Artiklid
- Üksikasjad
Kui meestega juhtub meestega tööõnnetusi enim ehitusalal ja vanuses 25-34 aastat, siis naiste tööõnnetused on sagedasemad tervishoiu ja hariduse alal.
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Evelin Kivimaa ütles, et neid kahte ala omavahel võrreldes on õnnetusterohkem tervishoid.
Mullu meditsiinialal juhtunud tööõnnetusi põhjustas sageli libisemine ja kukkumine kas kõndides, joostes või mõne muu sellise tegevuse tagajärjel (25 juhtumit), patsiendi või kliendi ettearvamatu käitumine või rünne (21 juhtumit) ning nahka läbistav kokkupuude (13 juhtumit).
Näiteks sai üks hooldajana töötav naine vigastada, aidates haiget toolile istuma. «Hooldaja juhtis haige ülakeha vasaku käega, kui haige hüppas ja laskus toolile istuma, surudes oma keharaskusega hooldaja käe keskmise sõrme enda keha ja toolileeni vahele,» rääkis Kivimaa. Ootamatu reaktsiooni tagajärjeks oli hooldaja vasaku käe ühe sõrme murd.
Kivimaa tõi näite ka ühest haridusalal juhtunud tööõnnetustest. «Õpetaja, vanem proua hakkas minema 5.-6. klassi tüdrukute suusatundi. Kuna ühel tüdrukul puudusid suusasaapad, andis õpetaja talle enda saapad ja pani ise jalga õpilase saapad. Õpetaja ei veendunud selles, kas need saapad on talvetingimustes temaealisele inimesele turvalise tallaga. Pealegi seisid need saapad koolimajas soojas ja õpetaja läks nendega julgelt külmale lumele. Jõudnud koolimaja nurgani, ta millegipärast libastus ja kukkus nii, et jalg jäi enda alla.»
Koolimaja aknast maas kolleegi maas istumas näinud meesõpetaja läks appi ja püüdis teda koolimajja tagasi aidata, kuid mõne sammu pärast kaotas proua teadvuse. Vaja läks veel ühe meesõpetaja abi, et kannatanu koolimajja toimetada. Kohale kutsuti kiirabi ja pärast naise toibumist selgus, et viga oli saanud tema parem jalg, mis pandi haiglas kipsi.
Tööinspektsiooni statistika järgi toimus mullu naistega enim tööõnnetusi 45–54-aastaste vanusegrupis.
Inspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon rõhutas, et tööõnnetuste vältimiseks on olulised koolitus ja ettevaatus: «Et töötaja hoomaks, et tema tegevusala ei ole täiesti ohutu. Mitmel puhul on meditsiinivallas tööõnnetus juhtunud seetõttu, et töötaja on kaotanud ettevaatuse näiteks patsiendi käitumise osas.»
Kivimaa lisas, et Eesti ettevõtetes on üks suuremaid probleeme puudulik juhendamine ja väljaõpe ning selles osas on paljuski tööandja teha. «Suur osa tööõnnetusi toimub just alla aasta tööl olnud töötajatega. Samas on oluline ka see, kui hoolikalt järgib ohutusnõudeid töötaja ise: kas ta kasutab isikukaitsevahendeid, näiteks kiivrit ehitustellingutel turnides,» sõnas Kivimaa.
Merike Teder
- Üksikasjad
TÖÖINSPEKTSIOON
08.08.2012
Pressiteade
Meestöötajad on riskialtimad ning satuvad kergemini õnnetustesse. Viimase nelja aasta jooksul on Eestis toimunud ligi 14 000 tööõnnetust, milles kannatanutest ligi 2/3 on mehed.
2008.–2011. aastatel toimus Eestis kokku 13 970 tööõnnetust. Sealhulgas meestega juhtus 65 protsenti kõigist õnnetustest ehk 9020 juhtumit ning naistega 35 protsenti ehk 4950 juhtumit.
„Teatud mõttes on see paratamatus, kuna mehed töötavad tegevusaladel, kus on ohtlikumad tööd,” märkis Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja. „Teine põhjus on eesti mehe suhtumises: takistuse tekkides ei kutsu mees appi spetsialisti, vaid arvab, et saab ise kõigega hakkama, kuigi vaja oleks näiteks elektrikuoskusi. Naised on alalhoidlikumad, mõtlevad enne tegutsemist. Meestele võiks soovitada, et nad ei tormaks tegema igasuguseid töid, vaid teeksid ainult seda, milleks on välja õppinud.”
Tegevusvaldkondade lõikes toimus mullu enim tööõnnetusi meestega ehitusalal ning naistega tervishoiu ja hariduse alal. Vanuseliselt toimus eelmisel aastal kõige rohkem tööõnnetusi 25–34aastastega, eelkõige selles vanuses meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 45–54aastaste vanusegrupis.
Töösurmades hukkuvad peamiselt mehed
Viimase nelja aasta jooksul on tööõnnetustes hukkunud 76 inimest, kellest valdav enamik ehk 73 on mehed ning 3 on naised.
Paljud saatusliku lõpuga tööõnnetused oleks jäänud juhtumata, kui töötajad järgiksid ohutusnõudeid. Näiteks juhtum, kui 18aastane noormees lülitas kogemata tööle hüdropressi, mis surus turvast kilekotti, ning toimetas selle juures edasi… kuni jäi pressi surveplaadi ja kambri seina vahele, saades surmavaid kehavigastusi. Paraku ei kuulnud nooruk masina töölerakendumist, kuna ta kuulas kõrvaklappidest muusikat.
Samuti juhtum, kui autojuhina töötav 43aastane mees sõitis raudteeülesõidul ette lähenevale rongile. Rongijuht tegi kiirpidurduse, kuid kokkupõrget ei olnud võimalik vältida.
Kuidas tööõnnetusi vältida?
Tööõnnetuste toimumist aitab vältida korrektne töötervishoiu ja tööohutuse korraldus. Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist, kel on vajalikud teadmised töökeskkonnast ja tööohutusest. Rohkem kui kümne töötajaga ettevõttes peab valima ka töökeskkonnavoliniku, kes esindab töötajate huvisid läbirääkimistel tööandjaga.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesannete hulka kuulub töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, ohutusjuhendite koostamine, tööõnnetuste uurimine jms. Töökeskkonnaspetsialist peab igapäevaselt jälgima ja kontrollima, milline on ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse olukord. Ohtu märgates peab ta tarvitusele võtma abinõud selle vältimiseks või mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui töötaja elule või tervisele on tekkinud otsene oht, mida ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
Tööandja võib ka ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tööinspektsiooni poolt üle Eesti pakutavate tasuta koolituste ajakavaga saab tutvuda Tööinspektsiooni veebilehel www.ti.ee (http://ti.ee/index.php?page=1550&) ja teabepäevade ajakavaga (http://ti.ee/index.php?page=1103&). Vastavaid tasulisi koolitusi pakuvad ka mitmed koolitusfirmad.
Tööõnnetuste statistikaga saab tutvuda Tööinspektsiooni veebilehel siin.
Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Käisin koos sõbraga tööl, temal oli kirjalik tööleping, aga minul polnud. Tööandja jättis töötasu maksmata, kas mul on üldse õigus midagi nõuda kuna kirjalikku lepingut polnud?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Töölepingu olemasolu tõendamisel on oluline tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk tegelik soov end lepinguga siduda. Soov end siduda väljendub näiteks töötaja tööle lubamises või lepingueelsete läbirääkimiste raames peetud kirjavahetuses, millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi töölepingu sõlmimiseks. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et tööandja teab, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS § 4 lõike 2 kohaselt eeldatakse tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu. Tõendada tuleb töösuhte puudumist või suhet muul õiguslikul alusel (eelkõige võlaõiguslikku suhet).
TLS § 29 lõike 1 alusel eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku. Töötasu kokkuleppe puudumisel loetakse TLS § 29 lõike 2 alusel töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu. Vaidluse korral, kui töötaja ja tööandja vahel puudub töötasu kokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, tuleb töövaidlusorganil konkreetseid asjaolusid hinnates välja selgitada, milline on sellisel tööl tavaliselt makstav tasu. Tavaliselt makstava tasu suurusjärgu teadasaamiseks võib näiteks kasutada sarnast tööd tegevate töötajate töötasu samas ettevõttes, samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete töötasu statistikat jm asjaolusid.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluse käigus peab oma nõudeid tõendama ja tunnistajate ütlused on selleks üks võimalus, samuti kõik kirjalikud dokumendid töösuhte kohta.
