Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles, et kui 3 protsendi suurune töötuskindlustuse maksemäär jõustub 1. juunist, nagu täna kokku lepiti ja hüvitisi ei muudeta, tuleb sügisel uuesti arutada maksemäära tõstmist uuest aastast.
Mil määral see 3 protsenti, milleni töötukassa nõukogu täna otsustas töötuskindlustuse maksemäära tõsta, rahuldab?
Kahjuks ei kata see vajadusi. Täna on selge, et arutelusid sel teemal tuleb jätkata ja maksemäära edasiseks tõstmiseks tuleb seadust muuta. Ka hüvitiste kärpimine nõuab seaduse muutmist.
Kui juunist tõusevad maksemäärad kolme protsendini ja kui hüvitisi ei muudeta, peaks 2010. aastast tõstma kindlasti maksemäära ja kokku võiks see siis ulatuda üle 5 protsendi. Juhatus tegi nõukogule ettepaneku hoida eelmisel aastal kokku lepitud tasakaalu paindlikkuse ja kaitstuse vahel. See tähendab ka planeeritud kõrgemate hüvitiste maksmist, mis meie hinnangul on põhjendatud.
Palju vastakaid arvamusi on tekitanud uues töölepinguseaduses sisalduvad hüvitised vabatahtlikult ehk tööandja algatusel töölt lahkumise korral. Töötuskindlustus on eelkõige mõeldud ikka endast sõltumatu töökaotuse puhuks. Oma soovil ja kokkuleppel töölt lahkumise hüvitamisega kaasneks riske, mida me ei oska ette näha. Tänases majandusolukorras pole mõistlik sellega katsetada. Seetõttu tegime ettepaneku lükata uue töölepinguseaduse selle punkti jõustamine edasi aastani 2013. Selles osas oleme kokkuleppele üsna lähedal.
Kui kehv töötukassa rahaline seis siis on? Mis juhtuks, kui midagi ette ei võetaks? Töötukassal on ju ka reserve.
Aasta lõpus oli meil reservi 2,9 miljardit krooni ja täna me seda juba kulutame. Kui 1. juunist maksemäärad tõuseks, nagu täna kokku leppisime, siis oleks selle aasta kulu 3,6 miljardit krooni. Mis tähendab, et netovara oleks meil aasta lõpuks järel ainult 700 miljonit krooni. Tuleva aasta väljamakse on 4,4 miljardit krooni. Järelikult pole muud teed, kui maksemäärasid täiendavalt tõsta.
Mida vastata inimesele, kes küsib, miks peab tema oma tööga ülal pidama neid, kes midagi ei tee?
Töötuskindlustus on ravi- ja pensionikindlustuse kõrval üks väga oluline sotsiaalne kaitse. Mina julgen küll öelda, et keegi pole töötuks jäämise eest kaitstud. Tegelikult kindlustab selle kohustusliku kindlustussüsteemi kaudu igaüks iseenda tulevikku. Täna see enam nii ei ole, et tööta jäävad ainult kehvemad. Muide, meil on praegu töötute hulgas 17 protsenti kesk- ja tipptaseme juhte.
Sirje Niitra
