Artiklid

Lugeja küsib: Olen praegu rasedus- ja sünnituspuhkusel. Kui tahan jääda lapsehoolduspuhkusele või tahab seda teha lapse isa, siis millal tuleb teha tööandjale avaldus? Kas avalduse peal tuleb ära märkida ka lapsehoolduspuhkuse lõppemise kuupäev?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu seaduse kohaselt on emal või isal õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või ositi igal ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Korraga on lapsehoolduspuhkuse kasutamise õigus ühel isikul. Seega on võimalik võtta lapsehoolduspuhkust näiteks alguses ühel vanemal, siis teisel vanemal, vahepeal üldse mitte võtta ning hiljem seda õigust uuesti kasutada.

Avalduses ei ole kohustuslik märkida lõpukuupäeva, sest seadusest tuleb õigus, et see võib kesta kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tuleb samuti teatada tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON
01.06.2013

Tähelepanu tuleb pöörata ka laste kaitsele töökeskkonnas

Sel aastal on 7–14 aastaste alaealiste tööle võtmiseks esitatud 24 taotlust, mis hõlmavad 774 noort, kellest 545 on tööle lubatud.

Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja taotlema töölepingu sõlmimiseks 7-14aastase alaealisega eelnevalt tööinspektori nõusoleku. Selle eesmärgiks on selgitada alaealisele pakutava töö tingimused ja teha kindlaks, et töö ei ole alaealisele keelatud. Lisaks tuleb kontrollida, et alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning ka seda, kas laps soovib tööd teha.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul tuleb tööle rakendamise juures arvestada alaealise vanust ja kehalist arengut: “Näiteks sobivad 7–12aastastele lastele ainult kerged tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. 13–14-aastastel ja 15–16-aastastel koolikohustuslikel noortel on lubatud teha kergeid töid, mis on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks põllumajandustööd marjade või puuviljade korjamiseks või kaubandus- või teenidusettevõttes tehtavad abitööd kaupade lahtipakkimisel ja riiulitele asetamisel, toitlusasutuses laudade katmine, käsitöö, kontoritöö jmt,” lisas Miidla-Vanatalu.

Peamiselt taotlevad tööinspektori nõusolekut 7–14aastaste laste töötamiseks kohalikud omavalitsused ja õpilasmalevad, harvem erasektori tööandjad. Kurioossemate taotlustena võib välja tuua ühe omavalitsuse, kes soovis 13–14aastased alaealised tööle võtta järve puhastamiseks adrust. Töö oleks toimunud jalgupidi jahedas vees, adrulõikuri järel ehk töötava mehhanismi vahetus läheduses. See töö on ohtlik ka täiskasvanud inimesele, rääkimata alaealisest ja seega keeldus tööinspektor selle taotluse rahuldamisest.

Veel ühe näitena võib tuua taotluse, kus sooviti alaealisi rakendada kraavi puhastamiseks. Tööinspektor tuvastas, et töö tegemisel on oht libiseda, sest kraavis oli 30cm vett. Lisaks leidis inspektor, et töö käigus on võimalus külmetuda kuna alaealine ei oska tajuda, millises temperatuuris töötamine kujutab talle ohtu.

Miidla-Vanatalu sõnul on siiski hea meel tõdeda, et leidub tööandjaid, kes annavad noortele võimaluse töökogemust saada. “Seejuures tuleb järgida seaduse nõudeid ning alaealist ei saa lubada tööle, mis ei vasta tema vaimsele või füüsilisele arengule ja on ohtlik,” lisas ta.

Tööinspektori nõusolek on vajalik 7–14 aastaste töötamiseks, alates 15. eluaastast piisab lapsevanema nõusolekust.

Tööinspektsioon viib käesoleval aastal 1. juunist kuni 31. augustini läbi alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, mis on kolmas omataoline.


Lisainfo:

Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Tööinspektsioon
Tel 5699 2324

«Suvine koolivaheaeg on kolm kuud. Kas lapsevanemale peab andma puhkust just nendeks nädalateks, kui ta soovib, või võib anda ükskõik, millisel ajal selle kolme kuu sees?» küsib lugeja.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Vastavalt töölepinguseaduse § 69 koostab tööandja puhkuste ajakava, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Eristaatuses on kuni seitsmeaastast last kasvatav vanem, kes võib puhkust nõuda temale sobival ajal, ja seitsme- kuni kümneaastast last kasvatav vanem, kes võib nõuda puhkust lapse koolivaheajal, mille hulka tuleb arvata ka õppeveerandite vahelised vaheajad sügisel ja kevadel.

Kuna küsimusest ei selgu töötaja lapse vanus, siis puudub kahjuks võimalus sellele täpselt vastata - küsija jaoks on vastus peidus küsimuses endas, kes peaks teadma lapse vanust.

Paraku ei anna seadus lahendust olukorrale, kus endale sobival ajal puhkuse nõudeõigusega töötajaid on rohkem, nende nõuded kattuvad, aga tööandjal ei oleks töökorralduslikult võimalik kõigile soovitud ajal puhkust anda. Sellisel juhul eeldatakse täiskasvanud inimeste vahel kokkulepet, mis arvestab mõistlikult kõikide osapooltega.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.


Toimetas: Tarbija24

Et Eesti suudaks täita Euroopa Komisjoni antud soovitused tööturu osas, vajaks töötajaskond teadmiste värskendamist vähemalt iga viie aasta tagant, ütles ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson täna avaldatud Euroopa Komisjoni soovitusi kommenteerides.

„Me ei saa loota jätkusuutlikule tööturule, kui me töötajate teadmisi ja oskusi ei uuenda,“ märkis ametiühingujuht. „Kiiresti arenevas maailmas on paratamatu ka vajadus aeg-ajalt nö. tarkvara värskendada. Mil viisil seda tagada, on üheks lähiaja olulisemaks teemaks ka läbirääkimistel sotsiaalpartneritega - ümberõpet ei saa rajada töötajate enda rahakotile, peame leidma kokkuleppe tööandjate ja riigiga.“

Koolituskeskuse Geomedia analüütik Rivo Noorkõiv on kogumikus „Eesti piirkondlik areng 2012“ märkinud, et 2011. aastal osales Eestis elukestvas õppes keskmiselt 12% töötajaskonnast (seejuures Kesk-Eestis vaid 8%).

Euroopa Komisjon märkis oma eile avaldatud soovitustes, et Eestil on vajadus suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga töötajate osalust elukestvas õppes.

Töökohtade vahendamisega tegelevad ettevõtted kinnitavad, et valdav osa hooajatöid ei eelda erialahariduse olemasolu, kuigi eelnev kogemus tuleb alati kasuks.

CV-Online´i turundusjuht Heikko Gross rääkis, et üldjuhul hakkavad ettevõtted juba märtsis hooajalisi töötajaid otsima ja see periood kestab kuni juuli-augustini. Kõige aktiivsemalt otsitakse hooajatöötajaid aprillis-mais, millele viitab iga-aastane töökuulutuste arvu kasv sel perioodil.

Tema sõnul on suviste ametite valik üsna lai – alates toote esitleja ja klienditeenindaja positsioonist kuni internetikasiino teenindaja ja välisriigis giidi positsioonini. «Hooajatöödele iseloomulikult on enim klienditeenindusega seotud pakkumisi, aga otsitakse ka näiteks asendussekretäre või kokkasid,» lausus ta.

Kõige enam värbavad uusi inimesi Grossi sõnul ettevõtted, kelle töökoormus suvel kasvab, enamasti on need seotud klienditeenindusega, nagu näiteks Meritoni ja Radissoni hotelliketid, McDonald’s, Statoil ja Tallink. «Kohati aga vajatakse suveperioodiks puhkavatele inimestele ajutisi asendajaid – see puudutab nii teenindus- kui ka muid sektoreid, näiteks on asendajaid värbamas mobiilioperaator Tele2,» lisas ta.

Personalifirma Manpower Baltikumi müügijuht Kristjan Vanaselja leidis, et kõige enam otsivad suveks tööjõudu tootmis- ja logistikaettevõtted, kes vajavad puhkuste asendamiseks või ka hooajaks täiendavat tööjõudu: lao- ja tootmistöölisi. Järgmisena tõi Vanaselja välja samuti klienditeenindajad ning asendussekretärid.

Raskusi tuleb tõsta

Valdav osa hooajatöid erialaharidust ei nõua, samas tuleb kogemus ettevõtte tegevusvaldkonnas kindlasti kasuks. «Mõne ameti puhul on aga eelnev kogemus ja kohati ka kutsetunnistus olulised, siinkohal võib välja tuua näiteks koka positsiooni,» märkis Gross.

«Kuna tegemist on enamasti ajutiste töökohtadega, mida on võimalik lühikeseks aja ja juhendamisega täita, siis erilisi suuremaid nõudmisi kandidaatidele ei esitata. Oluline on tahe ja valmisolek korrektselt tööl käia, soov tööd teha ning mõnel juhul ka valmisolek graafiku alusel töötada, näiteks nädalavahetustel või õhtuti,» selgitas Vanaselja ja lisas: «Laotöö puhul tuleb tihti ette, et kandidaadid peavad olema võimelised tõstma raskemaid esemeid.»

Klienditeenindajatele kehtivad Vanaselja arvates praktiliselt samad nõudmised, aga oluliseks peetakse ka kliendile orienteeritust, Tallinnas võõrkeelte oskust (eelkõige vene keel, aga ka inglise ja soome keele oskus). Isikuomaduste poolest hinnatakse Grossi sõnul kõige rohkem positiivset ellusuhtumist ja sõbralikkust.

Grossi arvates võib eeldada, et paljud klienditeenindusega seotud tööpakkumised on ahvatlevamad noorematele, kellel puudub eelnev töökogemus ja kes soovivad suvisel perioodil endale lisaraha teenida. Samas ei ole tegemist reegliga ja vanuselisi iseärasusi on raske välja tuua, sest soovitud iga tööpakkumistel otseselt välja ei tooda.

Liis Velsker