Seega on Teil õigus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel http://www.ti.ee
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Mingi aeg jagas tööandja palgalipikuid suisa sundkorras ja neid sai igaüks. Siis said neid vaid need, kes selleks avalduse kirjutasid, nüüd pole enam sedagi. Räägitakse nagu oleks see ärisaladus. Kas ja mille alusel oleks töötajal ka nüüd õigus saada nn palgalipikut kui selleks soovi on? Vahel oleks hea teada millest väljamakstud töötasu koosneb.
Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Ka praegu kehtiva töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punkti 12 alusel on töötajal õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Töötajal on õigus küsida andmeid nii igakuise töötasu kui ka lisatasude, preemiate jms kohta.
Samuti on õigus küsida infot keskmise töötasu arvutamise kohta sõltumata sellest, kas talle arvutatakse või makstakse ajatöötasu või arvutatakse ja makstakse töötasu tükitöö alusel.
Juba nimetatu sätte kohaselt on töötajal õigus saada ka muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi.
TLS § 22 sätestab tööandja õiguse määrata, millise teabe osas kehtib töötajal saladuse hoidmise kohustus töölepingu kehtivuse ajal ja pärast töösuhte lõppu.
Töötaja peab töölepingu kehtimise ajal hoidma saladuses talle seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige on selliseks saladuseks tööandja tootmis- või ärisaladus. Teabe määratlemine saladusena peab olema põhjendatud tööandja huvide kaitsega. Mõistlik on saladuse hoidmise kohustusega siduda tööprotsessi, tootearenduse või kliendibaasiga seonduvat. Kogu töösuhtega seotud teabele saladuse hoidmise kohustuse kehtestamine ei ole põhjendatud. Samuti ei saa üldjuhul olla põhjendatud ärisaladuse hoidmise kohustuse kehtestamine töötajaga seotud teabele, s.h töötaja töötasu andmetele.
Et töötajal tekiks kohustus ärisaladust hoida, tuleb tööandjal selle sisu TLS § 6 lg 3 alusel määrata kirjalikult ja see töötajale ka kirjalikult teatavaks teha. Kui tööandja ei ole ärisaladusena määratud teabe sisu töötajale kirjalikult teatavaks teinud, eeldatakse, et sellekohast kohustust ei ole ka määratud (TLS § 6 lõige 9).
Isegi siis kui tööandja on töötaja töötasu andmed ärisaladuseks tunnistanud ja Teil lasub kohustus seda saladuses hoida, ei võta see Teilt õigust teatise saamiseks. Seega tuleks pöörduda oma sooviga tööandja poole ja leppida kokku kas igakuine või ka ühekordne teatis antakse Teile paberkandjal või saadetakse Teile e-postiga Teie e-posti aadressile.
Juuli Laanemets
- Üksikasjad
Tööinspektor Uve Elissaar
Tööinspektsioon on selle aasta esimese viie kuuga tuvastanud umbes 370 rikkumist, mis on seotud esmaabi korraldamisega ettevõttes: 128 ettevõttes ei olnud määratud esmaabi andjaid, 95 ettevõttes puudus esmaabiandjatel kas välja- või täiendõpe ning 148 ettevõttes tuvastati muud esmaabi korraldust puudutavad rikkumised.
Mida on vaja teada ja teha?
Tööandja peab oma ettevõttes määrama esmaabi andjad ning korraldama neile väljaõppe. Esmaabiandjate määramisel tuleb arvestada ettevõtte suuruse ning jagunemisega struktuuriüksusteks. Mitme struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi väljaõppe läbinud töötaja.
Esmaabi andja väljaõpe tuleb korraldada hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. Väljaõppe eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks.
Samas on tähtis ka täiendõpe, mille läbimise kohustus on iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Esmaabiandjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi.
Tööandja peab kindlustama esmaabivahendite olemasolu ja kättesaadavuse töökohtadel ja ruumides, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni.
Nähtavatele kohtadele tuleb paigaldada juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brođüürid jm näitlikud materjalid). Vajalik on määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas. Nähtavale kohale tuleb välja panna telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112) ja trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.
Töötajatele tuleb selgitada, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
Esmane asjatundlik abi õnnetuskohal leevendab tervisekahjustusi ja võib päästa elu.
Lehekülg 1210 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee