Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2009

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kerttu Kaldoja

Justiitsministeerium on valmis saanud eelnõu, mis langetaks võrdselt kõigi riigitöötajate palku teatud protsendi ulatuses. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri andmetel vähendataks palku kaheksa protsenti.

Palgad langeksid juba selle aasta 1. juulist, kuid kärpe suurus veel paigas pole. Justiitsminister Rein Lang ise ütles valitsuse pressikonverentsil, et sissetulek langeks kõigil ühtemoodi, ilma ühegi erandita.

Lang kinnitas, et tema arvates on selline tegutsemisviis praegu ainuvõimalik. „Kui me hakkame siin praegu vaidlema, et jätame kellelegi mingid erandid või loome kellelegi eeliseid, siis ma kujutan ette, et me jäämegi vaidlema,” selgitas minister ja lisas, et seda kõike tehti juba eelmise kärpekava ajal.

Justiitsministri sõnul tuleb nüüd reaalselt vähendada kulutusi riigi käest palka saavate isikute arvelt. „Midagi ei ole teha! Panustama peavad võrdselt president ja raamatupidaja,” ütles Lang.

Praegu on eelnõu antud koalitsioonipartneritele tutvumiseks ning Lang avaldas lootust, et ka sotsiaaldemokraadid annavad oma nõusoleku.

Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et IRL oli sellise plaaniga üldjoontes nõus juba veebruaris, kuid vajab praegu siiski aega eelnõu läbitöötamiseks. Sotsiaaldemokraadist siseminister Jüri Pihl aga teatas, et tahab kärpida ilma eelnõuta oma äranägemise järgi.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Lemmi Kann

Igal nädalal hakkab Äripäevas ilmuma rubriik "Kuidas...", mille eesmärk on pakkuda ettevõtlikule inimesele praktilisi nõuandeid.

Esimese teemana jagame soovitusi ilmselt 1. juulil jõustuva ja palju vaidlusi tekitanud töölepingu seaduse kohta. Keskendume seekord töölepingu lõpetamisele, sest selles osas tuleb uue seadusega ridamisi olulisi muutusi.

Uue seaduse rakendumisel tuleb arvestada, et see eeldab osapooltelt senisest enam inimlikult tervet mõistust ning juhtumipõhist lähenemist - sugugi mitte kõik tingimused ei ole enam kinnistes loeteludes paika pandud, sest tegelik elu sellega ju ei piirdu. Mitmete punktide lõpliku tõlgenduse paneb aga paika kohtupraktika.

Need soovitused on koostatud tööõiguse spetsialisti Heli Raidve abiga. Raidve on tööõigusalaste loengute lektor ja Äripäeva töösuhete käsiraamatu üks autoreid. Tema igapäevane töö on tööandjate nõustamine, tööõiguslike dokumentide koostamine ja korrastamine, tööandjate esindamine töövaidluskomisjonis ja kohtus.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4309/uud_uudidx_430901.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Justiitsminister Rein Langi eile valitsusele esitletud palgakärpe-eelnõu annab võimaluse alandada ühepoolselt lisaks riigiteenistujatele ka erafirmade töötajate palku.

Firmajuht tohiks seaduse jõustumisel kärpida töötaja palka «mõistliku ulatuseni» ehk maksimaalselt 8 protsenti üks kord 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

Palganumber ei tohi siiski langeda allapoole valitsuse kehtestatud palga alammäära.

Firmajuht saab õiguse ühepoolselt palka alandada, kui pärast töölepingu sõlmimist halveneb tööandja majanduslik olukord oluliselt ja töötajale kokkulepitud palga edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.

Palka tohib kärpida «ühepoolse tahteavaldusena poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks».

Enne palga vähendamist peab tööandja teavitama usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerima nendega töötajate usaldusisiku seaduses ettenähtud korras, arvestades eelnõus sätestatud tähtaegu.

Tööandja peab teatama palga vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest.

Töötajal, kelle suhtes tööandja nimetatud õigust kasutab, on õigus tööleping lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette.

Tööandja maksab sel juhul töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitist ühe kuupalga ulatuses.

Alo Raun
Tuuli Koch

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

«Mees jättis mu maha, alimente ei maksa, tema firmas makstakse palka, aga seda ei deklareerita,» selline näeb välja üks paljudest ümbrikupalga vihjetest maksuametile.

Kui mullu kaebasid töötajad rohkem kui 600 korral ümbrikupalka maksva tööandja peale, siis tänavu on neid kolme kuuga kogunenud juba üle 300.

Ümbrikupalkade maksmise puhul on tänavu selgeks trendiks, et töötajad ise kaebavad ebaseadusliku tegevuse peale ja vähem on konkurentide peale kaebamisi. Kui läinud aasta esimese kolme kuuga laekus maksu- ja tolliametile (MTA) 175 vihjet ümbrikupalga maksmise kohta (terve aasta jooksul 655), siis tänavu on kolme kuuga juba 301 vihjet.

MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe tunnistas, et kõigi neile saabuvate vihjete seas domineerivad selgelt ümbrikupalga vihjed. «Kõiki vihjeid kontrollitakse põhjalikult ning peamiselt on tegemist olukordadega, kus tööandja on jätnud palga maksmata ning töötajad kurdavad mustalt raha jagamist,» lausus ta.

Ebaausa konkurentsi vastu

Üsna sage on ka olukord, kus vihjajaks on eksabikaasa, kes on probleemi ees, et ei saa mehelt alimente kätte ja teatab siis, et seal firmas tegelikult makstakse palka, aga seda ei deklareerita. Ümbrikupalga maksmise juhtude uurimisel saadab MTA hoiatuskirju, tehakse kontrolle ning mõeldakse välja uusi lahendusi, kuidas patustajad vahele võtta.

«Tõendamine pole lihtne ja seepärast oleme hakanud uurima ka kahtluse all olevate firmade töötajate elukvaliteeti,» tõdes Veermäe. See on küll kulukas, kuid vajalik, kui firma pole varasematele hoiatustele reageerinud ning kontrolli ajaks on töötajad «sobiva ja vajaliku jutu koolitused» läbinud. «Siis tuleb nende elustandardit uurida,» tõdes Veermäe.

Sel aastal on MTA alustanud 51 ja juba lõpetanud 37 ümbrikupalga kontrolli. Kokku on patufirmadele määratud 8,7 miljoni krooni ulatuses lisamakse.

Veermäe sõnul on positiivne trend, et erineva ala ettevõtjad soovivad teha maksuhalduriga koostööd, et võidelda ebaausa konkurentsiga. «See on positiivne aja märk, sest tänases olukorras on paljudel turul olevatel ettevõtjatel kindlasti tugevam surve otsida lahendusi maksude optimeerimiseks,» sõnas ta.

Ohtralt fiktiivseid arveid

Veermäe tunnistas, et ka töötajatel on praegu suurem motivatsioon pettusega kaasa minna, sest piirkonnas, kus on tööd raske leida, lepitakse vähese palgaga, mida makstakse seejuures mustalt.

MTA tuvastas selle aasta esimeses kvartalis läbi viidud kontrollitegevuste tulemusel deklareerimata ja tasumata makse 389 miljoni krooni ulatuses. Lisaks ümbrikupalkadele tuli tegelda taksojuhtide maksukäitumisega ning fiktiivsete arvete ehk käibemaksupettustega.

Veermäe sõnul on sellest aastast näha selget trendi inimeste maksukäitumise muutumises. «Kui varasemalt korrigeerisid vabatahtlikult oma maksudeklaratsiooni ligi pooled hoiatuskirja saanutest, siis tänavu on olukord halvenenud,» selgitas ta.
Märtsis tegid politsei, pealinna transpordiamet ja MTA Tallinnas ühisreidi taksojuhtide kontrollimiseks. Vaatluse alla võetud 49 taksojuhist oli enamikul probleeme maksuarvestusega.

Tuuli Koch