Raul Veede
Uus töölepinguseadus lisas töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuste loetellu klausli, mis lubab töötajal lepingu katkestada ka selle tõttu, et kliendid teda solvavad.
Töölepinguseaduse paragrahv 91 lõige 2 ütleb:
"Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel /---/."
Paragrahvi 87 alusel tuleb ka erakorralisest ülesütlemisest üldjuhul ette teatada. Ent nagu möönab sotsiaalministeeriumis koostatud töölepinguseaduse käsiraamat, võib mõjuv põhjus paragrahvi 98 lõikest 2 tulenevalt olla nii pakiline, et töötajalt ei saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist etteteatamistähtaja või kokkulepitud tähtaja lõppemiseni.
Siinkohal esineb taas üks uue seaduse võtmesõnu "mõistlikult", mis võib anda alust vaidlusteks. Samuti võimaldab juristide hinnangul mitmeti tõlgendamist küsimus, kas "tööandja /---/ on lubanud seda teha kolmandatel isikutel" eeldab tööandja poolt erilist passiivsust või kehtib ka igapäevaste klientide kohta.
Teiste näidete seas loetleb paragrahv 91 lõige 2 ka juhud, mil töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Samuti annab aluse leping katkestada see, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega - tingimus, mida viimasel ajal aina sagedamini ette tuleb. Erakorraliselt võib üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu.
Kõigil neil juhtudel peab tööandja maksma töötajale hüvituseks kolme kuu keskmise töötasu. Varem võis töötaja lõpetada lepingu juhul, kui tööandja rikkus lepingus kokku lepitud tingimusi. Siis maksta talle hüvitusena kahe kuu keskmine palk.
