Artiklid
- Üksikasjad
Agnes Ojala
Töö kaotanul tasub uue ameti otsinguil kohe pöörduda ka tööturuameti poole.
Kuna koondamise tõttu kaotab Eestis igal kuul töö sadu inimesi, uuris Eesti Päevaleht, millisele abile võivad need inimesed loota, kuhu tuleks pöörduda ja mida tähele panna.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul algab protsess tööandjalt saadud kirjalikust koondamisteatisest. Selles peab olema kirjas viimane töötamise kuupäev ja märge, et tööleping lõpetatakse koondamise tõttu. Samuti peab töötajale põhjendama, miks kuulub koondatute hulka konkreetne inimene.
Kirjalikus teatises tuleb ka näidata, kas tööandjal on võimalik inimesele anda teist tööd ja mis on selle tingimused. Märgitud tähtaja jooksul saab koondatu otsustada, kas ta võtab pakutu vastu või loobub.
Kord muutub
Koondamisteatises võiks olla märgitud ka see, kui palju makstakse töötajale hüvitist. Inimene, kes on ettevõttes töötanud kuni viis aastat, saab kahe kuu keskmise palga, viis kuni kümme aastat töötanuile makstakse kolme kuu ja üle kümne aasta töötanuile nelja kuu keskmine palk. Samuti tuleb staai järgi kaks, kolm või neli kuud koondamisest ette teatada. Seda kuni uue töölepinguseaduse jõustumiseni juulis.
Kui töö lõppeb nõutud tähtajast varem, peab tööandja koondatule hüvitama töötasu ka nende kuude eest, mis on seaduses määratletud etteteatamisperioodina.
Uuele tööle ei saa inimene asuda enne, kui varasem tööleping on lõppenud.
Tööandjad kipuvad töötajatele tegema ettepanekuid, et maksavad lõpparve välja osade kaupa. Eriti praeguses majandusolukorras soovitan ma kõigil sellistest kokkulepetest hoiduda. Esiteks on see seadusega vastuolus ja teiseks on risk, et neid summasid hiljem ei laeku, hoiatas Siitam.
Kui kõik on korrektne, võib koondatu juba järgmisel päeval pöörduda tööturuameti poole. Ameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi sõnul ei peaks töö kaotanud otse töölt jooksujalu nende juurde tormama, kuid võiksid end vajaduse korral töötuna arvele võtta esimese kuu jooksul.
Töötuna arvele võttes läheb vaja isikut tõendavat dokumenti, tööraamatut, tööandja tõendit viimase kolme kuu jooksul makstud tasude ja kinni peetud töötuskindlustusmaksetega ning dokument, kus on kirjas, miks teenistussuhe lõppeb.
Töötuks registreerimiseks läheb tööturuametis aega paar tundi, seejärel suunab amet töötuskindlustushüvitise avalduse töötukassasse, kus otsus hüvitise maksmise kohta tehakse kahe nädala jooksul. Töötuskindlustushüvitist hakatakse positiivse otsuse korral maksma kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist, makse jõuab töötu kontole iga kuu 10. kuupäeval.
Esimesel sajal päeval makstakse hüvitist 50 protsenti varasemast palgast, olenevalt tööstaaist saab töötu seejärel kuni 260 päeva jooksul 40 protsenti varem teenitust. Hüvitist ei ole õigust saada neil, kes viimase kolme aasta jooksul on töötanud vähem kui 12 kuud. Nemad võivad taotleda töötutoetust, mille päevamäär on praegu 32,90 krooni.
Tööturuametist võib töötu abi saada ka töö otsimisel koolituste ja näiteks stipendiumide kujul.
Aktiivsus vähendab probleeme
Sageli on koondamisteate saanuil vaja toime tulla jätkuvate rahaliste kohustustega. Probleemide vältimiseks tuleks ise aktiivne olla.
Swedbanki eluasemelaenu osakonna juhataja Eneli Veeremaa sõnul peaks panga ees võlgu olev, koondamisteate saanud inimene kohe panga poole pöörduma, sest vajaduse korral saab olukorra lahendada maksepuhkuse, laenu tähtaja pikendamise või mitme pisema laenu üheks suureks laenuks koondamisega.
Pangaga koostööd tehes jääb rikkumata ka kliendi makseajalugu, arvas Veeremaa.
Ta lisas, et pank ei taha endale inimeste kortereid ja maju ning seepärast ei minda ka jõuga kellegi kodu niisama ära võtma.
Püsivamate probleemide puhul võiks Veeremaa hinnangul läbi mõelda võimalus, et võib-olla tuleb eluase vahetada väiksema ja odavama või lausa üüripinna vastu. Kõige olulisem aga on tema sõnul säilitada külma närvi ning vältida rutakaid ja probleemide hulka kasvatavaid otsuseid, näiteks võtta SMS-laene.
- Üksikasjad
Kaire Uusen
Eakad peavad leppima lubatust väiksema pensionitõusuga ja paljudel tavatöötajail palk kahaneb, aga enamik eripensionäridest võib ka majanduslanguse ajal end tunda kui vanajumala selja taga.
Pensionile läinud kunagised riigikogulased, prokurörid, politseinikud, riigikontrolli ametnikud ja paljud teised endised riigipalgalised võivad rahul olla, sest nende pensione valitsus kärpida ei söandanud.
Seda vaatamata asjaolule, et eripensionide kulu on paari-kolme aastaga peaaegu kahekordistunud, ulatudes sel aastal juba ligi poole miljardi kroonini. Hullemad kulud ootavad riiki veel ees.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu saadikurühma juht Eiki Nestor tunnistas, et eripensione olnuks lihtsalt võimatu kärpida. «Ma ei tea, kuidas seda seletada, aga on olemas selline asi nagu õiguslik ootus ja tõesti pole mitte midagi teha,» ohkas Nestor.
Tema sõnul tõusis eripensionäride õigusliku ootuse küsimus päevakorda juba möödunud aastal seoses kohtunike palgaga ning sama juhtuks eripensionidega.
«Seal saab teha ainult süsteemseid muutusi. Teema oli meil kõneks, aga see (muutused toim) tähendanuks, et paneksime kogu kärpepaketi löögi alla, ja võinuks juhtuda, et see ei jõustu kunagi.»
Saajad loobuks
Paljud kunagised riigikogulased aga leiavad, et eripensionide maksmise korda peaks muutma. Endine riigikogu liige Valve Kirsipuu nentis, et kui riik on hädas, peavad kõik järele andma, ka eripensioni saajad.
«Ühiskonnas ei tohi olla sellist olukorda, kus ühed tunnevad, et neile on liiga tehtud,» viitas Kirsipuu tavapensionäridele, kes ei saanud lubatud lisaraha. Kirsipuu rõhutas aga, et ka eripensionid pole ühe vitsaga löödud.
«Minu teada on ametkonnad paljud pensionid ise määranud. Need tuleks kindlasti üle vaadata,» leidis Kirsipuu.
Kunagine ülemnõukogu liige, praegune Põlva vallavolikogu majanduskomisjoni juht Mart Madissoon tunnistas, et eripensionäridele ei peaks erandit tegema.
«Praegu on see ring nii laiaks läinud, et midagi tuleks ette võtta,» nentis ta. Esialgu tuleb Madissooni sõnul ära oodata, kas parlamendi palk külmutatakse või mitte.
«Praegustel parlamendipensionäridel ei ole teist võimalust kui pension kas vastu võtta või ise ära anda. Nii et vaatame, mis saab, ja siis tuleb otsustada,» avaldas Madissoon valmisolekut kokkuhoiuks.
Võrdsus ennekõike
Kirjanik Teet Kallas märkis, et ka tema saab tänu ülemnõukogus oldud ajale eripensioni, millelt peaks riik praegu kokku hoidma.
«See oleks õiglane ja ma tahan solidaarne olla. Siin on hämmastaval kombel kangina ees põhiseadus, aga isegi populistlikel kaalutlustel oleks õige külmutada. Ma ei usu, et keegi oleks sellele vastu,» märkis ta. Kallas meenutas, et kui parlamendiliikme eripension loodi, ei pandud seda umbes kümme aastat tähelegi, sest kulu oli nii väike.
«Alles siis märgati, kui inimeste sissetulekud kasvama hakkasid,» nentis ta. Kallase sõnul on tema suhteliselt noor pensionär ja jäi pensionile ajal, kui sellelt hakati maksu maha võtma. «Mulle see meeldib. Enne ei olnud ju seda ka.»
Kasv võib pidurduda
Ehkki paljudes riigiasutustes ei pruugi palgad, mille järgi eripensione arvutatakse, väheneda, võib eripensionide kasv Eiki Nestori sõnul siiski seisma jääda. Eelkõige kunagistel ülemnõukogu saadikutel ja kolme 1990. aastate koosseisu riigikogulastel, kellele parlamendipension laieneb.
Mullu kulus parlamendipensionideks üle 53 miljoni, sel aastal kulub 124 inimesele suure elatise maksmiseks juba ligi 60 miljonit. «Nende pension on seotud riigikogu palgaga, ja kui viimane külmub, külmub ka nende pension,» rõhutas Nestor.
Juba tuleval esmaspäeval, 23. veebruaril otsustab riigikohus, kas parlamendi palk külmutatakse.
Nestor tunnistas, et kõige hullemini võib minna kohtunikel. «Kui kohtunike palk väheneb, väheneb ka kohtunikupension. Nii see on.»
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet tõdes, et neile, kellele on eripension määratud, jätkatakse pensioni maksmist, kuigi veel detsembris arutas valitsus kabinetinõupidamisel uut eripensionide korda.
Tulevikus püütakse riigile üle jõu käivat kulukoormat kergendada ja praegune eripensionide süsteem asendatakse tööandja pensioniskeemiga.
«Vahe on selles, et praegune süsteem võimaldab igal hetkel eripensioni saajate hulka laiendada ning määrata seda ka inimestele, kes on juba pensionile jäänud,» selgitas Malvet.
«Tuleviks aga saavad lisapensioni need, kelle eest on vastavasse fondi teatud perioodi jooksul sisemakseid tehtud.»
Tööandja pensioniskeemi peab välja töötama rahandusministeerium.
Eestis on 6117 eripensionäri
Pensionisaajaid 2007. aasta lõpus ja keskmine pension 1. jaanuaril 2008
Kokku 6117
Politseiametniku pension 1207 (6930 kr)
Kaitseväepension (sh piirivalveametnikud) 419 (7579 kr)
Kohtuniku pension 43 (31 021 kr)
Prokuröripension 19 (20 989 kr)
Õiguskantsleri pension 1 (42 000 kr)
Riigikontrolli ametniku pension 30 (10 350 kr)
Riigikogu liikme pension, presidendi pension, toitjakaotuspension 124 (parlamendipension 19 600 36 750 kr)
ATSi vanaduspensioni lisa 4274 (pensionisuurendus keskmiselt
1086 kr)
Allikas: sotsiaalministeerium
Eripensionid neelavad riigi raha
2009 2008
parlamendipension 59,794 miljonit 53,24 miljonit
presidendi ametipension 0,773 miljonit 0,764 miljonit
prokuröride pensionide suurendus 5,1 miljonit 4,87 miljonit
kaitseväelaste pension 52 miljonit 38 miljonit
politseinike pension 134,8 miljonit 107,8 miljonit
riigikontrolli ametnike pensionid 5,01 miljonit 4,176 miljonit
riigikohtunike ja kohtunike pensionide suurendus 19,8 miljonit 11,93 miljonit
õiguskantsleri pensioni suurendus 0,495 miljonit 0,468 miljonit
piirivalvurite pension 4,8 miljonit 4,8 miljonit
Allikas: riigieelarve
- Üksikasjad
Valitsus eiras täna riigikogule esitatud eelnõus täielikult tööandjate seisukohti, leiab tööandjate keskliidu volikogu. Valitsuse usaldushääletusega reedel arutusele tulev riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ei arvesta mingilgi määral tööandjate kompromissettepanekuid töötajate haiguspäevade hüvitamise kohta, mille sisulist arutamist valitsus eelnevalt lubas.
Kuigi peaminister Andrus Ansip kinnitas eelnõud riigikogule üle andes, et valitsus hoidus kärpeplaani koostamisel nii otseste kui kaudsete maksude tõstmisest, tõstab haiguspäevade hüvitamine neljandast kaheksanda haiguspäevani 80% määras tööjõukulusid 500 miljoni võrra.
Selle asemel, et lühinägelikult ettevõtjate maksukoormust suurendada, peaks valitsus keskenduma tööhõive hoidmisele ja selle kaudu ka eelarve defitsiidi vähendamisele. Vajame poliitikat, mis väärtustab töö tegemist ja ausat maksumaksmist, ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Uue poliitika osaks peaks olema terve meetmete pakett, mis seab eesmärgiks võitluse varimajandusega, paindlike töövormide kasutamise ja avaliku sektori kulutuste jätkuva vähendamise, lisas Kriis.
Lisainfo Tarmo Kriis (699 9310)
Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade 18. veebruar 2009
- Üksikasjad
EML saatis täna sotsiaalministrile ettepaneku vähenda tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks kehtivat sotsiaalmaksu kuumäära eelmise aasta tasemele.
2008. aastal pidid tööandjad maksma iga töötaja ja ametniku eest sotsiaalmaksu vähemalt 2700 krooni suuruselt kuumääralt (sotsiaalmaks 891 krooni kuus). Selle aasta algusest tõusis kuumäär 4350 kroonile (sotsiaalmaks 1436 krooni kuus). Sama kuumäär kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjale.
Sotsiaalmaksu alampiiri tõus puudutab eriti valusalt osalise tööajaga töötajaid ning neid, kes töötavad korraga mitme tööandja juures. Tänu kõrgemale sotsiaalmaksule koondatakse need töökohad esimeses järjekorras. Teadaolevalt plaanivad paljud väiksema sissetulekuga füüsilisest isikust ettevõtjad oma tegevuse lõpetamist ja enda töötuna arvele võtmist, sest nad ei suuda enam maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine tekitab kindlasti ka survet ümbrikupalkade maksmisele ja illegaalsele ettevõtlusele või muudele maksudest kõrvalehoidumise viisidele.
EML on arvamusel, et sotsiaalmaksu kuumäära säilitamine eelmise aasta tasemel aitaks säilitada väikesepalgalisi töökohti. Sotsiaalmaksu väiksem laekumine kompenseeritakse sellega, et vähenevad riigi kulud töötuskindlustushüvitistele, sotsiaaltoetustele ja tasuta ravikindlustusele ning säilib maksumaksjate õiguskuulekus maksude tasumisel. EML loodab, et vastav seadusemuudatus algatatakse kiiresti.
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2500 liikme.
Lisateave:
EML pressiesindaja Margit Berko, tel 626 4196,
- Üksikasjad
Agnes Ojala
Kärped jätkuvad, kuid palgalanguses tuleb endiselt vastastikku kokkuleppele jõuda.
Justiitsminister Rein Langi kava vähendada märtsist riigiteenistujate palku seitsme protsendi võrra ja anda uue töölepinguseaduse muudatusega juulist ühepoolselt sama õigus ka eraettevõtetele jäi valitsuse toetuseta.
Mõistan justiitsministrit, ka valitsuskoalitsioonis on korduvalt üleval olnud küsimus, kas tegevus- ja palgakärbete jaoks on tarvis seadusi muuta. Oleme jõudnud ühisele seisukohale, et ühepoolselt ei saa Eesti riigis töölepingut ja palgatingimusi muuta, ütles rahandusminister Ivari Padar.
Tema sõnul ei läheks kava kokku euroopalike tavadega, mida järgib uus töölepinguseadus. Ei saa toetada seda, kui üks lepingu osapool võib ühepoolselt lepingu üles öelda, märkis ta.
Kuna ministeeriumides ja allasutustes on kulusid juba oluliselt ja väga erinevas mahus kärbitud ning kokkuhoiukohti otsitakse veel, ei ole ministeeriumi hinnangul mõeldav ka riigiteenistujate palkade üheülbaline vähendamine.
Ka peaminister Andrus Ansip ütles eile rahvusringhäälingule, et erasektori ühepoolne palkade vähendamine ei ole õige. Ametnike palkadega on tema sõnul aga lugu teine. Neid on ajaloos ühepoolselt kärbitud ka varem, seda nii Eestis kui ka näiteks Soomes ja Saksamaal.
Oleks küsitav
Advokaadibüroo Aivar Pilv partneri vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi hinnangul oleks õiguslikult küsitav nii see, kui palgakärbete õigus antaks eraettevõtetele, kui ka see, kui ametnike palku vähendataks kohustuslikult.
Esimesena öeldu võib minna vastuollu põhiseaduse ja Eestis vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsioonidega. Siin sõltub õiguspärasus sellest, kuivõrd on palgakärbe põhjendatud avalike huvidega ja rahvamajanduse kui tervikuga. Teisena öeldu tooks päevakorrale diskrimineerimise teema.
Eesti Energia muudab struktuuri
Kuigi riigiettevõtetele ametiasutustega sarnane kärpenõue ei laiene, peavad muutunud majandusoludega kohanema ka nemad.
Jagasime kontserni mullu neljaks tegevusvaldkonnaks. Samuti liideti selle aasta alguses osa ettevõtteid omavahel ja loodi nende baasil uusi, rääkis Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ettevõttes toimunud struktuurimuudatustest, mis jätkuvad ka sel aastal.
Eesti Energias on vähenenud nii personali- kui ka üldtegevuskulud. Praegu rohkem koondada ei plaanita. Töötajate palkade üle käivad läbirääkimised.
Bachmann peab paremaks palgakärbet kui inimeste koondamist või ettevõtete pankrotistumist.
Lehekülg 1412 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee