Artiklid

Helve Toomla, jurist

•• Kui tööandja lõpetab lepingu n-ö päevapealt usalduse kaotuse paragrahvi alusel ning töötaja ei ole põhjendusega nõus, kuidas tuleks siis tal edasi käituda? Kas jääda töökohale või lahkuda?

Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne ehk ülesütle­mi­ne vor­mis­ta­tak­se kir­ja­li­kult töö­le­pin­gus. Seal näi­da­tak­se, mis alu­sel ja mil­lal on le­ping üles öel­dud. En­ne le­pin­gu lõppe­mist peab tö­öand­ja and­ma töö­ta­ja­le töö­le­pin­gu ülesütlemi­sa­val­du­se, mil­les ta se­da põhjen­dab. See aval­dus tu­leb te­ha kir­ja­lik­ku taa­se­si­ta­mist võimal­da­vas vor­mis.

Kui töö­ta­ja leiab, et te­ma töö­le­ping on üles öel­dud il­ma sea­dus­li­ku alu­se­ta või on see­juu­res ri­ku­tud vor­minõudeid, võib ta töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni­le esi­ta­da aval­du­se või koh­tu­le ha­gi ülesütle­mi­se tühi­su­se tu­vas­ta­mi­se nõude­ga (va­rem ni­me­ta­ti se­da töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se eba­sea­dus­li­kuks tun­nis­ta­mi­se nõudeks) ning sa­mas peab ta näi­ta­ma, mil­les seis­neb tö­öand­ja­pool­ne sea­du­se­rik­ku­mi­ne. Töö­vaid­lu­sa­val­dus või ha­gi tu­leb esi­ta­da 30 ka­lend­rip­äe­va jook­sul ar­va­tes ülesütle­mi­sa­val­du­se saa­mi­sest.

Küsi­jal tu­leb töö­vaid­lu­sor­ga­ni­le esi­ta­da kõik need tö­öand­jalt saa­dud do­ku­men­did, mis töö­le­pin­gu ülesütle­mist, sel­le alust ja kuup­äe­va tõen­da­vad, eelkõige siis ülesütle­mi­sa­val­dus (tea­de) ja lõpe­ta­tud töö­le­ping. Kui tö­öand­ja kir­ja­lik tea­de ehk ülesütle­mi­sa­val­dus on saa­dud ja sel­les näi­da­tud le­pin­gu lõppe­mi­se aeg möö­das, ei ole töö­ta­jal õigust enam töö­ko­hal ol­la.

•• Uues töölepinguseaduses muutus valveaja mõiste. Kui töö- ja puhkeaja seaduses oli valve-aeg osa vabast ajast, siis nüüd saab valveaega (antud juhul arsti koduvalvet) rakendada vaid sel juhul, kui töötajale on tagatud seaduses ette nähtud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 48). Samas sätestavad uue seaduse § 51 ja § 52 igapäevase ja iganädalase puhkeaja mõiste. Selle järgi saaks kasutada valve-aega ööpäevas neli tundi (kaheksa tundi tööpäev ja 12 tundi puhkeaega). Kuidas see praktikas välja näha võiks?

Olu­li­si muu­da­tu­si ei to­hiks prak­ti­kas tek­ki­da, sest igap­äe­va­se vä­he­malt 11-tun­ni­se puh­kea­ja nõuet ter­vis­hoius ei pruu­gi ko­hal­da­da. Olu­li­ne on, et lühem puh­keaeg ei kah­jus­taks töö­ta­ja ter­vist ja ohu­tust. Val­veaeg on uue sea­du­se ko­ha­selt omaet­te aeg, see ei ma­hu töö- ega puh­kea­ja hul­ka. Lu­ba­tud val­vea­ja saa­me, kui la­hu­ta­me tö­öa­ja ja puh­kea­ja ööpäe­va 24 tun­nist. Sea­dus enam val­vea­ja piir­tun­de ei sä­tes­ta. Val­vea­ja ta­su ei jä­ta sea­dus enam üks­nes kok­ku­lep­pe küsi­mu­seks, see ei to­hi ol­la väik­sem kui 1/10 kok­ku­le­pi­tud töö­ta­sust. Rii­gipüha­del val­vea­ja eest ka­he­kord­set ta­su ei maks­ta.

•• Kas ettevõttes, kus töötab vähem kui kümme inimest, tuleb maksta koondamishüvitist?

Töö­le­pin­gu­sea­dus keh­tib kõigi­le töö­ta­ja­te­le ja tö­öand­ja­te­le üht­vii­si, ol­gu fir­mas töö­ta­jaid üks või 1001. Kui väi­ke­fir­mas on ole­mas alus töö­le­pin­gu ülesütle­mi­seks koon­da­mi­se tõttu, tu­leb sel­lest koon­da­ta­va­le et­te tea­ta­da ole­ne­valt te­ma töös­taažist sa­ma tö­öand­ja juu­res ja maks­ta ka koon­da­mishüvi­tist.

Saada oma tööalane küsimus: