Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristi Leppik

Endine keevitaja Matti Tamre koristas eile koos oma lapsepõlvesõbra Vello Nööbiga männioksi, et need memmedele ahjukütteks viia. Sellist tööd teevad hetkel töötud mehed selleks, et neil töötegemine päris meelest ära ei läheks.

Töötute rakendamine heakorratöödel on tööturuameti üks teenustest, mille eesmärk on leevendada tekkinud tööpuudust, andes töötutele ajutise lahenduse lisaraha teenimiseks.

Tamre ja Nööp on ühed neist, kes kasutavad Nõmme linnaosa valitsuse pakutud võimalust teha väikese tasu eest hädaabi- ehk avalikke heakorratöid. Kord koristavad mehed lume alt välja sulanud prügi, siis jälle oksi.

Postimehe kohale jõudes läksid Tallinnas Pääsküla noortekeskuse kõrval töötanud meeste näod naerule ja nad kuulutasid valjuhäälselt, et ülemus kannab neil kiivrit. Fotograafi nähes läks jutt kohe fotograafia peale. «Mitu kaadrit sekundis aparaat teeb?» küsis Tamre fotograafilt.

«Eks ma nende kahega siin toimetangi,» ütles okstekoristust juhatanud Nõmme linnaosa heakorraspetsialist Lembit Toomik.

Lõõpimine ja jutuvada võttis jällegi Nööbi ja Tamre tähelepanu töötegemiselt ning Toomik pidi mehi takka utsitama.

Mis kell tööpäev algas? «Me siin juba viiest hommikul rabame teha,» lõõpis Nööp edasi. Ametniku jutust selgus siiski, et meeste tööpäev algas kella üheksast hommikul ja kestab umbes kella kaheni päeval.

Tõsiseid ja üheselt mõistetavaid vastuseid küsimustele oli meestelt raske saada, sest kui üks neist on ikka pulmaisana töötanud, siis lõõpimisel piire ei olnud.

Palka saavad nad miinimumi järgi ehk 27 krooni tunnis. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse järgi võivad end töötuna registreerinud avaliku korra töid teha 50 tundi kuus, et jääks aega ka uue töökoha otsinguteks. Lihtsa arvutuse kohaselt teenivad Nööp ja Tamre kuus 1350 krooni.

Väikesele palgale vaatamata olid mehed rõõmsameelsed ning oskasid okste korjamises ka häid külgi näha. «Välitööd on ju head, kogu aeg oled värskes õhus,» ütles Nööp.

«Ma ei mäletagi enam, kaua ma seda tööd juba teen,» üritas ta meenutada. «Ja kirjutage kindlasti üles, et need oksad viime eakatele inimestele küttepuudeks, ja seda tasuta,» ütles Tamre.

Mees tunnistas, et ta on nagu hunt Kriimsilm, kellel olnud üheksa ametit. «Omal ajal olid hommikul matused ja õhtul pulmad, sinna vahele jäi veel oi-oi kui palju asju,» rääkis ta.

Kokku annab Nõmme linnaosa valitsus tööd 17 töötule. Linnaosavanem Rainer Vakra sõnul käib iga päev kohal neist seitse kuni viisteist. «Need, kes tööl käivad, on rahul,» tunnistas ta.

Peamisteks töödeks, mida töötud teevad, on heakorra- ja abitööd. «Töötud olid näiteks abiks Nõmme turu lammutustöödel,» tõi Vakra näite.

Kahjuks kasutavad tööturuameti teenust värvata töötud avalikke töid tegema veel vähesed maakonnad ja omavalitsused. Praegu ainult Tallinn ja Harjumaa, kus töötab 115 inimest, ning Tartumaal kolm.

Tartu linna sotsiaalabi osakonna juhataja Meida Griini sõnul on linnal plaan rakendada heakorratöödele tulevikus rohkem inimesi. «Aga praegu on vara midagi täpsemalt rääkida, sest see on ideetasandil,» ütles ta.

Ka Pärnu plaanib töötuid välitöödel rakendada, ja linnapea Mart Viisitamm on tööde alguskuupäevana käinud välja 1. mai.

Kuressaare abilinnapea Juhan Nemvalts aga ei näinud praegu vajadust töötute värbamiseks heakorratöödele. «Suviti ja kevaditi palkavad linna hooldusfirmad lisajõude küll, aga et see nüüd tööhõive suurendamiseks oleks, seda ei ole,» ütles ta.

1 küsimus

Miks on avalikele töödele suunatud nii vähe töötuid?

Töötuid, kes on osalenud avalikul tööl, on aja jooksul vähemaks jäänud. Eelmistel aastatel oli avaliku töö tegijaid 230 ringis, tänavu on neid juba esimese kolme kuuga 188.

Avalikul tööl osalejate väike arv võib olla põhjustatud sellest, et avaliku töö tegemise eest tuleb töötule maksta kehtestatud miinimumpalka ja seda maksab talle kohalik omavalitsus.

Tõsi on ka see, et poolteist-kaks aastat tagasi olid paljud töötud erinevates riskigruppides või sõltuvusprobleemidega. Siis oli omavalitsustel ilmselt lihtsam leida üks kindel haljastusfirma, kes heakorratööd ära tegi.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Halvemal juhul väheneb inimese pension umbes viis protsenti, kui teha teise samba pensionimaksetes pooleteistaastane paus.

Eesti keskmist palka ehk 13 000 krooni kuus teeniv inimene kaotab pensionimaksete täieliu külmutamise korral kokku umbes 60 000 krooni oma tulevases pensionivaras. Fondihaldurite liidu arvutuse järgi oleks see summa keskmisest oodatavast teise samba pensionivarast umbes viis protsenti.

Värske valitsuse otsuse järgi on maksed teise pensionisambasse külmutatud alates juunist kuni 2010. aasta lõpuni. Inimene võib vabatahtlikult järgmisel aastal makseid teise pensionisambasse jätkata, tasudes 2 protsenti palgast.

Kui inimene vabatahtlikult jätkaks makseid, siis oleks kaotus väiksem. Sel juhul oleks tulevane pensionivara umbes 40 000 krooni ehk ligi 3 protsenti väiksem.

Arvutuse aluseks on eeldus, et inimene teenib riigi keskmist palka. Statistilist keskmist palka või sellest kõrgemat teenivad umbes veerand riigi palgasaajatest. Taoline pensionikaotus tabab aga 33-aastast või nooremat inimest, sest arvutuse aluseks on vähemalt 30-aastane kogumisperiood.

Tegelik rahakaotus võib väiksemaks osutuda ka sel põhjusel, et fondihaldurite liidu arvutuse järgi peaks pensionifond suutma toota aastas keskmiselt 5 protsenti vara juurde. Sellist tootlust on Eesti teise samba pensionifondidest osanud näidata aga vähesed.

Keskmist üle viie protsendilist tootlust on suutnud teha vaid LHV aktsiafond Maailma aktsiad (5,54 protsenti) ja Sampo panga pensionifond Pension 50 (5.04 protsenti).

Neis kahes fondis kokku on 1,9 miljardi krooni teise samba pensionivarast ehk vähem kui viiendik kogu teise samba fondidesse pandud rahast.

Eesti suurim teise samba pensionifond Swedbank K3 on suutnud oma klientidele teha keskmist tootlust 2,59 protsenti aastas. Suuruselt järgmine SEB Progressiivne pensionifond on fondi algusest keskmiselt klientide vara kasvatanud 2 protsenti aastas. Neis kahes fondis on kokku 6,8 miljardit krooni pensionäride vara.

Andrus Karnau

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Majanduslanguse tõttu pankrotiohtu sattunud töötukassast hüvitiste saamise tingimusi ilmselt karmistatakse, tõenäoliselt kitseneb inimeste ring, kel on üldse lootust sealt abiraha saada.

Valitsus otsustas esmaspäeval kinniste uste taga, et töötukassa nõukogu liikmed peavad hüvitiste kärpimise asjus ise kokku leppima ja saama hakkama kolmeprotsendise töötuskindlustusmaksuga.

Eile käisid ning täna jätkuvad töötukassa kahe mõjuka poole – ametiühingute ja tööandjate keskliidu juhtide kõnelused eesmärgiga leida kokkuhoiukohad.

Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on ta teinud oma ettepanekud. Taliga sõnul on ametiühingud nõus sellega, et muutuksid töötukassast hüvitiste saamise tingimused. Ehk teisisõnu, helded maksemäärad, mida uus seadus lubab, jääksid alles, aga inimeste ringi, kel neile õigus on, tõmmatakse koomale.

«Kokku hoida saab hüvitistele kvalifitseerumise tingimuste muutmisega,» märkis Taliga. «Kvalifitseerumine on seotud kindlustusstaažiga, aga siin on veel väga palju mitmesuguseid tingimusi.»

Juulist jõustuv töölepinguseadus ütleb, et õigus hüvitisele tekib siis, kui viie viimase aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt nelja aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi.

Ilmselt venitatakse sissemaksete perioodi nüüd pikemaks, et katkendliku tööeluga inimesi eemale tõrjuda. Aga kui palju pikemaks? Taliga polnud nõus seda täpsustama.

«Töötuskindlustussüsteem on hädavajalik, eriti rasketel aegadel,» ütles Taliga. «Kui seadust hakati ette valmistama, ei osanud keegi öelda, et tööpuudus kasvab 12 kuni 15 protsendini.» Ta lisas, et omad piirangud seab töötukassa rahavoogudele Eesti suur eesmärk – euro aastal 2011.

Lisaks tahab Taliga tõsta töötuskindlusmaksu nii palju kui vaja, praegu on seadusega paika pandud ülempiiriks kolm protsenti palgast. «Ametiühingu liikmed on nõus rohkem maksma, miks peaks kolm protsenti olema dogma,» ütles Taliga.

Ametiühingujuht kinnitas, et töölepinguseadus tervikuna uuesti läbirääkimistele avatud ei ole. Küll aga hüvitiste osa.

Mõned asjad on kindlad – töölepinguseadus hakkab kehtima 1. juulil. Töötuskindlustusmaks tõuseb praeguselt 0,9 protsendilt vähemalt kolmele. Ja neil inimestel, kes ei kavatse töötuks jääda, ei muutu võrreldes siiani uues seaduses lubatuga ka mitte midagi.

Töötukassa juht Meelis Paavel märkis, et kui maksed töötukassast tuleks teha kehtiva seaduse järgi, siis raha jätkuks. Seda juhul, kui maks tõuseb kolme protsendini. Uue töölepinguseadusega ettenähtud hüvitiste jaoks oleks vaja aga maksumääraks heal juhul 4,2 ja halval juhul 5,1 protsenti.

Kui valitsus sellega nõus pole, siis tuleb asuda kärpimise teele. Paaveli sõnul on uus töölepinguseadus kogum – kui kuskilt midagi ära võtta, tuleks ka mujalt kärpida. Tema arvates tasuks edasi lükata omal soovil töölt lahkunutele hüvitise maksmine ja ka töötukassale pandavad kohustused koondamisraha osas. Lisaks tuleks jätta hüvitise määr praegusele tasemele.

Aga milliseid tingimusi tööandjad lahjemaks tahavad kaubelda? Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi palus oodata selle vastusega kolmapäevani, kui järjekordne läbirääkimiste voor ametiühingutega on lõppenud.

«Ettepanekud on tehtud, aga ei tahaks neid veel kommenteerida,» ütles Veskimägi. «Uue seaduse edasilükkamist me endale lubada ei saa.»

«Võib-olla töötukassa ei pea täitma kõiki ülesandeid, mida seadused temalt praegu nõuavad,» ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis Postimehele veebruaris. «Näiteks on küsitav, kas töötukassa peab kindlustama vabatahtlikult töölt ära tulnud inimesele sissetuleku.»

Praegu ei saa omal soovil töölt lahkunu töötukassalt sentigi, 1. juulil kehtima hakkav uus töölepinguseadus aga kindlustab ka vabatahtlikult ametist lahkuvaile inimestele 40-protsendise hüvitise.

Juba praegu võiks töötukassa hüvitise suuruste kohta ümiseda Villu Reiljani kombel: «Pole paha!» Kui koondamisega töö kaotanu on ligi 10 aastat ehk 110 kuud tööl käinud, maksab töötukassa talle peaaegu terve aasta ehk 360 päeva hüvitist. Esialgu pool ja hiljem 40 protsenti hüvitise saaja keskmisest töötasust.

Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil läheb elu veelgi paremaks. Hüvitise määr peaks tõusma 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb pooleni endisest keskmisest palgast.

Lisaks hakkavad hüvitist saama inimesed, kes seni töötukassa meepottidest on eemale lükatud, ehk need, kes töölt on lahkunud omal soovil või poolte kokkuleppel.

Andrus Karnau

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Esialgu on plaan rahastada stipendiume Archimedese sihtasu­tuse kaudu EL-i rahaga.

­­Sotsiaalministeeriumis küpseb idee, et kunagi oma haridustee pooleli jätnud ja nüüd töötuks jäänud inimesi võiks riik toetada koolipinki tagasi minemisel, makstes neile õpingute jätkamisel eraldi stipendiumi.

„Selline idee meil tekkis, kuid kuna me alles arutame seda, ei ole veel otsustatud, mis mahus ja kuidas täpselt see toimima hakkaks,” selgitas sotsiaalministri nõunik Anders Tsahkna. Tema sõnul oleks praegust majandusolukorda arvestades vaja suunata inimesi oma haridusteed lõpuni käima ja endale korralikku haridust hankima. Rahalist toetust oleks neile vaja pakkuda aga seetõttu, et kui inimene on kaotanud kõik oma sissetulekud, ei oleks tal muidu lihtsalt võimalik koolis käia – pigem valiks ta ikka mingi kiiremini kätte sattuva juhutöö. „Praeguse olukorraga toimetulekuks on seda lihtsalt vaja,” selgitas Tsahkna. Eeskätt loodab ta seeläbi entusiasmi süstida reaalteadusi tudeerinud inimestesse. „Näiteks siiani ehitajana töötanud inimene võiks näha perspektiivi inseneriks õppimisel,” pakkus nõunik.

Palju detaile

Haridus- ja teadusministeeriumis hinnatakse ideed samuti huvitavaks, vahendas kõneisik Asso Ladva, kelle sõnul on ministeeriumi inimesed sellest juba ka oma sotsiaalministeeriumi kolleegidega rääkinud. „Samas on idee juures väga palju detaile, mis on läbi arutamata,” sõnas Ladva.

„Sotsiaalministeeriumi idee on tervitatav – tuua õpingud katkestanud tagasi kõrgkoolidesse,” ütles Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp. TTÜ-s jätab õppeaastas õpingud pooleli umbes 600–900 üliõpilast. „Need on valdavalt õppurid, kes ei suuda täiskoormusega töötamist ja statsionaarseid ülikooliõpinguid ühitada,” kirjeldas Kübarsepp. Tema kinnitusel on TTÜ huvitatud selliste inimeste õpingute jätkamisest.

Sama kinnitas ka Tartu ülikooli õppeprorektor Birute Klaas. „Praegu on õige aeg investeerida haridusse – kui töökohti pole, suunata inimesi end ette valmistama järgmiseks majanduse tõusu ajaks,” leidis Klaas. Tema sõnul on ülikool avatud ka aastaid, näiteks lausa 20 aastat tagasi õpingud pooleli jätnud inimestele, kelle varem sooritatud õpinguid on võimalik nüüd ümber arvestada. Sellega tegeleb eraldi komisjon, kes vaatleb iga juhtumit eraldi. Samuti saab pikka töökogemust arvestada ümber ainepunktideks.

Esialgu peab sotsiaalministeerium plaani rahastada stipendiume Archimedese sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu rahaga. Praegu vaatavad kõik ministeeriumid rahandusministeeriumi juhtimisel üle oma varem, headel aegadel tehtud Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamise plaane, et hinnata, kas praeguses muutunud olukorras on kõik projektid ikka mõttekad või peaks neid muutma. Seega, kui sotsiaalministeerium otsustab, et töötute stipendiumi idee on praegu olulisem kui mõni muu varem plaanitud projekt, siis võibki selleks raha kasutada.

Archimedese sihtasutuse kõrghariduse arenduskeskuse juhataja Katrin Kiisleri sõnul ootavad nad veel sotsiaalministeeriumi täpsemat plaani, et selle rakendumise võimalikkusele oma hinnang anda. Ühe asjana tuleb otsustada, kas anda toetusraha kohe koolile või otse indiviidile. See oleneb Kiisleri sõnul ennekõike mahtudest: kui stipendiumi hakkavad saama tuhanded inimesed, oleks mõistlikum raha siduda õppeasutusega, kui vähem, saab sihtasutus ise hakkama ka igale indiviidile paberite vormistamisega.

Pakutakse palju võimalusi

Kõrgkoolid kutsuvad kadunud õppureid

•• Tallinna tehnikaülikool on igati huvitatud kunagi õpingud katkestanud endiste üliõpilaste koolipinki tagasi pöördumisest. Kooli õppeprorektori Jakob Kübarsepa sõnul on selleks loodud ka paremad tingimused:
•• suureneb nende õppekavade arv, kus on võimalik kaugõpe;
•• sisse on töötatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteem;
•• õpinguid saab jätkata ka avatud ülikoolis.

Tasuta õppekohad
Õpe täiskoormusel

•• TTÜ-s on palju õpingud katkestanuid riigieelarvelistel õppekohtadel, mistõttu on võimalik tulla tagasi õppima n-ö tasuta õppekohtadele. „Kahjuks mitte kõikidel erialadel,” möönis Kübarsepp. Riigieelarvelisel õppekohal õpingute jätkamine tähendab kohustust õppida täiskoormusega (75–100 prot­senti nominaalkoormusest). „Kui see käib üle jõu, tuleb jätkata õpinguid avatud ülikoolis, siis aga juba oma raha eest,” täpsustas Kübarsepp.

Jätk avatud ülikoolis
Kevadel ja sügisel

•• Enamasti on õpingud pooleli jäetud õppetöös mitteosalemise või üliõpilaskoha kaotamise tõttu (õppekoormus alla 50 protsendi nominaalkoormusest). Küllalt suur osa kooli pooleli jätnutest ennistatakse korduvalt üliõpilasteks või jätkab õpinguid avatud ülikoolis.

•• Tartu ülikool on õppeprorektor Birute Klaasi sõnul paindlik ja vastutulelik näiteks juba seeläbi, et avatud ülikoolis oodatakse alati kõiki ja vastuvõtt toimub nii kevadel kui ka sügisel.