Üksikasjad

Avaldatud: 06 jaanuar 2010

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

2010. aastal saab töötuskindlustushüvitist maksimaalselt 13 856 krooni ja 55 senti kuus. Võrreldes eelmise aastaga langes hüvitise maksimumäär 1868 krooni.

Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 297 krooni ja 99 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.

Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.

Toimetas: Gert D. Hankewitz

Üksikasjad

Avaldatud: 22 detsember 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Järgmisel poolaastal saab taas asuda õppima tasuta kursustele. Haridus- ja teadusministeeriumi koolitustellimuse kohaselt pakutakse tasuta kursuseid 5899 inimesele 38 kutseõppeasutuses ning kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades.

Koolituste hulgast leiab kursuseid nii kokkadele, väikeettevõtjatele kui ka elektrikutele. Õppida saab näiteks raamatupidamist, pottsepatööd, puhastusteenindust, sekretäritööd ja ka palju muud. Rohkelt toimub üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keeleõpe ja teenindustöötajate suhtlemiskursused. Kõige rohkem inimesi koolitatakse majutamis- ja toitlustamiskursustel, arvukalt on arvutikasutamise algtaseme kursusi, aga ka spetsiifilisi arvutikursusi. Kursused on mõeldud eelkõige töötavatele inimestele, aga osaleda saavad ka lapsepuhkusel olevad emad, erivajadustega inimesed või kodus viibivad täiskasvanud, kes soovivad naasta tööturule. Kursustel ei saa osaleda töötuks registreerunud inimesed.

Kokku on koolitustellimuses 433 kursust 30 õppekavarühmas ja selle maksumus on 19,9 miljonit krooni.

Haridus- ja teadusministeeriumi programmijuhi Inna Laanmetsa sõnul on aastast 2007 tasuta kursustel käinud ligi 28 500 inimest. Hästi populaarseteks on osutunud n-ö üld-oskuste koolitused: näiteks keele- ja arvutiõpe. Enamik alustajaid ka lõpetab, perioodil 2007– 2009 lõpetas kursused 97% osalenutest.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 detsember 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Tulumaksu määr on aastal 2010 21%.
Juriidiliste isikute väljamaksetelt (erisoodustustelt, dividendidelt, kingitustelt ja annetustelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) on tulumaksu määr 21/79.
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 27 000 krooni aastas ehk 2250 krooni kuus (vt „Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seadust").

Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 4350 krooni (tulenevalt 2010. aasta eelarve seaduse § 3 lg-st 10).

Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 2,8%,
tööandja töötuskindlustusmakse määr on 1,4%.
( vt „Töötuskindlustusmakse määrasid 2010. aastal")

Kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2% väljamaksete summalt, mis on tehtud kohustatud isikule, kes on teinud avalduse maksete jätkamise kohta alates 1. jaanuarist 2010.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 detsember 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Tööandja soovib vähendada mu palka 20 protsendi võrra, tööaega aga mitte vähendada – mõlemat n-ö poolte kokkuleppel. Põhjendus: tööd ei ole. Olen kontoritöötaja, minu töömaht ei sõltu tootmisest, töökoormus ei vähene. Saan täiesti aru ettevõtete raskest olukorrast ja oleksin selle kärpega ka nõus, kuid on üks „aga”. Tööandja tingimus on, et palgakärbe tehakse määramata ajaks ehk selle ajani „kuni olukord ja majandusseis paranevad”. Minu kui töötaja jaoks on see äärmiselt ebamäärane tingimus. Kui ma nõustun, siis ei ole ju tööandjal hiljem mitte mingisugust kohustust palka endisele tasemele tõsta. Kuidas oleks kõige mõistlikum ja kahepoolselt õiglane see kokkulepe teha? Tööandja eelistab seadust ses küsimuses mitte järgida ja rõhuda kahepoolsele kokkuleppele, mis iseenesest on töötajale ju kahjulik.

Palgakärpe sidumine sellise tingimusega, nagu on seda tähtaeg „kuni olukord ja majandusseis paraneb” on tõesti selline, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. St, et see on äramuutev tingimus ja seega tühine. Kuidas lahendaks sellest tuleneva palgavaidluse töövaidluskomisjon või kohus, ei oska siiski öelda, sest võidakse juhinduda ka mitmetest teistest seadusesätetest.

Küsijale on väga raske nõu anda, ehk võiks palgakärpega siiski ainult tähtajaliselt nõus olla. Tähtaeg ei pruugi ju väga lühike olla ja seda saab edaspidi pikendada, kui leitakse, et majanduslik olukord on endiselt kehv.

•• Töötasin firmas seitse aastat ja kaheksa kuud. Tööandja koondas mind 1. oktoobril ette teatamata päevapealt. Puhkust oli mul saada nelja kalendriaasta eest. Kas mu lõpparve arvestati õigesti, see sisaldab ühe kuu koondamishüvitist, keskmist palka 60 kalendripäeva eest (etteteatamisaja puudumine) ja 112 kalendripäeva (4 x 28) puhkuse kompensatsiooni?

Lõpparves peab olema 1. oktoobriks välja teenitud palk ehk töötasu, ühe kuu keskmine töötasu hüvitiseks koondamise eest ja hüvitisena 60 kalendripäeva sisse jäävate tööpäevade palk, mida oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Tükitöö puhul on selleks tasuks minu arvates keskmine töötasu, ajapalga korral vastav ajapalk. Kasutamata jäänud puhkuse hüvitist ei saa arvutada mitte kalendri- vaid tööaastate eest, nii ei pruugi olla õige 4 x 28 tehe. See võib olla ka näiteks 3 x 28, millele lisatakse kaheksa kuuga välja teenitud 19 kalendripäeva pikkune kasutamata puhkus.

Teadmata küsija tööaastaid ja kasutatud puhkusi, ei saa täpselt sellele küsimusele vastata. Arvestada tuleb seejuures uues töölepinguseaduses ette nähtud nelja-aastase hüvitisenõude aegumisega.