Juulist jõustunud uue töölepingu seaduse kohaselt antakse nüüd puhkust kalendriaasta eest ja iga töötaja tööaastat ehk ajavahemikku tööle asumise päevast järgmise aasta sama päevani enam eraldi ei vaadelda.
Mis saab aga puhkustest, mis töötaja oli välja teeninud varem kehtinud seaduste alusel, kuid mida ta 1. juuliks sel aastal veel ära kasutada ei jõudnud?
Töötajal on õigus 30.06.2009. aasta seisuga kasutamata puhkust tööandjalt nõuda kuni 30. juunini aastal 2013. Kui töötaja töösuhe enne nimetatud kuupäeva lõppeb ja tal on veel 2009. aasta seisuga kasutamata puhkusepäevi, siis peab tööandja nende päevade eest töötajale hüvitist maksma.
Selle aasta 1. juulist kuni aasta lõpuni töötaja poolt välja töötatud puhkust on tal õigus kasutada jooksval aastal ja järgneva kalendriaasta ehk 2010. aasta jooksul koos järgmise aasta puhkusega. Alates 1. jaanuarist 2011 selle aasta teisel poolaastal välja teenitud puhkust töötaja tööandjalt enam nõuda ei saa, sest see aegub.
Edaspidi peabki töötaja arvestama, et iga kalendriaasta eest antavat puhkust on tal töölepingu seaduse kohaselt õigus kasutada jooksval kalendriaastal ja järgneval kalendriaastal ning seejärel puhkusenõue aegub.
Näiteks: töötajal on 30.06.2009. aasta seisuga erinevate tööaastate eest kokku kasutamata puhkust 15 kalendripäeva, seaduse kohaselt on talle ette nähtud 28 kalendripäevane puhkus aastas. Ajavahemikus 1.07.-31.12.2009 töötatud aja eest tekib töötajal täiendavalt õigus 14 kalendripäevale puhkusele ehk aasta lõpu seisuga on töötajal 29 kalendripäeva puhkust kasutamata.
Juuni lõpu seisuga kasutamata 15 kalendripäeva puhkust saab töötaja tööandjalt nõuda kuni 30. juunini 2013. aastal, kuid selle aasta teises pooles väljateenitud 14 kalendripäeva vaid 2010. aasta lõpuni.
Lisaks eeltoodule peab töötaja arvestama võimalusega, et ta 2010. aastal ei saagi puhkust täies ulatuses, sõltuvalt töölepingust 28 või 35 või kuni 56 päeva, vaid vähem, sest on sel aastal juba kasutanud puhkust järgmise aasta arvel.
Kuidas selline olukord tekkida saab?
Näiteks: töötaja on tööle asunud 1.03.2008, töölepingu kohaselt on tal õigus puhkusele 28 kalendripäeva aastas. Oma esimese tööaasta eest, mis kulges kuni 28.02.2009, kasutas ta puhkust juba 2008. aastal ja teise tööaasta eest, mis oleks kulgenud ajavahemikus 1.03.2009 28.02.2010 kasutas ta puhkust 28 kalendripäeva 2009. aasta juunis.
30.06.2009 seisuga tal kasutamata puhkust ei ole, 31.12.2009 seisuga tal kasutamata puhkust ei teki, sest ta on juba juunis ka nende kuude eest puhkuse ära kasutanud.
Kuna töötaja on puhkust saanud juba ette 2010. aasta jaanuari- ja veebruarikuu eest (kokku 5 päeva), saab ta 2010. aastal nõuda tööandjalt puhkust ainult 23 päeva ja kui tööandja annab talle rohkem puhkusepäevi, siis ülejäänu on juba 2011. aasta puhkuse arvelt.
Meeli Miidla-Vanatalu
