Üksikasjad

Avaldatud: 28 mai 2013

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Võlaõigusliku lepinguga töötaja saab kindlustuse, kui leping on sõlmitud ka üheks kuuks.
Alates käesoleva aasta 1. oktoobrist kaob tingimus, et võlaõigusliku lepingu (käsundusleping, töövõtuleping) alusel töötades peab ravikindlustuse saamiseks leping olema sõlmitud vähemalt kolmeks kuuks.
„Kindlustuse saab ka juhul, kui leping on sõlmitud üheks kuuks ning ravikindlustuse tekkimise ooteaeg lüheneb 14 päevani nagu töölepinguga töötajatelgi,” selgitas haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel. Kui töötajal on enne võlaõigusliku lepingu sõlmimist ravikindlustus olemas, jätkub see vahepeal katkemata.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Minu 13-aastane laps läheb suvevaheajal tööle. Mitu tundi päevas ta võib töötada?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Alaealise töötaja tööaja sätestab Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 4:

Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg):
1) 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
3) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
4) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Seega 13-aastane võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Samuti on tühine kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes TLS § 43 lg 4 nimetatud piiranguid ületades.

Alaealise töötaja puhul on oluline ka töötamise kellaaeg. TLS § 49 lg 1 alusel tühine kokkulepe, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell 20:00 kuni 6:00. Nimetatud sätet ei kohaldata, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri- kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all 20:00 kuni 24:00.

Töölepingu sõlmimiseks 7-14 –aastase alaealisega on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 mai 2013

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Hannes Udde, maksu- ja tolliameti juhtivspetsialist

28. mai Eesti Päevalehes ilmunud artiklist „Suvine tööots Soomes kosutab hästi rahakotti” jääb ekslik mulje maksude tasumise kohustusest välismaal töötades.

Eesti elanik (resident) peab Eestis deklareerima kõik oma tulud, olgu need Eestis või välismaal saadud. Samuti peab ta deklareerima välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi alusel välisriigis tasutud või kinni peetud tulumaksu.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2013

• Delfi
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Salamäe
Delfi Majandus

Toitlustus- ja teenindusettevõtted kasutavad proovipäevi ebaseaduslikult ja ohustavad sellega nii töötajate kui ka klientide huve.

Suve hakul otsib üha enam noori endale hooajalist tööd teenindus- ja toitlustusvaldkonnas. Toitlustusettevõtted nõuavad sageli töölepürgija testimiseks proovipäeva.

Eestis kehtivate seaduste järgi võib aga proovipäevale kutsuda vaid inimese, kes on arvel Eesti Töötukassas, teistel juhtudel satuvad ettevõtted pahuksisse seadusega, mille rikkumine toob kaasa suured trahvid.

"Proovipäevi seaduses ette nähtud ei ole ja töötaja ei pea sellega nõustuma,“ ütles tööinspektsiooni avalike suhete spetsialist Sander Sõõrumaa.

„Töötaja proovimiseks on töölepingu seaduses ette nähtud katseaeg, mis on töösuhte esimene etapp," lisas Sõõrumaa.

Mehe sõnul kannatavad tasuta proovipäevade tõttu lisaks töötajatele ka kliendid, keda teenindavad tervisekontrolli läbimata inimesed otse tänavalt.

Noormees, kes on kolm aastat töötanud toitlustuses, märgib, et pea iga ettevõte on temalt nõudnud töökoha saamiseks proovipäeva. Ta peab ebaausaks, et inimene peab mitu tundi tasustamata tööd rügama ilma kinnituseta, et ta lõpuks tööle võetakse.

"Toitlustusasutused suhtuvad tööle pürgijatesse kui meeleheitlikesse, kes teevad ükskõik mida, et töökohta saada ja kasutavad ära tasuta tööjõudu, vestlustel on mainitud ka toitlustusettevõtete kirjutamata reeglit, mille kohasel võib lausa kolm proovipäeva teha," ütles noormees.

Noormees mõistab proovipäevade vajalikkust, kuid leiab, et sellisel juhul peaksid ettevõtted siiksi maksma.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul toovad tööandjad sageli vabanduseks, et töötaja on tulnud kedagi asendama, kes on haiguslehel, kuid töötaja tunnistusega ebaseaduslikust proovipäevast saab juba alustada väärteomenetlust.

Ebaseaduslikult proovipäevale rakendatud töötaja eest on siiani kõige suurem trahv olnud 800 eurot. "Tööinspektsiooni läbiv sõnum töötajatele on, et ärge laske end pügada, ärge töötage töölepinguta, ärge tehke seadusliku aluseta tasuta proovipäevi," ütles Sõõrumaa.