Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Need, kes selle vaevaks võtavad, tavaliselt ka midagi leiavad, tööandjad tunnustavad julgust.
Telefonikõne viiendasse Tallinna söögikohta, seekord Nõmmele Alfredi pubisse: „Kas teie uksest on kunagi sisse astunud mõni tööotsija ja kas te võtsite ta tööle?” Vastus on sama mis teistel: „Ei, mitte kunagi.” Heal juhul mõni helistab, ise kohale pole tulnud keegi.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.Logi sisseTelli digileht 1€ Maksa mobiiliga

Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Tuttav kohvikuomanik oleks nõus kohvikusse ettekandjana tööle võtma minu 16-aastase tütre. Kohvikul on oma kondiitrilett, kuid lisaks on letis müügil ka väike sortiment alkohoolseid jooke, milliseid saab tellida ka ettekandja kaudu. Kas minu tütar võiks töötada selles kohvikus ettekandjana? Ja kui, siis millistel tingimustel?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.

15–16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha mitmesuguseid kergeid töid, sealhulgas toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, ruumide koristamine.

Kuna on tegemist kohvikuga, kus pakutakse ka alkoholi, siis tuleb teada, et alkoholiseadus keelab rakendada alaealist töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga. Reeglid on ranged ega tee erandeid sõltuvalt sortimendi suurusest.

Nõusoleku andmisel tuleks kindlasti kaaluda, kas ettekandja tööga võib kaasneda raske füüsiline töö, sundasend, suvine töötempo, mis ei pruugi alaealisele tervikuna sobiv olla.

Toimetaja:
Piret Lakson

Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Tanel Saarmann

Peamiselt Skandinaaviast ja Saksamaalt pärit globaalsed ettevõtted tunnevad Eesti ärikeskkonna vastu üha suuremat huvi. Odava liinitöö asemel on siia kolinud ja kolimas targad ja lisandväärtust andvad ametid. Niisiis on Eestil üha positiivsem maine ja veelgi haritum töötajaskond.

Suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele finants- ja IT-valdkonnas nn tarkade tugiteenuste pakkumine on Eesti jaoks suur võimalus. Mida rohkem siia ettevõtete tugikeskusi tuleb, seda rohkem Eesti maine tõuseb. Viimastel aastatel on siia meelitatud mitmeid suuri tegijaid nagu Kühne + Nagel ja kokku on Eestis juba 40–50 rahvusvahelise ettevõtte tugikeskused.

Edasi lugedes saad teada, mida peaks Eestis tegema, et olla endiselt atraktiivne sihtkoht ja miks me peaksime oma riigi üle uhked olema.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.Logi sisseTelli digileht 1€ Maksa mobiiliga

Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuli 2014

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) otsustasid kokku leppida ühistes positsioonides enne töövõimereformi toetuse seaduse eelnõu teist lugemist Riigikogus ning edasisel menetlusel jõud ühendada. Esimene ühine seisukoht on, et töövõimereformi toetuse seaduse eelnõuga tuleb edasi töötada ning menetlemist tuleb pidurdada seni, kuni otsustajad on arvesse võtnud puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride peamised seisukohad.

Nii EPIKoda kui EAKL keskenduvad edasises koostöös viiele peamisele punktile:
ennetustegevus, et meie inimesed oleksid võimalikult kaua terved ning töövõime säiliks, sh. tuleb luua tööõnnetuse- ja kutsehaiguse kindlustus ning erisoodustusmaksu kaotamine tervisekuludelt; sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine kõigis omavalitsustes, mis puudutab töötamiseks hädavajalike abiteenuste nagu transport, viipekeele-, tõlketeenuse-, tugiisiku – ja isikliku abistaja olemasolu ning omastehooldajatele õiglase abi tagamise jpm; tööandjate motivatsioonipaketi loomine - töövõimega isikuid töölevõtnud tööandjate tunnustamine, teadlikkuse tõstmine olemasolevatest soodustustest ja meetmetest, töökohtade loomise toetused maapiirkondades jpm; muudatused Töölepinguseaduses, millega tekib kohustus mõistlikkuse piires kohandada töökohta vastavalt töötaja muutunud tervisele, suund paindlike töövormide loomisele, positiivse diskrimineerimise võimaluse sisseviimine jpm; muutused eelnõus alates hindamismetoodikast kuni jõustumise edasilükkamiseni kõige varasemalt 1. jaanuarile 2016.

EAKLi esimehe Peep Petersoni sõnul on ühtne lähenemine ja kokkuleppimine asjaajamisel kõigi reformi osapoolte vahel oluline edasiliikumiseks ning ühiskondliku õigluse loomiseks, ilma milleta satub töövõimereform edaspidi paratamatult löögi alla. “Kui ajame asja ühtselt ja moodustame võimalikult mitme osapoolega lõpliku nimekirja töövõimereformi puudutavates punktides, on valitsusel palju lihtsam neid punkte ellu viia,” ütles Peep Peterson.“Töövõimereformi paremaks õnnestumiseks esitame riigikogule ühisseisukohad veel enne teist lugemist,“ lisas Peterson.

EPIKoja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme hinnangul on reformi õnnestumise eelduseks tervikuna ühiskonna suhtumise muutumine puuetega inimestesse ning laiema vaate olemasolu reformi. „See ei ole ainult töövõime hindamise ja toetuse maksmise küsimus. Oluline on reformi seostamine kõigi asjassepuutuvate eluvaldkondadega, nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, tööhõive jne, tehes seda osapooli kaasavate aruteludega. Sama tähtis on prioriteetide asetus valitsuse tasandil, mille tulemusel tahame näha tegevuskava reformiga haakuvates valdkondades olevate probleemide lahendamiseks,“ ütles Monika Haukanõmm.

Eesti Puuetega Inimeste Koja kui Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt on töövõimereformi ühiskonnale tarvis eelkõige suhtumise muutmiseks, kus iga ühiskonnaliige on tähtis ning kedagi ei jäeta kõrvale. Samas nähakse edasises menetluses senisest suuremat vajadust liikuda ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele ning reformi „ära tegemiselt“ puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäridele hädavajalike tingimuste loomisele nende tööle aitamiseks.

Lisainfo:
Peep Peterson
EAKL esimees
Tel. 5015446

Monika Haukanõmm
EPIKoda juhatuse esimees
Tel. 56966326