Artiklid

Erik Müürsepp, Agnes Ojala

Laevafirma sõlmib töötajatega lühiajalisi lepinguid, hoides kokku puhkusetasu.

Ametiühingu kinnitusel ei pea Tallink oma töötajatega lepinguid sõlmides Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi millekski. Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) juhatuse aseesimees Jüri Lember heidab Tallink Grupi esimehele Enn Pandile saadetud kirjas ette, et firma on sõlminud töötajatega rohkearvuliselt käsunduslepinguid. Selle alusel ei ole töötajail õigust korralisele puhkusele ega puhkusetasule.

Seaduse järgi saab Eesti lippu kandvatel alustel töötamiseks sõlmida aga vaid meretöölepinguid, kui tegemist on laeva käigushoidmise või reisijate teenindamisega, väidab Lember. Sellise lepingu korral on laevapere liikmel õigus ka tasustatud puhkusele.

„Meile teadaolevalt töötab ühel alusel kuni kümmekond taolist (käsunduslepinguga – toim) töötajat,” märgitakse kirjas.

„Neid ei ole vähe,” tunnistas ka OÜ Hansaliin töötajate pea­usaldusisik Anne Sisask. „Firma (Tallink – toim) näeb siin kokkuhoiukohta ja palgavahe tuleb sellest päris suur.” Sisaski sõnul esineb sama probleem kõigil Tallinki laevadel, mis Eesti sadamates peatuvad. „Need inimesed teevad sama tööd mis tavatöötajad,” ei näinud Sisask vahetegemiseks põhjust. Töötajad on tema sõnul käsunduslepinguga nõustunud enamasti teadmatusest ja alles hiljem avastanud, et neid on petetud.

Lisaks käsunduslepingute juurutamisele kasutab Tallink Sisaski andmetel ka tunnipalga süsteemi, mis on samuti ebaseaduslik, kui sellega kaasneb väiksem töötasu. Sisaski sõnul kujuneb palk tunnitasu järgi arvestades keskmiselt 500–600 krooni madalamaks.

„EMSA võiks püüda meiega asjast otse rääkida,” kommenteeris Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Taavi Tiivel. „Nad pole kahjuks isegi palgaläbirääkimisteks juba ligi pool aastat aega leidnud.”

Tiiveli kinnitusel sõlmiti käsunduslepingud vaid suvise hooajatöö tegemiseks, et alalistele töötajatele madalama kvalifikatsiooniga abitööjõudu lisaks palgata. Töökohad on tema sõnul seotud reisijate teenindamisega. Laevade käigushoidmiseks tema kinnitusel käsunduslepinguid sõlmitud ei ole.

Varjatud töösuhe

„Sellega leevendame alaliste töötajate töökoormust ja saame pakkuda paremat teenindust oma reisijatele,” selgitas Tiivel. Tema sõnul on kasvava tööpuuduse olukorras oluline ka see, et Tallink on sel moel pakkunud inimestele paindlikku hooajatööd.

Ametiühingu väitel on selliseid lepinguid ühe ja sama isikuga sõlmitud üle kahe korra, kusjuures lepingute taassõlmimise vahe ei ületa kaht kuud. EMSA hinnangul on tegemist täiendava seaduserikkumisega, sest sel juhul on tegemist juba tähtajaliste töölepingutega.

„Oleme mures, sest suvisel perioodil on tööl liiga palju ajutisi inimesi, kes ei ole laeval piisavalt kodus. Ei tea, kuidas nad seal kliente teenindavad ja näiteks hädaolukorras hakkama saavad,” ütles Jüri Lember EMSA-st.

Tema hinnangul viljeleb Tallink käsunduslepingutega varjatud töösuhet, makstes võrdlemisi suurele hulgale töötajatele vähem palka ja jättes nad õigustelt justkui maa ja taeva vahele.

Oma kirjale ei ole Lember veel vastust saanud. Laevafirmale antud tähtaeg selgituste andmiseks saab täis 17. augustil.

Tallinkil üks vaidlus juba pooleli

•• Kui käsunduslepingu alusel Tallinkis töötavad meremehed tööinspektsiooni pöörduvad ja rikkumine tuvastatakse, võib inspektsioon laevafirmale teha ettekirjutuse ja vajaduse korral algatada väärteomenetluse.

•• Praegu on Tallinki tütarettevõtete OÜ Hansaliin ja OÜ HT Laevateenindus suhtes juba üks väärteomenetlus pooleli. Küsimus puudutab laevapere minimaalset koosseisu.

•• Teine probleem, mille üle grupis vaieldakse, kuid mille kohta menetlust siiski ei ole, on seotud palgalepetega. Nimelt sõlmis Tallink sügisel riikliku lepitaja vahendusel palgaleppe. Firma aga ei ole väidetavalt leppest kinni pidanud ja maksab töötajatele vähem.

•• Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Taavi Tiivel märkis, et EMSA on käitunud vastutustundetult, esitades pidevalt alusetuid kaebusi Tallinki kohta.

•• „Nende kaebuse alusel on al­gatatud üks väärteomenetlus, mille osas aga ei ole selgunud, millise seaduse rikkumises Tallinki tütarfirmasid süüdistatakse.”

Aidata saaks tööinspektsioon

•• Kui ühesugust tööd teeb osa inimesi töölepinguga, osa aga võlaõigusliku käsunduslepinguga, siis on käsunduslepingu sõlminutel põhjust pöörduda tööinspektsiooni.

•• „Kui käsunduslepingu sõlminul on õigus ise otsustada, kuidas ta seatud eesmärgini jõuab, siis töölepingus on väga kindel kontrolli alusel toimiv vahekord paika pandud,” rääkis ametiühingute keskliidu jurist Helve Toomla.

•• Tema sõnul on tüüpiline näide käsunduslepingust see, kui keegi palkab end esindama advokaadi. „Ei kujuta ette, mis tööd võib inimene merel kliente teenindades teha, nii et tal on oma otsustusõigus. Minu hinnangul ei saa seda laevadel massiliselt rakendada.”

•• Et käsunduslepinguga töötajaile ükski tööõiguslik garantii ei laiene, on sellise lepinguga töötajatel Toomla andmeil põhjust pöörduda tööinspektsiooni ning nõuda lepingu ümbertegemist ja selle tunnistamist töölepinguna.