Maksu- ja Tolliamet viis eelmisel neljapäeval, 4. juunil läbi üle-Eestilise teenindussektori suurreidi, kuhu oli kaasatud rekordarv ametnikke. Kokku kontrolliti ligi 300 ettevõtte tegevuskoha majandustegevust.
Reidi käigus kontrollis üle 170 maksuhalduri ametniku väikepoode, kohvikuid jne, kus ameti analüüs viitas võimalikule maksuriskile. Kontrolli käigus teostas maksuhaldur vaatlused äriühingute tegevuskohtades, mille käigus uuriti, kas äriühingus tööl olevad isikud on maksuhaldurile esitatavates maksudeklaratsioonides kajastatud, samuti kas ja kuidas on korraldatud üldine arvepidamine.
Esmane reidi tulemuslikkuse analüüs näitab, et hinnanguliselt pooltel äriühingutel avastati puudusi, mis seisnesid käibe varjamises või ümbrikupalga maksmises. Reidi käigus tuvastati töötajaid, kes ei ole maksuhaldurile esitavates maksudeklaratsioonides kajastatud või on äriühingute poolt deklareeritud töötasu oluliselt väiksem isikutele tegelikult makstavast tasust. Maksu- ja Tolliamet annab tuvastatud rikkumiste puhul klientidele endale võimaluse puudused kõrvaldada ning deklaratsioonidesse vastavad parandused sisse viia.
Reidi käigus tuli ette ka juhtumeid, kus ettevõtte töötajad haarasid oma asjad ja jooksid ära, kui maksuhalduri ametnikud end esitlesid.
Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et tänases majandusolukorras peab maksuhaldur õiguskuulekuse suurendamise nimel rohkem kasutama kontrollimeetmeid. Tulenevalt riskianalüüsist prognoosisime rikkumiste avastamist ja seda ka suurreid näitas. Veermäe rõhutas, et maksude maksmata jätmist ei saa kuidagi pidada aktsepteeritavaks, see tekitab ebatervet konkurentsi ettevõtjatele, vähendab elanike sotsiaalseid garantiisid ning on takistuseks riigi toimimisel.
Amet otsustas suurreidi läbi viia, kuna analüüs näitas, et tegevusvaldkondades, kus arveldamine toimub suures osas sularahas, on maksuriskid oluliselt kõrgemad. Peamisteks rikkumisteks on käibe varjamine ning ümbrikupalga maksmine. Kontrollide läbiviimise üheks ajendiks on ka töötajate poolt tulnud kaebuste arvu kasv. Kui 2008. aasta viie kuuga laekus 264 vihjet ümbrikupalga maksmise kohta (terve aasta jooksul 656), siis tänavu on sama ajaga laekunud juba 514 vihjet.
Maksuhaldur peab ümbrikupalga vastases tegevuses oluliseks nii ennetus- kui kontrollitegevuse suunamist valdkondadesse, kus on kõrge ümbrikupalga maksmise ja käibe varjamise risk. Läbi oma tegevuse soovib maksuhaldur tagada olukorra, kus kliente ei võideta ebaausa konkurentsi teel.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel sai Eestis 2008. a ümbrikupalka keskmiselt 12% töötajatest. Ümbrikupalga maksmise tõttu jäi riigieelarvesse mullu laekumata hinnanguliselt 2,7 miljardit krooni.
Annely Erm
MTA meediasuhete peaspetsialist
