Majanduslanguse tõttu pankrotiohtu sattunud töötukassast hüvitiste saamise tingimusi ilmselt karmistatakse, tõenäoliselt kitseneb inimeste ring, kel on üldse lootust sealt abiraha saada.
Valitsus otsustas esmaspäeval kinniste uste taga, et töötukassa nõukogu liikmed peavad hüvitiste kärpimise asjus ise kokku leppima ja saama hakkama kolmeprotsendise töötuskindlustusmaksuga.
Eile käisid ning täna jätkuvad töötukassa kahe mõjuka poole ametiühingute ja tööandjate keskliidu juhtide kõnelused eesmärgiga leida kokkuhoiukohad.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on ta teinud oma ettepanekud. Taliga sõnul on ametiühingud nõus sellega, et muutuksid töötukassast hüvitiste saamise tingimused. Ehk teisisõnu, helded maksemäärad, mida uus seadus lubab, jääksid alles, aga inimeste ringi, kel neile õigus on, tõmmatakse koomale.
«Kokku hoida saab hüvitistele kvalifitseerumise tingimuste muutmisega,» märkis Taliga. «Kvalifitseerumine on seotud kindlustusstaaiga, aga siin on veel väga palju mitmesuguseid tingimusi.»
Juulist jõustuv töölepinguseadus ütleb, et õigus hüvitisele tekib siis, kui viie viimase aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt nelja aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi.
Ilmselt venitatakse sissemaksete perioodi nüüd pikemaks, et katkendliku tööeluga inimesi eemale tõrjuda. Aga kui palju pikemaks? Taliga polnud nõus seda täpsustama.
«Töötuskindlustussüsteem on hädavajalik, eriti rasketel aegadel,» ütles Taliga. «Kui seadust hakati ette valmistama, ei osanud keegi öelda, et tööpuudus kasvab 12 kuni 15 protsendini.» Ta lisas, et omad piirangud seab töötukassa rahavoogudele Eesti suur eesmärk euro aastal 2011.
Lisaks tahab Taliga tõsta töötuskindlusmaksu nii palju kui vaja, praegu on seadusega paika pandud ülempiiriks kolm protsenti palgast. «Ametiühingu liikmed on nõus rohkem maksma, miks peaks kolm protsenti olema dogma,» ütles Taliga.
Ametiühingujuht kinnitas, et töölepinguseadus tervikuna uuesti läbirääkimistele avatud ei ole. Küll aga hüvitiste osa.
Mõned asjad on kindlad töölepinguseadus hakkab kehtima 1. juulil. Töötuskindlustusmaks tõuseb praeguselt 0,9 protsendilt vähemalt kolmele. Ja neil inimestel, kes ei kavatse töötuks jääda, ei muutu võrreldes siiani uues seaduses lubatuga ka mitte midagi.
Töötukassa juht Meelis Paavel märkis, et kui maksed töötukassast tuleks teha kehtiva seaduse järgi, siis raha jätkuks. Seda juhul, kui maks tõuseb kolme protsendini. Uue töölepinguseadusega ettenähtud hüvitiste jaoks oleks vaja aga maksumääraks heal juhul 4,2 ja halval juhul 5,1 protsenti.
Kui valitsus sellega nõus pole, siis tuleb asuda kärpimise teele. Paaveli sõnul on uus töölepinguseadus kogum kui kuskilt midagi ära võtta, tuleks ka mujalt kärpida. Tema arvates tasuks edasi lükata omal soovil töölt lahkunutele hüvitise maksmine ja ka töötukassale pandavad kohustused koondamisraha osas. Lisaks tuleks jätta hüvitise määr praegusele tasemele.
Aga milliseid tingimusi tööandjad lahjemaks tahavad kaubelda? Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi palus oodata selle vastusega kolmapäevani, kui järjekordne läbirääkimiste voor ametiühingutega on lõppenud.
«Ettepanekud on tehtud, aga ei tahaks neid veel kommenteerida,» ütles Veskimägi. «Uue seaduse edasilükkamist me endale lubada ei saa.»
«Võib-olla töötukassa ei pea täitma kõiki ülesandeid, mida seadused temalt praegu nõuavad,» ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis Postimehele veebruaris. «Näiteks on küsitav, kas töötukassa peab kindlustama vabatahtlikult töölt ära tulnud inimesele sissetuleku.»
Praegu ei saa omal soovil töölt lahkunu töötukassalt sentigi, 1. juulil kehtima hakkav uus töölepinguseadus aga kindlustab ka vabatahtlikult ametist lahkuvaile inimestele 40-protsendise hüvitise.
Juba praegu võiks töötukassa hüvitise suuruste kohta ümiseda Villu Reiljani kombel: «Pole paha!» Kui koondamisega töö kaotanu on ligi 10 aastat ehk 110 kuud tööl käinud, maksab töötukassa talle peaaegu terve aasta ehk 360 päeva hüvitist. Esialgu pool ja hiljem 40 protsenti hüvitise saaja keskmisest töötasust.
Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil läheb elu veelgi paremaks. Hüvitise määr peaks tõusma 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb pooleni endisest keskmisest palgast.
Lisaks hakkavad hüvitist saama inimesed, kes seni töötukassa meepottidest on eemale lükatud, ehk need, kes töölt on lahkunud omal soovil või poolte kokkuleppel.
Andrus Karnau
