Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Erik Aas

töötukassa juhatuse liige

Töövõtulepingu alusel tekib isikul õigus töötuskindlustushüvitisele, kui temale makstud tasudelt on tasutud töötuskindlustusmakset.

Töövõtulepingu lõppemisel on isikul õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Isik peab hüvitise taotlemise avaldusele lisama töövõtulepingu ja juhul kui lepingu lõppemisel on ette nähtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nõue, siis ka vastava akti.
Samuti tuleb esitada tõend viimasel kolmel kuul tehtud väljamaksete ja nendelt tasutud töötuskindlustusmaksete kohta.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Viimane aeg on uue seadusega tutvuda, et pärast selle jõustumist suuremast ehmatusest pääseda. Näiteks piisab vallandamiseks SMS-ist.

Uus töö­le­pin­gu­sea­dus peaks esi-alg­se­te plaa­ni­de ko­ha­selt jõus­tu­ma 1. juu­lil. Muu­tub ko­gu töö­sea­du­se ideo­loo­gia, võlaõigu­sel põhi­ne­vad pa­rag­rah­vid jä­ta­vad osa­pool­te­le tõlgen­da­misvõima­lu­si roh­kem, kui see ühis­kon­na sta­biil­su­se hu­vi­des hea oleks.

Sea­du­se jär­gi on tö­öand­ja ja töövõtja võrd­sed part­ne­rid. Pa­ra­ku saab ka ju­ris­ti ha­ri­du­se­ta töö­le­pin­gu­sea­du­se lu­ge­ja vä­ga kii­res­ti aru, et see po­le liht­salt võima­lik. Töö­le­pin­gu­sea­du­sest leiab nal­ja, veid­ru­si ja küüni­li­sust. Mõned näi­ted.

Kinga SMS-iga

Kui saa­te tö­ö-and­jalt SMS-i tea­te­ga, et teie töö­le­ping on era­kor­ra­li­selt lõpe­ta­tud, sest te po­le sel­le töö­ko­ha­ga üle­mu­se ar­va­tes pii­sa­valt si­na-sõber, siis po­le see sõpra­de must huu­mor. Ni­melt ütleb uus töö­le­pin­gu­sea­dus, et 1. juu­list eris­ta­tak­se töö­le­pin­gu kor­ra­list ja era­kor­ra­list ülesütle­mist. Kus­juu­res tö­öand­ja võib töö­le­pin­gu üles öel­da üks­nes era­kor­ra­li­sel põh-ju­sel. Klas­si­ka­lis­te era­kor­ra­lis­te põhjus­te seas, na­gu pur­jus pea­ga töö­le­tu­lek, tö­öand­ja va­ra kah­jus­ta­mi­ne või vä­he­malt nel­ja­kuu­li­ne hai­gus­le­hel olek, mis ei la­se tööd te­ha, on ka punkt, mida an­nab tõlgen­da­da just nii, na­gu see pa­ras­ja­gu mu­gav tun­dub. Ni­melt ütleb TLS-i § 88 p 2, et töö­ta­ja le­pin­gu võib lõpe­ta­da siis, kui ta „pik­ka ae­ga ei tu­le tööüle­san­ne­te­ga toi­me eba­pii­sa­va tö­öos­ku­se, töö­ko­ha­le so­bi­ma­tu­se või ko­ha­ne­ma­tu­se tõttu”. Si­su­li­selt tä­hen­dab see punkt lu­ba val­lan­da­da töö­ta­ja, kes üle­mu­se­le ei so­bi. Sest reeg­lis­tik sel­le kol­me näi­ta­ja mõõtmi­seks puu­dub. Dist­sip­li­naar­vas­tu­tu­se sea­dus, mis nõuab kol­me kir­ja­li­ku noo­mi­tu­se te­ge­mist, kao­tab keh­ti­vu­se. Tö­öand­ja on ko­hus­ta­tud vaid töö­ta­jat hoia­ta­ma, se­da võib te­ha ka suu­li­selt. Ükskõik kui pa­la­valt sea­du­se­loo­jad väi­te­le vas­tu ei vaid­le, on ja jääb see punkt vä­ga mit­me­ti tõlgen­da­ta­vaks ning het­kee­mot­sioo­ni­dest mõju­ta­ta­vaks.

Miks SMS? Uue sea­du­se § 95 ni­me­tab, et töö­le­ping lõpe­ta­tak­se „ülesütle­mi­sa­val­du­se te­ge­mi­se­ga tei­se­le poo­le­le, sel­le võib saa­ta ka SMS-iga, e-kir­ja­ga või fak­si­ga – s.t suu­li­selt le­pin­gut lõpe­ta­da ei saa”. Nii­siis ei pea enam oo­ta­ma, kui töö­ta­ja töö­pos­ti­le il­mub, piik­sust te­le­fo­nis pii­sab täies­ti.

Tagasi koju

Uus sea­dus ei kait­se enam al­la kol­meaas­tas­te las­te va­ne­maid siis, kui et­tevõttel tu­leb ha­ka­ta töö­ta­jaid koon­da­ma. Kui keh­tiv TLS vä­lis­tab väi­ke­lap­se ema-isa koon­da­mi­se täies­ti, siis uus TLS kee­lab koon­da­da vaid ra­se­daid, ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­sel ning lap­se­hool­dus­puh­ku­sel oli­jaid. Küll on al­la kol­meaas­tas­te las­te va­ne­ma­tel (na­gu ka töö­ta­ja­te esin­da­ja­tel) ee­lisõigus töö­le jää­da. See tä­hen­dab, et kui ka­hest töö­ta­jast üks tu­leb koon­da­da, peab töö­le jät­ma sel­le, kes kas­va­tab al­la kol­meaas­tast last. Tä­hen­dab se­da­gi, et enam ei pea ra­hahä­das tö­öand­ja oo­ta­ma, mil­lal al­lu­va põnn kol­me­seks saab, et ema (isa) siis koon­da­da. Se­da võib te­ha ko­he, kui lap­se­va­nem töö­le ta­ga­si tu­leb.

Töö­ko­ha säi­li­ta­mi­se hu­vi­des on edas­pi­di ka­su­li­kum lap­se­hool­dus­puh­ku­selt en­ne sel­le lõppe­mist mit­te ta­ga­si tul­la. Nii jääb al­les ti­ba­til­lu­ke loo­tus, et ajaks, mil laps on saa­nud kol­me-aas­ta­seks, on ma­jan­du­ses pa­re­mad ajad ja noort ema-isa oo­da­tak­se ta­ga­si. Ju­tu­le, kui­das noo­red va­ne­mad on uue sea­du­se­ga pa­re­mi­ni kaits­tud kui ku­na­gi va­rem, ühte­gi toe­ta­vat pa­rag­rah­vi ei õnnes­tu­nud lei­da.

Sõber tööandja

Vah­va punkt on uues sea­du­ses vas­tas­ti­ku­se lo­jaal­su­se nõue. Mil­li­se pii­ri­ni peab tö­öand­ja jää­ma oma al­lu­va­le lo­jaal­seks, jääb taas iga üle­mu­se en­da ot­sus­ta­da. To­re on see­gi, et isik­li­ke as­ja­de aja­mi­seks, na­gu ame­tia­su­tu­se külas­tus, käik ars­ti juur­de või su­gu­la­se ma­tus, peab tö­öand­ja võimal­da­ma tö­öa­jast va­ba ae­ga ja maks­ma sel ajal kesk­mist pal­ka.

Kaob neli seadust

•• Uue töölepinguseaduse jõustumisega kaotavad kehtivuse neli senist seadust: palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus ning Eesti NSV töökoodeks.

•• Töölepinguga töötajatele ei kohaldata enam töötajate distsiplinaarvastutuse seadust.

•• Loe rohkem: www.eakl.ee ja www.sm.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Töötasin ühes ettevõttes alates 2005. aastast. Jäin rasedus- ja sünnituspuhkusele juulis 2007, laps sündis sama aasta septembris. Lapsehoolduspuhkus algas novembris 2007. Tööandja pankrot kuulutati välja detsembris 2008 ja jaanuaris 2009 mind tööinspektori nõusolekul koondati. Vastavalt tööstaaÏile oli mul õigus saada kahe kuu keskmise palga suurust koondamishüvitist. Kuidas tulnuks arvutada hüvitise suurus, kui töölepingu järgi koosnes minu palk põhipalgast ja tulemustasust? Kas ma saan registreerida ennast töötuks, kuigi lapsehoolduspuhkus võiks veel kesta, kuna laps pole veel kolme-aastane? Kas saan töötuskindlustushüvitist ja mis moodi seda minu puhul arvutatakse?

Küsi­ja töö­le­pin­gut ei lõpe­ta­tud mit­te koon­da­mi­se, vaid tö­öand­ja pank­ro­ti tõttu, need on sea­du­se jär­gi eri­ne­vad alu­sed. Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sel maks­tak­se pank­ro­ti tõttu sa­ma­su­gust hüvi­tist na­gu koon­da­mi­se kor­ral. Eel­da­ta­vas­ti ei töö­ta­nud küsi­ja päe­va­gi vii­ma­se ka­he aas­ta jook­sul en­ne töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist, s.t te­ma töö­le­ping oli ko­gu sel­le aja pea­tu­nud.

Kesk­mi­se pal­ga ar­vu­ta­mi­se kord ütleb nii: kui töö­ta­ja­le ei ole töö­suh­te pea­tu­mi­se tõttu roh­kem kui ka­he­teistkümne kuu jook­sul pal­ka maks­tud, kor­ri­gee­ri­tak­se te­ma pal­gamää­ra va­lit­su­se keh­tes­ta­tud pal­ga alam-mää­ra muu­tu­mi­se in­dek­si­ga. In­dek­si väär­tus ar­vu­ta­tak­se kesk­mi­se pal­ga maks­mi­se va­ja­du­se tek­ki­mi­se ajal ja töö­suh­te pea­ta­mi­se ajal keh­ti­nud pal­ga alammää­ra­de suh­te­na. Küsi­ja töö­le­ping pea­tus 2007. aas­tal, siis oli rii­gi alam­palk 3600 kroo­ni kuus. Hüvi­tist tu­li maks­ta tä­na­vu, mil alam­palk on 4350 kroo­ni. In­dek­si väär­tus on 1,2 (4350 : 3600). Eda­si tu­leb küsi­ja töö­le­pin­gus näi­da­tud pal­gamäär e põhi­palk kor­ru­ta­da 1,2-ga ning saa­dud sum­mat pee­tak­se­gi te­ma ühe kuu kesk­mi­seks pal­gaks. Li­sa­ta­su­sid ehk tu­le­mus­pal­ka ar­ves­se ei võeta.

Lap­se­hool­dus­puh­kus lõppes koos töö­suh­te lõppe­mi­se­ga, see­ga saab küsi­ja end töö­tu­na ar­ve­le võtta. Töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­mi­seks peab töö­tu­na ar­ve­le-võtmi­se­le eel­ne­nud 36 kuu jook­sul ole­ma vä­he­malt 12 kuud töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏi. Kar­ta on, et küsi­jal se­da ei ole. Täp­se­ma in­fo saa­mi­seks tu­leks pöör­du­da töö­tu­rua­me­ti poo­le (vt ka www.too­tu­kas­sa.ee ja www.tta.ee).

Saada oma tööalane küsimus

Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2009

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Homme/Kolmapäeval arutavad Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja justiitsministeeriumi esindajad taas uut avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu, mida EAKL sügisel teravalt kritiseeris ja mis ka praegu pole veel kõlblik seaduseks saama.

EAKL pole rahul juba avaliku teenistuja määratlusega. Ametiühingud ei saa ka nõustuda, et eelnõu järgi säilib avalike teenistujate totaalne streigikeeld, mille vastu ametiühingud on aastaid võidelnud. “ILO Haldusnõukogu tegi mullu otsuse, et Eestis kehtiv totaalne streigikeeld rikub avalike teenistujate põhiõigusi,” rõhutas EAKLi esimees Harri Taliga. “Ilmselt kardab riik oma palgalisi, kui ta ei julge neile anda elementaarseid õigusi.”

Samuti ei nõustu ametiühingud, et palga maksmisel avalikele teenistujaile tahetakse seadustada praegune vohav süsteemitus ja meelevaldsus. Sisuliselt on tegemist ajakirjanduses pidevalt kritiseeritud täiesti läbipaistmatu palgakorraldusega, mida on kõlbmatuks nimetanud ka riigikontrolör. “Vägisi jääb mulje, et eelnõu autoritele on avalik arvamus ja põhjendatud etteheited nagu hane selga vesi,” tõdes ametiühingujuht.

Riigi üleolevat suhtumist oma ametnikesse iseloomustab ilmekalt asjaolu, et eelnõu kohaselt ei pea valitsus avalikus teenistuses vajalikuks mingit informeerimist ega konsulteerimist ei sealsete ametnike ega ka töölepingu alusel töötajate jaoks.

Mistahes ulatuslik ümberkorraldus on juba ette määratud läbikukkumisele, kui korrektselt ei lahendata kõiki üleminekuga seonduvaid probleeme. Täna on EAKL sunnitud tõdema, et seaduse rakendusosa praktiliselt puudub.

Uut ATSi on oodatud ja erinevate valitsuste poolt ka lubatud aastaid. Justiitsministeeriumis nüüd valminud tekst vajab EAKL hinnangul kindlasti tugevat ümbertegemist.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00