Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Alates tänasest, 20. aprillist töötab Tallinnas neli töövaidluskomisjoni. Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas märtsi lõpus määruse, millega loodi Tallinnasse täiendav töövaidluskomisjon.

Hanno Pevkuri sõnul on tööturul toimuv suurendanud ka töövaidluste arvu ja seda eriti Tallinnas. „Neljanda komisjoni lisandumine muudab töösuhte osapoolte õiguste kaitse kiiremini kättesaadavaks neile, kes seda vajavad”, lisas Pevkur.

Uus töövaidluskomisjon asub koos teiste Tallinna töövaidluskomisjonidega aadressil Kuhlbarsi 1. Avalduste vastuvõtt ja dokumentide esitamine toimub esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedel kell 9.00-15.30.

Eestis tegutseb täna 11 töövaidluskomisjoni, neli neist Tallinnas.

Töövaidluskomisjonis lahendatakse tööandja ja töötaja vahel töösuhteid reguleeriva õigusakti, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel tekkinud lahkarvamusi. Töövaidluskomisjon on reeglina kolmeliikmeline.


Lisainformatsioon:
Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon
Tel. 626 9407

www.ti.ee


Jana Zdanovitš
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Need eestlased, kes on liitunud teise sambaga, saavad seitsmeks kuuks 2-protsendise palgalisa, mis muidu läheks pensionisambasse.

Selle aasta 1. juulist, mil valitsus lõpetab maksete kogumise teise sambasse, lisandub muidu tuleviku tarbeks kõrvalepandav 2 protsenti otse palgale.

Neil, kes edaspidi vabatahtlikult makseid jätkata tahavad, jätkub seda lõbu aga siiski vaid aasta lõpuni.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste põhjendas seitsme kuu pikkust palgalisa sellega, et avalduste süsteemi maksete jätkamiseks ei jõuta puht-tehniliselt üles ehitada. «Tehniline köögipool on päris muljetavaldav,» nentis ta aripaev.ee-le.

Toimetas: Gert D. Hankewitz

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Vabade töökäte arvu kasv võimaldab tööandjatel töötajaid varasemast hoolikamalt valida nind seetõttu on aastatagusega võrreldes oluliselt tõusnud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töösuhte lõpetamiste osakaal.

Kui eelmise aasta esimeses kvartalis lõpetati suurim osa (1916) töösuhetest töötajate algatusel, millele järgnesid koondamised (1418), poolte kokkuleppel (864) ja tähtajalise lepingu tähtaja kättejõudmise tõttu lõpetamised (813), siis sellel aastal on olukord teistsugune.

Kõige enam on töösuhte lõpetamise põhjuseks olnud koondamised (6928), millele järgnesid tähtajalised lepingud (4155), töötaja algatusel (3902) ja poolte kokkuleppel (2527) töösuhte lõpetamine.

Olulise erinevusena tõi sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste tänasel pressikonverentsil välja töölt vabastamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu: kui aasta tagasi oli selliseid juhtumeid töötuks jäänute seas esimeses kvartalis vaid 28, siis tänavu samal ajal juba 1290.

Jõgiste sõnul näitab see, et tööandjad saavad praegu varasemaga võrreldes palju rohkem töötajaid valida.

Marina Lohk

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul tuleks valitsusel maksukoormuse tõstmise asemel praegu otsustavalt kokku tõmmata haldusaparaati, mille ülalpidamine käib riigil üle jõu.

"Kui valitsus ei suuda praegu täiendavas kulude kokkuhoius kokku leppida, on maksukoormuse tõus paratamatu," ütles Kriis ERR-i uudisteportaalile.

Samas on Kriisi sõnul selge, et maksukoorumust ei saa tõsta üle maksumaksja taluvuse piiri, sest see annaks majandusele ränga hoobi. "Ka täna laekuvate maksudega pole võimalik avalikke teenuseid piisavalt finantseerida," ütles ta. "Tuleb väga kaalutletult tegutseda, et majandust ei kahjustataks."

Kriis märkis, et valitsus peab täna leidma selliseid kokkuhoiukohti, mis annaksid efekti ka pikemas plaanis ning eelkõige tuleks hakata vähendama avaliku sektori suurust. "Siin on mitmeid otsuseid, mida pole enam võimalik kaugemale tulevikku nihutada," ütles ta.

Töötuskindlustusmakse määra suhtes on tööandjad Kriisi sõnul jätkuvalt seisukohal, et selle suurus saab olla maksimaalselt kolm protsenti. Seega on tema sõnul ainsaks võimaluseks hüvitisemäärade kärpimine, et viia Töötukassa eelarve tasakaalu. Lisaks saaks veel kärpida Töötukassa kulutusi.

"See on kriisiolukorra maksemäär ja vastavalt sellele tuleb kohaldada ka hüvitised," kinnitas Kriis."Poliitikutel pole mingit põhjust süüdistada kujunenud olukorras tööturu osapooli, sest kui sündis kokkulepe töölepinguseaduse osas, ei osanud veel keegi nii negatiivseid arenguid ette näha."

Esmaspäeval koguneb küsimust taas arutama Töötukassa nõukogu.

Allikas: uudised.err.ee