Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Lugeja soovib teada, millistel tingimustel saab välismaal töötav isik kasutada Eestis isapuhkust?

Vastab sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Seili Suder.

Töölepingu seaduse kohaselt on lapsevanemal õigus saada mitmeid puhkusi, sealhulgas näiteks isapuhkust (kümme tööpäeva isale enne või pärast lapse sündi), lapsehoolduspuhkust (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni), lapsepuhkust (kolm kuni kuus tööpäeva olenevalt laste arvust ja lapse vanusest), tasustamata lapsepuhkust (kümme tööpäeva). Puhkused on erinevalt tasustatud (isapuhkus – keskmine töötasu; lapsehoolduspuhkus – vanemahüvitis, lapsehooldustasu; lapsepuhkus – töötasu alammäära alusel makstav tasu; tasustamata lapsepuhkus – tasustamata).

Täpsemat infot vanemapuhkuste osas leiab sotsiaalministeeriumi kodulehelt, kus on üleval töölepingu seaduse selgitused ja voldikud. Lisaks on tööeluga seonduv info üleval ka tööelu portaalis.

Küsisite, kas Euroopa Liidus töötav isa saab jääda Eestis isapuhkusele? Töölepingu seadusest tulenevaid vanemapuhkusi (sh isapuhkust) on töötajal õigus kasutada juhul, kui töölepingule kohaldub eesti õigus (sh töölepingu seadus). Näiteks on Eesti kodanikul, kes töötab Euroopa Liidus Tšehhi ettevõttes ning talle kohaldub tšehhi õigus, võimalik saada puhkust vastavalt Tšehhi seadustele. Kui on näiteks tegemist Euroopa Liidus töötava isikuga, kelle tööandja on Eesti ettevõte ja töösuhtele kohaldub eesti õigus, siis on vanemapuhkusi (sh isapuhkust) õigus saada lähtuvalt töölepingu seadusest.

Euroopa Liidu tasandil on ette nähtud vanemapuhkuste miinimumtingimused (rasedus- ja sünnituspuhkusi reguleeriv direktiiv 92/85/EMÜ ja vanemapuhkuste direktiiv 96/34/EÜ). Kuna nimetatud reeglid on üldised ja näevad ette miinimumi, siis on riigiti vanemapuhkuste liigid, pikkused ja tasustamine väga erinevalt sätestatud.

Toimetas: Tiina Kaukvere

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Pensionikeskus

Tähtsamad pensionifondi valimise kriteeriumid on fondijuhi senised tulemused ja teie riskitaluvus.

Eurostati andmetel on eestlastel peaaegu ainsateks säästudeks pensionifondide teise samba raha. Seega sõltuvad inimeste sissetulekud pärast pensionile siirdumist peaaegu ainult sellest, kui hästi on nad endale pensionifondi valinud, sest muid sääste meie inimestel eriti ei ole.

«Pensionifondi kogumise eesmärk on sissetuleku tekitamine pensionipõlves. Mida suurem on kogutu väärtus, seda parem,» ütles LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja.

Ehkki teoorias, eriti finantsspetsialistide arvates, on fondide valimine üsna lihtne, pole see praktikas kaugeltki nii. Tihti kipuvad spetsialistide soovitused olema ka ebareaalsed, sest nendeks kasutatakse mõõdikuid, mille olemusest on keeruline aru saada isegi kogenud investoril.

Kui aga võtta arvesse, et teise samba fondidesse investeerijaid on umbes 700 000, on selge, et suurem osa investoreist, et mitte öelda peaaegu kõik, ei suuda hinnata erinevate pensionifondide investeerimisstrateegiaid. Aga kuidagi tuleb ju pensionisammast valida, ja loosi teel valida, nagu see võib juhtuda neil noortel, kes ise seda teha ei viitsi, poleks see vast mõistlik.

Tootlus näitab minevikku

Igasugusel investeerimisel, nagu ka pensionifondi valimisel, on olulised tulu ja risk – investeerimisspetsialistid räägivad riski ja tulu suhtest.

Oja sõnul tasuks pensionifondi valikut alustada halduri valimisest, kelle kätte oma vara kasvatamine usaldada.

«Siin tasuks pöörata tähelepanu fondijuhi senistele tulemustele – kui hästi on fondijuht oma tööga seni hakkama saanud,» ütles ta. «Kui fondijuhil on head tulemused ette näidata juba pikema perioodi kohta, siis pole ilmselt enam tegu juhusliku edukusega.»

Nordea Pensions Estonia juhi Angelika Tageli arvates tasuks teha taustauuringut ja vaadata, mida näiteks meedia on viimase viie või kümne aasta jooksul konkreetse fondivalitseja või pensionifondi kohta kirjutanud.

«Sisetunne peab olema hea. Kui kahtlus on hinges, siis ilmselt ei ole koostöö perspektiiv pikk,» ütles ta.

Nagu kõikide investeerimistoodete puhul, mõõdetakse ka pensionifondide tulemusi tootlustena. Kahjuks näitavad fondi tootlused minevikku ja need ei ole garantiiks, et samasuguseid või võrreldavaid tootlusi teenitakse ka tulevikus. Mõne spetsialisti arvates ei tohiks fondi valikul ainuüksi – mitme asja­tundja arvates koguni mitte üldse – tootlusele tugineda.

«Tavaliselt kiputakse võrdlema fondide tootlust, sest see on lihtsasti arusaadav ning laialdaselt kättesaadav,» ütles Danske Banki investeerimisvaldkonna spetsialist Peeter Schamardin.

«Kes kindlasti tahab mineviku tulemuste põhjal järeldusi teha, võiks lisaks tootlusele jälgida ka fondi riskiastet ja seda, kas fond on suutnud inflatsiooni lüüa,» lisas ta.

Spetsialisti sõnul räägib riskiaste, kui suures ulatuses on osaku hind seni kõikunud. Mida kõrgem on riskiaste, seda rohkem osaku hind muutub. Inflatsiooni löömine tähendab seda, et valitud perioodi jooksul on tootlus olnud kõrgem kui tarbijahinnaindeksi tõus.

Swedbank Investeerimisfondide juht Loit Linnupõld toonitas, et tuleks jälgida ka fondi tootluse ja selle saavutamiseks võetavate riskide tasakaalustatust. «Hea pensionifondi portfell peaks olema mõistlikult hajutatud erinevate varaklasside, geograafiliste piirkondade ja tööstusharude vahel,» märkis ta.

Pensionifondide tootlusi saab võrrelda pensionikeskuse koduleheküljel www.pensionikeskus.ee.

Kuidas riske talun?

Teine asi, millega pensionivara koguja kindlasti arvestama peaks, on riskitaluvus. Ehkki pensionifondid on pikaajaline ja nooremate jaoks isegi ülipikaajaline investeering, on inimeste riskitaluvus üsna väike.

«Eesti 2008. aasta kogemus näitas, et kohalike investorite riskitaluvus on väike,» ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. «20 protsenti ületav langus pensionivarades ühe aasta jooksul oli paljudele ilmselgelt vastuvõetamatu – isegi kui varasemad aastad olid olnud vägagi positiivse tootlusega.»

Tema sõnul võib riskitaluvust igaüks ise hinnata, püüdes vastata küsimustele: «Kas ma saan endale lubada investeeringu väärtuse langust 10 protsenti? Aga 15 protsenti? Aga 20 protsenti?»

Teise samba fondid jagunevad nelja rühma vastavalt sellele, milline on neis aktsiate osakaal. Rusikareegel on selline, mida suurem on riskitaluvus ja mida pikem on aeg pensioni väljamakseteni, seda kõrgema riskiastmega fondi võiks valida.

«Keskmise riskitaluvusega inimene, kel on pensionini aega 25 aastat, võiks valida 50-protsendilise aktsiaosakaaluga fondi,» soovitas Schamardin.

Spetsialistide sõnul võiks tähelepanu pöörata fondi tootluse kõikumisele ehk volatiilsusele.

«Pensionikeskus avaldab kõigi fondide kohta viimase kahe aasta standardhälvet, mis volatiilsust mõõdab,» ütles ERGO Pensionifondide juht Madis Reinumägi.

«Kuna võlakirjafondi paigutatakse eeldatavasti paljude aastate jooksul kogutud vara vahetult enne pensionile minekut, siis selliste fondide järsud kukkumised ei ole aktsepteeritavad,» põhjendas ta.

Tõnis Oja

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Meie korteriühistu aruandest avastasime üllatuslikult, et esimees oli endisele raamatupidajale maksnud puhkusehüvitist aastate 2002–2007 eest, kusjuures raamatupidaja töötas 2002. aastal vaid 8 kuud, aga hüvitist on arvestatud kogu aasta eest.
Kas 10 aasta taguse ehk siis aastate 2002–2007 puhkuse hüvitamine on seadusega kooskõlas? Kas siin ei kehtigi töölepinguseaduse paragrahvi 68 lõige 6? Miks KÜ raamatupidajale ei kehtinud 2002. a seaduse paragrahv 7 – töötajal ei ole õigus puhkusest loobuda?

Enne 1. juulit 2009 kehtinud puhkuseseadus nägi ette puhkusenõude 4-aastase aegumistähtaja. Samast kuupäevast jõustunud töölepinguseadus (paragrahv 68 lg 6) sätestab lühema tähtaja – üks aasta, arvates kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Sellel sättel ei ole tagasiulatuvat jõudu, varem väljatöötatud puhkustele jäi kehtima 4-aastane aegumine. 2009. a toimus üleminek tööaastate arvestuselt kalendriaasta arvestusele ja oli tarvis teha nn puhkuste inventuur seisuga 31. detsember 2009, et selgitada selleks ajaks väljatöötatud kasutamata ja aegumata puhkusepäevad. Küsimusele lisatud inventuurilehelt on näha, et tööandja ongi seda teinud, kuid ekslikult on näidatud nõudeõiguse alguseks 2002. a. Tegelikult võis töötajal selleks ajaks olla aegumata puhkust alates tööaastast 2005–2006, kokku 4 tööaasta eest. Nii ongi tööandja arvestanud, arvates välja kasutatud puhkuse 28 kalendripäeva. 2010. kalendriaasta puhkust kasutas töötaja 2011. aastal. 2009. aastaks aegumata 4 aasta puhkusetasule tuleb töölepingu lõppemisel lisada 2012. a 14. septembriks väljateenitud puhkusepäevade tasu.

Siiski ei ole inventuurilehelt võimalik hüvitamisele kuuluvaid päevi täiesti täpselt välja lugeda, sest sellel on näidatud kalendriaastad, kuid kuni praeguse TLS-i jõustumiseni anti puhkust tööaasta eest.

Kindlasti oleks tööandja pidanud koostama igal aastal puhkuste ajakava ja selle alusel töötajad puhkusele saatma, kuid tööandja tegematajätmise tõttu ei saa vähendada töötaja hüvitist. Tõenäoliselt tehti ühistus igal aastal revisjon, ka selle käigus võinuks revident uurida kasutamata puhkusi ja juhtida korteriomanike üldkoosolekul tähelepanu raamatupidaja „puhkuseinvesteeringutele”.

Meeldetuletuseks töötajatele ja tööandjatele – kõik enne 1. juulit 2009 väljateenitud aegumata puhkusenõuded aeguvad selle aasta 1. juuliks. 1

Küsi:

Üksikasjad

Avaldatud: 03 juuni 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eestielu.ee

Suve saabudes seisame igal aastal silmitsi probleemiga, kuidas palava ilmaga tööl hakkama saada. Paljudes majandussektorites on suvine periood kõrghooajaks, mille najal elatakse üle raske talveperiood. Seega ei ole oodata töökoormuse vähenemist ega lootust suvisele puhkusele.

Mis aga ikkagi teha, et palavus ei tapaks. Siinkohal vaatad töötajad tihtipeale tööandja otsa ning seda õigustatult. Nimelt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) kohaselt peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha selliselt, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitaks töötaja töövõime ja heaolu. Töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus peavad olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga.

Tööinspektor Märt Nael sõnul puuduvad ettevõtetel tihtipeale rahalised vahendid ventilatsioonisüsteemide ehitamiseks ja konditsioneeride paigaldamiseks. Samas ei nõua inimlike tingimuste loomine alati suuri rahalisi vahendeid, vaid veidike nuputamist ning koostööd töötajate ja tööandja vahel.

„Vastastikusel kokkuleppel on võimalikud erinevad lahendused. Suureks abiks on perioodiliste vaheaegade tegemine. Raske füüsilise töö puhul on soovitav teha jahutavaid protseduure. Kaaluda tasub tööaja ajutist muutmist, s.t. alustada tööpäevaga hommikul varem ning pidada pausi siis, kui kiirgus on oma haripunktis. Väga oluline on kuumadel suvepäevadel varustada töötajad kvaliteetse joogiveega, soovitavalt rohke mineraalainete sisaldusega, sest higistamisega viiakse organismist välja mineraalaineid ja soolasid," lisas Nael.

Probleemide korral tuleks töötajal pöörduda töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu poole.