Artiklid

Üksikasjad

Kristiina Viiron

Eri­nev lä­he­ne­mi­ne töö­tu­ru­koo­li­tu­se­le ja -har­ju­tu­se­le teeb töö­tud ja tu­gii­si­kud nõutuks.

Sea­dus võrd­sus­tab töö­har­ju­tu­sel osa­le­va­te­le töö­tu­te­le maks­ta­va sti­pen­diu­mi – 1 kroo­ni ja 90 sen­ti tund – töi­se sis­se­tu­le­ku­ga, mis ar­ves­ta­tak­se toi­me­tu­le­ku­toe­tu­sest ma­ha. Aga kui töö­tu asub õppi­ma töö­tu­ru­koo­li­tu­sel, maks­tak­se tal­le sti­pen­diu­mi 3.75 tun­nist ning se­da sis­se­tu­le­kuks ei loe­ta.

Toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se saa­ja­tel muu­dab sel­li­ne eri­ne­vus mui­du­gi mee­le mõruks, sest ra­ha, mil­le­ga nad iga ­kuu hak­ka­ma pea­vad saa­ma, on nii­gi väi­ke – 1000 kroo­ni üksi ela­va­le ini­me­se­le või pe­re esi­me­se­le liik­me­le ning 800 kroo­ni iga­le järg­mi­se­le liik­me­le. Sti­pen­diu­mi­na maks­tav li­sa (u 190–304 kroo­ni kuus) ku­luks nei­le iga­ti ära. Pea­le­gi on töö­har­ju­tu­se pu­hul si­su­li­selt te­ge­mist koo­li­tu­se­ga, mil­le­ga taas­ta­tak­se pi­ke­mat ae­ga töö­ta ol­nud ini­me­se töö­har­ju­must.

„E­na­mas­ti tee­vad töö­tud töö­har­ju­tu­sel liht­sa­maid töid, na­gu hea­kor­rat­öid, nai­sed ka kä­sitööd, näi­teks la­pit­öid. See­ga õppi­sid nad töö­har­ju­tu­se käi­gus ka mi­da­gi uut,” sel­gi­tas tu­gii­sik Ast­rid Org, kes nõus­tas töö­tuid sel ke­vad­su­vel Val­ga­maal San­gas­te val­las. „Tun­dub, et sea­du­se­loo­jad ei ta­ju se­da va­het ja töö­har­ju­tus on pan­dud ühte pat­ta töö­te­ge­mi­se­ga, kui­gi si­su­li­selt on te­ge­mist koo­li­tu­se­ga,” tõdes Org.

Sel juhul väga niru palk

Org mär­kis, et ju­hul, kui sea­dus tõlgen­dab 1.90 kroo­ni suu­rust sti­pen­diu­mi töö­ta­su­na, on te­ge­mist tões­ti vä­ga väi­ke­se summa-ga ning kuu töö­ta­suks on täistööa­ja eest see­ga li­gi­kau­du 304 kroo­ni. „Tu­hat kroo­ni toi­me­tu­le­ku­toe­tust on nii­gi väi­ke ra­ha ja sel­lest 300 kroo­ni ma­havõtmi­ne on ko­ha­tu,” tõdes ta. „Töö­tud on ka öel­nud, et kui nad saaks tun­nist 25 kroo­ni, siis po­leks toi­me­tu­le­ku­toe­tust nei­le maks­ta tar­vis­ki.”

Töö­har­ju­tus kes­tab kolm kuud. Esi­me­sel kuul tee­vad osa­le­jad päe­vas viis tun­di tööd, tei­sel kuul seit­se ja kol­man­dal ka­hek­sa tun­di päe­vas. „­Mo­ti­vat­sioo­ni tõst­mi­seks võiks töö­har­ju­tu­se sti­pen­diu­mi toi­me­tu­le­ku­toe­tu­sest mit­te ma­ha ar­ves­ta­da. Sa­mas aga on see sis­se­tu­lek – leian, et see on sea­du­ses aru­te­lu koht,” ütles San­gas­te val­la sot­siaa­lins­pek­tor Pil­le Sikk. Te­ma sõnul ülla­tu­sid töö­tud küll, kui ma­haar­ves­tu­sest tea­da said, ent poo­le­li kee­gi ra­ha pä­rast töö­har­ju­tust ka ei jät­nud.

Li­saks töö­har­ju­tu­se sti­pen­diu­mi­le loe­tak­se sis­se­tu­le­kuks ka tööp­rak­ti­ka eest maks­ta­vat sti­pen­diu­mi 3.75 kroo­ni tun­ni eest. Sis­se­tu­le­kuks aga ei loe­ta töö­tu­ru­koo­li­tu­sel, tööp­rak­ti­kal ja -har­ju­tu­sel osa­le­mi­se ajal maks­ta­vat sõidu- ja ma­ju­tus­toe­tust ning töö­tu­ru­koo­li­tu­se sti­pen­diu­mi.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja Eli Lil­le­se sõnul ei võeta töö­tu­ru­koo­li­tu­sel maks­ta­vat sti­pen­diu­mi toe­tust mää­ra­tes ar­ves­se, sest koo­li­tu­sel osa­le­mi­ne nõuab ini­me­selt li­sa­ku­lu­sid ja sel­le toe­tu­sest ma­ha ar­va­mi­ne seaks oh­tu töö­tu võima­lu­sed töö­tu­ru­koo­li­tu­sel osa­le­da. „Tööp­rak­ti­ka ja -har­ju­tu­se pu­hul ei ole sti­pen­diu­mi ar­ves­ta­mi­ne sis­se­tu­le­ku­na toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se mää­ra­mi­sel põhju­seks, miks ini­mes­tel ei oleks võima­lik tööp­rak­ti­kal või -har­ju­tu­sel osa­le­da,” põhjen­das Lil­les. „Rii­gi sot­siaa­la­bi osu­ta­mi­sel on üldpõhimõte, et ar­ves­se võetak­se kõik töist sis­se­tu­le­kut asen­da­vad toe­tu­sed. Sih­tots­tar­be­li­si toe­tu­si (trans­port jt) sis­se­tu­le­ku­na ei ar­ves­ta­ta, sest need on va­ja­li­kud, et ini­me­ne üldse saaks töö­tu­ru­tee­nu­ses osa­le­da.”

Töötute seas populaarne

•• Pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniga tegelevad Eestis paljudel juhtudel mittetulundusühingud, kes saavad selleks raha nii Euroopa Sotsiaalfondist kui ka omavalitsustelt.

••Tallinnas Koplis korraldab töötute tööharjutusi MTÜ Pro Civitas. MTÜ tegevjuhi assistent Pille Lukk sõnas, et kokku saab sel aastal tööharjutusel osaleda kuus 20-liikmelist rühma.

•• „Inimesed tahavad väga tööharjutusele tulla ja on hakanud enda jaoks selle kasulikkust mõistma,” osutas Lukk asjaolule, et täna alustaval grupil jäi üle kümne inimese varunimekirja.

•• Suhtumine igapäevastesse kohustustesse on kursuslastel erinev. Juhtub, et mõni alustanu jätab harjutuse pooleli. On ka neid, kes on läbinud koguni kaks kursust, nagu näiteks tallinlane Jevgeni (fotol paremal), kes on Pille Luki sõnul usin töömees.

•• Püsivat tööd õnnestub kahjuks saada vähestel, sest tööandja eelistab pigem palgata hiljuti töötuks jäänud inimesi.

Tööturuteenus

Kaks teenust 25-st
•• Tööharjutus ja tööpraktika on kaks tööotsingut toetavat teenust. Üldse on neid kokku 25.

Tööharjutus
•• on eelkõige suunatud inimesele, kes pole pikka aega töötanud, kellel puudub töökogemus või kes ei ole valmis töötama iseseisvalt avatud tööturul. Tööharjutusel tehakse kergemaid töid, mis ei nõua erialaseid teadmisi. Harjutus võib kesta kuni kolm kuud, sellel osaleja saab stipendiumi (2009. aastal 1 kroon ja 87 senti iga osaletud tunni eest).

Tööpraktika
•• kestab kuni neli kuud, kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Praktikant peab pidama praktikapäevikut, mida tuleb iga kuu alguses töötukassas näidata. Osalejal on õigus saada stipendiumi tunnimääras 3. 75 krooni, kusjuures see mitme-kordistub. Võimalik on saada ka sõidu- ja majutustoetust kuni 1200 krooni kuus.

Allikas: www.tootukassa.ee

Üksikasjad

Helve Toomla, jurist

•• Kui tööandja lõpetab lepingu n-ö päevapealt usalduse kaotuse paragrahvi alusel ning töötaja ei ole põhjendusega nõus, kuidas tuleks siis tal edasi käituda? Kas jääda töökohale või lahkuda?

Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne ehk ülesütle­mi­ne vor­mis­ta­tak­se kir­ja­li­kult töö­le­pin­gus. Seal näi­da­tak­se, mis alu­sel ja mil­lal on le­ping üles öel­dud. En­ne le­pin­gu lõppe­mist peab tö­öand­ja and­ma töö­ta­ja­le töö­le­pin­gu ülesütlemi­sa­val­du­se, mil­les ta se­da põhjen­dab. See aval­dus tu­leb te­ha kir­ja­lik­ku taa­se­si­ta­mist võimal­da­vas vor­mis.

Kui töö­ta­ja leiab, et te­ma töö­le­ping on üles öel­dud il­ma sea­dus­li­ku alu­se­ta või on see­juu­res ri­ku­tud vor­minõudeid, võib ta töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni­le esi­ta­da aval­du­se või koh­tu­le ha­gi ülesütle­mi­se tühi­su­se tu­vas­ta­mi­se nõude­ga (va­rem ni­me­ta­ti se­da töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se eba­sea­dus­li­kuks tun­nis­ta­mi­se nõudeks) ning sa­mas peab ta näi­ta­ma, mil­les seis­neb tö­öand­ja­pool­ne sea­du­se­rik­ku­mi­ne. Töö­vaid­lu­sa­val­dus või ha­gi tu­leb esi­ta­da 30 ka­lend­rip­äe­va jook­sul ar­va­tes ülesütle­mi­sa­val­du­se saa­mi­sest.

Küsi­jal tu­leb töö­vaid­lu­sor­ga­ni­le esi­ta­da kõik need tö­öand­jalt saa­dud do­ku­men­did, mis töö­le­pin­gu ülesütle­mist, sel­le alust ja kuup­äe­va tõen­da­vad, eelkõige siis ülesütle­mi­sa­val­dus (tea­de) ja lõpe­ta­tud töö­le­ping. Kui tö­öand­ja kir­ja­lik tea­de ehk ülesütle­mi­sa­val­dus on saa­dud ja sel­les näi­da­tud le­pin­gu lõppe­mi­se aeg möö­das, ei ole töö­ta­jal õigust enam töö­ko­hal ol­la.

•• Uues töölepinguseaduses muutus valveaja mõiste. Kui töö- ja puhkeaja seaduses oli valve-aeg osa vabast ajast, siis nüüd saab valveaega (antud juhul arsti koduvalvet) rakendada vaid sel juhul, kui töötajale on tagatud seaduses ette nähtud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 48). Samas sätestavad uue seaduse § 51 ja § 52 igapäevase ja iganädalase puhkeaja mõiste. Selle järgi saaks kasutada valve-aega ööpäevas neli tundi (kaheksa tundi tööpäev ja 12 tundi puhkeaega). Kuidas see praktikas välja näha võiks?

Olu­li­si muu­da­tu­si ei to­hiks prak­ti­kas tek­ki­da, sest igap­äe­va­se vä­he­malt 11-tun­ni­se puh­kea­ja nõuet ter­vis­hoius ei pruu­gi ko­hal­da­da. Olu­li­ne on, et lühem puh­keaeg ei kah­jus­taks töö­ta­ja ter­vist ja ohu­tust. Val­veaeg on uue sea­du­se ko­ha­selt omaet­te aeg, see ei ma­hu töö- ega puh­kea­ja hul­ka. Lu­ba­tud val­vea­ja saa­me, kui la­hu­ta­me tö­öa­ja ja puh­kea­ja ööpäe­va 24 tun­nist. Sea­dus enam val­vea­ja piir­tun­de ei sä­tes­ta. Val­vea­ja ta­su ei jä­ta sea­dus enam üks­nes kok­ku­lep­pe küsi­mu­seks, see ei to­hi ol­la väik­sem kui 1/10 kok­ku­le­pi­tud töö­ta­sust. Rii­gipüha­del val­vea­ja eest ka­he­kord­set ta­su ei maks­ta.

•• Kas ettevõttes, kus töötab vähem kui kümme inimest, tuleb maksta koondamishüvitist?

Töö­le­pin­gu­sea­dus keh­tib kõigi­le töö­ta­ja­te­le ja tö­öand­ja­te­le üht­vii­si, ol­gu fir­mas töö­ta­jaid üks või 1001. Kui väi­ke­fir­mas on ole­mas alus töö­le­pin­gu ülesütle­mi­seks koon­da­mi­se tõttu, tu­leb sel­lest koon­da­ta­va­le et­te tea­ta­da ole­ne­valt te­ma töös­taažist sa­ma tö­öand­ja juu­res ja maks­ta ka koon­da­mishüvi­tist.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli II kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku ligi 19,6 miljardit krooni ja seda maksti 548 080 isikule, mis teeb keskmiseks brutoväljamakseks töötaja kohta 11 899 krooni.

2009. aasta II kvartali mediaanväljamakse oli 9304 krooni kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ning madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

Võrdluses eelmise aasta teise kvartaliga on keskmine väljamakse töötaja kohta vähenenud, toona oli see 12 374 krooni kuus. Mullu tehti aprillis, mais ja juunis
väljamakseid kokku 614 626 isikule ning väljamaksete summa oli kokku ligi 23 miljardit krooni.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas, nende hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad.

Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja
lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

Ajaline nihe - SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA
arvestuses septembrisse, mil see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA
palgastatistikas õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest 2 korda suurema väljamakse.

Töötajate arv - osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise tööaja eest.


Toimetas: Sirje Niitra

Üksikasjad

Agnes Ojala

Uus infosüsteem lihtsustab asjaajamist nii töötutel kui ka töötukassa ametnikel.

Septembris valmib esimene etapp töötukassa uuest infosüsteemist, mis muudab konsultantide töö oktoobrist oluliselt lihtsamaks. Aasta lõpuks on uuendusi oodata ka kassa klientidele, kes saavad osa asju korda ajada kodust lahkumata.

„Töötukassa sai koos tööturuameti funktsioonide ülevõtmisega n-ö kaasavaraks ebaõnnestunud infosüsteemi, mis töötab väga aeglaselt, on moraalselt vananenud ja funktsionaalsuselt ebapiisav,” selgitas uue süsteemi arendamise tagamaid töötukassa infosüsteemide osakonna juhataja Urmas Visse.

Tema hinnangul on seni kasutusel olev süsteem pigem tööd seganud, sest töötukassa konsultandi tööaeg kulub olulisel määral infosüsteemiga „maadeldes”, selle asemel et see kulutada töötute abistamisele.

Visse märkis, et uue süsteemi esimese etapi raames saavad töötukassa konsultandid uuel moel töötuid ja tööotsijaid registreerida, töötutoetusi arvestada ja individuaalseid tööotsimiskavasid hallata. Samuti käib süsteemi kaudu toetuste ja sotsiaalmaksu maksmine.

Hulk uusi võimalusi

„Kui praegu kulub inimese töötuna arvelevõtmiseks suures osas infosüsteemi pärast 45 minutit kuni tund, siis uue süsteemiga peaks see muutuma vähemalt poole kiiremaks,” sõnas Visse. „Praegu käib meil sisuliselt konveier, siis aga jääb rohkem aega inimese endaga tegeleda.”

Samal ajal areneb ka e-töötukassa projekt, mille kaudu saavad inimesed juba praegu vaadata enda kohta tehtud töötukassa otsuseid ning ettevõte saab esitada koondamishüvitise taotlust.

Aasta lõpuks lisandub e-töötukassasse ka võimalus esitada ka nn eeltäidetud avaldusi enda töötuna arvelevõtmiseks ning töötukassa esinduse külastus­aja broneerimiseks. Samuti peaks edaspidi olema võimalik esitada veebis avaldus töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise saamiseks. Uuel aastal käivitatakse ka töötukassa töövahendusportaal.

Visse sõnul on uuele süsteemile seni kulunud umbes 6,2 miljonit krooni. Lihtsustunud töö tõttu väheneb ilmselt töötukassa töötajate arv, mis praegu, töötuse kiire kasvutempo ajal on mõnevõrra kasvanud.

Webmedia pingutab projektiga kõvasti

•• Kuigi töötukassa infosüsteemi arendab Eesti suurim omamaine tarkvarafirma Webmedia, on niivõrd suur projekt väljakutse ka neile. Seni on arendusele kulunud juba umbes 8200 arendustundi, aasta lõpuks lisandub ilmselt veel 4000 tundi.

•• „Webmedia jaoks on tegemist väga tähtsa kliendi ja projektiga. Meie jaoks on oluline tõestada selle projektiga sedagi, et suudame kliendile pakkuda väärtust väga lühikese perioodi jooksul,” märkis ettevõtte avaliku sektori üksuse juht Andre Krull. Tema kinnitusel on parimad spetsialistid tööga pingsalt tegelnud, et projekt graafikus püsiks.

•• Krulli sõnul on Webmedia projekti käiguga seni väga rahul olnud, sest töö on tehtud, vaatamata töötukassa keerulisele olukorrale – liituti tööturuametiga ja jõustus uus töölepinguseadus.

Üksikasjad

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta II kvartalis 12 716 krooni ja brutotunnipalk 77,16 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 4,4% ja brutotunnipalk 1,4%.

Tänavu I kvartalis langes keskmine brutokuupalk võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga viimase 16 aasta jooksul esimest korda. Ehkki II kvartalis oli keskmine brutokuupalk suurem kui I kvartalis, jätkus II kvartalis brutokuupalga langus.

Ka reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas II kvartalis langemist. Eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi ning IV kvartalis langes 1,3%. Tänavu I ja II kvartalis reaalpalk langes vastavalt 4,5% ja 4,1%. Juuni lõpu seisuga oli palgatöötajaid 9,9% vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,5%). Brutokuupalk langes kõige enam mäetööstuses (16,3%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal (10,9%). Seda tõusu mõjutas ebaregulaarsete preemiate kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Brutotunnipalk langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,1%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 12 336 krooni, mais 12 127 krooni ja juunis 13 693 krooni.

2009. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 296 krooni ja tunnis 120,52 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 3,5% ja tunnis tõusis 0,8% eelmise aasta II kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (9,4%) ning langes kõige enam mäetööstuses (15,4%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal (14,3%) ning langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,3%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Täpsem teave:

Mare Kusma
Talitusejuhataja
Palgastatistika talitus
Statistikaamet
Tel 625 9221

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

2009. aastast avaldab Statistikaamet keskmise palga andmeid klassifikaator EMTAK 2008 järgi. 2008. aasta on samuti selle järgi ümber arvutatud. Loe lähemalt: Statistika > Metaandmed > Klassifikaatorid > Üleminek EMTAK 2008-le http://www.stat.ee/30843

  1. Emapalka tõstev eelnõu sai valitsuse kinnituse
  2. Valitsus nõustus tulumaksumäära jätmisega 2009. aasta tasemele
  3. KUIDAS maksta lähetuskulusid?
  4. JURIST SELGITAB: Töölähetusest ja töötavatest pensionäridest