­sa­ka ja hoo­lit­se­tud vä­li­mu­se­ga Oleg ei suu­da hel­ges­se tu­le­vik­ku us­ku­da. „Kind­las­ti lä­hen õppi­ma, aga rää­gi­tak­se, et saab ras­kelt,” mär­gib ta. Te­ma­gi on võl-ga­de­ga kim­pus: ali­men­did on maks­ma­ta, sest kui töö ot­sa sai, pol­nud sel­leks ra­ha. Ole­gi saa­tus sar­na­neb prae­gu pal­ju­de mees­te oma­ga – ta töö­tas ehi­tu­sel.

Keskused kõikjal Eestis

•• Erinevaid kohti, kus püütakse töötuid ja heitunuid tagasi tavaellu tuua, on Eestis 50-60 ringis.

•• Pikaajaliste töötutega tegelevad ka mittetulundusühingud, kes saavad selleks raha erinevatest projektidest. Näiteks Kopli tööharjutuskeskust, k.a rajamist on rahastanud Euroopa Sotsiaalfond ja Tallinna linnavalitsus.

•• Jõgevamaale Voorele on suur töötute aktiviseerimiskeskus loodud viie valla koostöös. Haapsalus võtab pikaaegseid töötuid ja ka ilma elukohata inimesi oma hoolde Haapsalu tööotsijate ühing.

•• Euroopa struktuurifondide raha abil luuakse tänavu neli uut tööharjutuskeskust Tabiveres, Kohtla-Järvel, Palamusel ja Palal.

•• Mõnel õnnestub kohe pärast kursust tööle saada, mõni läheb edasi koolitusele ja siis tööle. Kõik kursuslased tavaellu ei naasegi.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Riina Kallas

Neljandik tööturuameti töötajatest ei lähe pärast tööturuameti likvideerimist töötukassasse tööle.

"Minu andmetel ei jätka umbes neljandik tööturuameti töötajatest Eesti töötukassas," ütles tööturuameti peadirektori kohusetäitja Tiina Ormisson täna antud online-intervjuus.

Ormisson täpsustas arileht.ee-le, et ta pidas silmas neljandikku tööturuametis n.ö tippajal töötanud 350 töötajast. Ametis töötab praegu ligi 320 töötajat ja töötukassas ligi 40. Varasemalt on meediast läbi käinud, et töötukassas saab olema umbes 300 töökohta.

Ormisson kinnitas ka, et tema töötukassas tööle ei hakka.

Eesti Töötukassa võtab 1. maist tööturuameti tegevused üle. Tööturuamet läheb likvideerimisele ning koondatud töötajatel on võimalik kandideerida töötukassas loodavatele ametikohtadele.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Töötukassa võtab suureneva töömahuga toimetulekuks üle Eesti juurde 100 töötajat ja pikendab lahtiolekuaegu, suurem osa personalist on tänaseks olemas.

Sajast töötajast, mille võrra töötukassa nõukogu andis juhatusele nõusoleku personali suurendada, on osa vanad töötajad ja osa konkursiga võetud uued. Kokkuvõttes uueneb töötajaskond kolmandiku võrra.

«Praegu tuleb ühe konsultandi kohta 700-800 inimest kuus ja see meenutab pigem konveierit,» nentis töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

4. maist, mil senise tööturuameti ja töötukassa asemele tekib ühtne töötukassa, on kavas pikendada ka kontorite lahtiolekuaegu ja renoveerida mõningaid praegu kehvas korras rendiruume.

Paaveli sõnul on liitmise eesmärk parandada teenuse kättesaadavust ja tõsta selle kvaliteeti. Nüüd hakkab üksja sama asutus pakkuma nii tööotsinguid toetavaid meetmeid kui hüvitisi maksma.

Muutuste käigus tahab amet loobuda liigsest bürokraatiast ja uuendada oma vananenud infosüsteemi nii dokumendihalduses kui klienditeeninduses.

Kui 2008. aastal oli administratiivkulu ühe registreeritud töötu kohta 5500 krooni, siis tulevikus peaks see jääma 2500 krooni piiresse. Esialgu tuleb aga Paaveli sõnul teha uue süsteemi käivitamiseks hulk ühekordseid kulutusi.

Sirje Niitra