Artiklid

Anne Oja

Riigi plaan kaotada siseriiklike lähetuste maksuvabastus paneb ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna sõnul paljud ettevõtted loobuma päevaraha maksmisest.

Ettevalmistamisel olev valitsuse määrus kaotab siseriiklike lähetuste maksuvabastuse, kuna sellise päevaraha maksmise kohustust tööandjale uue töölepinguseadusega ei panda. Kehtiva korra järgi on siseriikliku maksuvaba päevaraha ülempiir 80 krooni, seda ületav summa maksustatakse erisoodustusena.
Kahjulik mõlemale poolele

Kärsna sõnul kasutasid mitmed ettevõtjad päevaraha, maksmaks osa palka välja maksuvabalt.

Ta lisas, et arenenud maailmas nii ei tehta, et lähetuses olevate inimeste söögilt kokku hoitakse või riigikassasse lisa noolitakse. "Kui varem maksti päevaraha miinimumi piires, siis uue korra jõustumisel ei maksta üldse," sõnas Kärsna.

Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Ivo Raudjärve sõnul on riigi plaan kahjulik nii töötajaile kui ka tööandjaile.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4299/uud_uudidx_429903.html
(originaalartikli viitelt).


Seoses serverite tehnilise hooldusega toimub laupäeval, 2. mail alates kella 22.00st kuni pühapäeva, 3. mai kella 4.00ni katkestus Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide töös. Sellel ajavahemikul ei ole kasutatavad e-maksuameti/e-tolli teenused, läbi selle kasutatavad rakendused ja sõnumivahetus Euroopaga.

Vabandame ebamugavuste pärast!

Kui valitsus peab vajalikuks 2011. aasta algul üle minna eurole ja jagab seisukohta, et selle eesmärgi saavutamiseks pole ükski hind liiga kõrge, tuleb ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul soovitud eesmärgi kõige valutumaks saavutamiseks teha kolme asja.

Need oleksid:

1. Lükata uue töölepingu seaduse jõustumine edasi 1. jaanuarini 2011.
2. Kehtestada selle aasta 1. juunist töötuskindlustusmakse määrad vastavalt töötukassa nõukogu esmaspäevasele ettepanekule (3,7 protsenti).
3. Õiglasemalt jagada tulumaksukoormus madala sissetulekuga inimeste ja jõukamatele elanikkonnarühmade vahel.

«Meie konkreetne ettepanek ja mõte on see et tõsta maksuvaba tulumäär 5000 kroonini kuus, teiseks tõsta tulumaksu määra 26 protsendini. Selle tagajärjel ongi tulumaks õiglasemalt jagatud,» selgitas Taliga.

Ta lisas, et endiselt on päevakorral ettevõtete tulumaksu taastamise mõte, kuna ajalugu näitab, et selle kaotamisega läksid miljardid kroonid Eestist välja võõrriikide valitsustele.

Gert D. Hankewitz


Sotsioloog Andrus Saare sõnul hakkab tööpuudus puudutama üha enam kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ehk nn valgekraesid, kes aga välismaale minnes peavad tegema madalamat kvalifikatsiooni nõudvaid töid.

Andrus Saar ütles ERR-i uudisteportaalile, et kui 2005. aastal pärast liitumist Euroopa Liiduga läks Eestist välismaale tööle rohkem noori, muust rahvusest inimesi ja väikelinnade ning maaelanikke, kes lähiümbrusest tööd ei leidnud, siis praegu on olukord muutumas.

"Tööpuudus hakkab ikka rohkem ja rohkem puudutama ka valgekraesid. Teine erinevus 2005. aastaga seisneb selles, et tollal oli tegu majandustõusuperioodiga, kuid nüüd majanduslangusega," selgitas Saar ja lisas, et ka majanduslanguse perioodil on kõige kättesaadavamad töökohad nn. abitööd.

"Inimestel, kes praegu lähevad välismaale, on valikuvõimalused üksjagu väiksemad kui esimese lainega minejatel," ütles sotsioloog.

"Valgekraeliste tööpuudus Eestis aga tähendab seda, et suur osa neist, kes on sunnitud välismaale minema, peavad hakkama tegema tunduvalt madalama kvalifikatsiooniga tööd. Kõrgharidusega äsja lõpetanutel ja Eestist tööd mitte leidvatel noortel on raske erialast tööd leida," ütles Saar.

Tema arvates tekib juurde ka inimesi, kes püüavad perekonniti lahkuda, kui Eestis tööd ei leita.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mis reguleerib töölähetuse kulude hüvitiste maksmist, sätestab välislähetuse päevaraha piirmäärad ning nende maksmise korra.

Eelnõu algatamine on tingitud uue töölepingu seaduse jõustumisest 1. juulil 2009. Uue määruse koostamisel on valdavalt üle võetud praegu kehtiva valitsuse määruse põhimõtteid, mida on tehniliselt korrastatud.

Sisuline erinevus puudutab riigisisest lähetust, kuna uue töölepingu seaduse kohaselt pole tööandjal enam kohustust maksta selle eest päevaraha. Lisaks on eelnõust välja jäetud majutuskulude miinimummäärad ning piirang nn muudele kuludele, mis olid välislähetuse puhul maksuvabad vaid 35 protsendi ulatuses päevaraha summast.

Nimetatud määrusega seonduvalt saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile ka teise määruse eelnõu, mis puudutab teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise korda. Teenistuslähetusi reguleerivasse korda tehakse töölähetustega sarnased päevaraha ja lähetuskulusid puudutavad muudatused.

Eelnõude koostamisel tehti koostööd Sotsiaalministeeriumiga, Ametiühingute Keskliiduga, Tööandjate Keskliiduga, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooniga ja Kaubandus-Tööstuskojaga.

Töölähetuste määruse eenõu: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=254551
Teenistuslähetuse määruse eelnõu: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=254541


Lugupidamisega

Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post: