Artiklid
- Üksikasjad
Iga aasta novembrikuu kolmandal neljapäeval on rahvusvaheline „Ei suitsule!” päev. Tööinspektsioon julgustab selle päeva puhul tööandjaid ja töötajaid rajama tubakavaba töökeskkonda.
Suitsetamine tapab igal aastal miljoneid inimesi, olles seega peamiseks surma põhjustajaks üle maailma. Lisaks suitsetajatele surevad ka mittesuitsetajad tubakasuitsuga saastunud õhu sissehingamisest tekitatud haigustesse.
Tubakas on kahjulik nii töötajatele kui tööandjale. Töötaja kahjustab oma tervist ja kaotab suitsupause tehes tööaega. Mittesuitsetajatest töötajate tervis võib samuti kahjustuda, sõltuvalt sellest, kuidas suitsetamine on töökohal reguleeritud. Tööandja jaoks on aga töötajate tervis ja tööaeg olulisimad varad. Nendest sõltub ettevõtte tõhusus ja konkurentsivõime.
Tööandjal on tubakaennetuses vastutusrikas roll. Tal on õigus kehtestada töökohal suitsetamiskeeld, mille tõttu on üsnagi tõenäoline, et nii mõnigi töötaja suitsetab vähem. Kuid tööandja roll ei ole ainult keelata, vaid tal on ka võimalus toetada ja nõustada oma töötajat suitsetamise mahajätmisel. Leidub ettevõtteid, mis näiteks võimaldavad töötajal käia tasuta suitsetamisest loobumise nõustamisel, samuti premeeritakse töötajat, kui ta on suutnud oma pahest loobuda või on mittesuitsetajatel lisapuhkepäevad.
On teada, et tööpäeva jooksul puhkepauside tegemine tõstab töö efektiivsust. Tervist kahjustavate suitsupauside asemel tasuks töökollektiivis mõelda tervislikemate puhkepauside sisustamise üle: nt ühised kohvijoomised, jalutuskäigud või sportimised.
Lähemalt sellest, kuidas luua tubakavaba keskkonda, saab lugeda Tööelu portaalist
http://tooelu.ee/et/Tookeskkond/tootervise-edendamine/Tubakaennetus-tookohal
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Kahe aasta jooksul pole taotletud toetust ühegi halvenenud tervisega töötaja ümberõppeks.
Detsembri lõpus saab kaks aastat sellest, kui töötukassa hakkas tööandjatele pakkuma rahalist abi, et ümber õpetada või täiendkoolitada töötajaid, kel tervis ei luba enam senisel töökohal jätkata.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
25. novembri Ärilehes ilmus Täpsustus:
18. novembril ilmunud artiklisse "Tööandjad jätavad ettevaatusest koolitusraha töötukassalt küsimata" lipsas minu enda tähelepanematuse tõttu sisse eksitav viga:
töötajast, kelle perearst on suunanud töötervishoiuarsti vastuvõtule, ei pea tööinspektsiooni teavitama mitte perearst, nagu oli ekslikult kirjas, vaid ikka töötervishoiuarst.
Vabandan lugejate ja intervjuu andnute ees!
Agne Narusk
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Möödunud aastal juhtus Eestis 722 tööõnnetust, mille põhjustasid libisemine või komistamine samal tasapinnal. Tihtipeale eeldatakse, et enamasti juhtuvad sellised õnnetused ehitusel või tööstusettevõtetes, kuid õigupoolest toimub neid kõige enam hoopis avalikus sektoris.
„Tööspetsiifikast lähtuvalt on osas avaliku sektori asutustes (riigikaitse, politsei, päästeteenistus, vanglateenistus) tööõnnetuste risk kõrge. Seetõttu juhtub pea iga seitsmes libisemisest ja komistamisest tingitud tööõnnetus just avalikus sektoris,“ selgitas tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu esmapilgul üllatavana tunduda võivat fakti. Kui avalikus halduses ja riigikaitses juhtus mullu 96 sellist õnnetust, siis veonduses ja laonduses 92, kaubanduses 71, metallitööstuses 65, hariduse ja tervishoiu valdkondades 60.
Nii töötajad kui ka tööandjad saavad omalt poolt üsna palju ära teha riskide maandamiseks. „Alustada tuleks näiteks sellest, et vaadata, kas liikumisteed on ohutud, töökoht korras ning kasutada tööks sobivaid jalanõusid,” lisas Maripuu.
Loe lisa Tööelu.ee portaalist.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Libisemine ja komistamine on kõige levinumad tööõnnetuste põhjused ning seda kõigis sektorites rasketööstusest kontoritööni. Kuigi see võib tunduda uskumatuna, on see tõesti nii. Tööinspektsioon annab kolm lihtsat soovitust, kuidas libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetusi ennetada ning võimalikke riske maandada.
Esiteks, hoia oma töökoht korras. Jälgi, et liikumisteedel ei oleks juhtmeid, voolikuid, kaste või muid takistusi. Olukorra parandamiseks saad lahtise juhtme näiteks hõlpsasti põranda külge teipida, mujalt vedada või ära peita. Kastid tuleks ümber paigutada sinna, kus need kellelegi ette ei jää. Samuti tuleks irvakil olev põrandakatteserv korralikult põranda külge kinnitada!
Teiseks, ära jäta põrandaid liiga märjaks. Korista maha valgunud vedelikud kohe ning pane vajadusel püsti ka ajutised libeduse eest hoiatavad märgid. Põrandad võivad muutuda libedaks ka näiteks väljast toodud lume ja pori tõttu, mispärast on tähtis ruumi sisenedes jalatsitallad puhtaks pühkida. Ka valesti valitud või vales koguses doseeritud pesuvahendid võivad põranda liiga libedaks muuta.
Kolmandaks soovitame kasutada tööks sobivaid jalanõusid. Läbi tuleks mõelda, kas igapäevaseks töökohal liikumiseks sobivad paremini turvajalanõud, kingad või plätud. Lisaks on olemas ka erinevad libisemisvastased tallad või spetsiaalsed jalanõud, mis aitavad libisemisohtu vähendada.
Loe lisa Tööelu.ee portaalist.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Möödunud aastal registreeriti Eestis kokku 4180 tööõnnetust, millest 722 põhjuseks oli libisemine või komistamine. Töötaja vanuse kasvades suureneb selliste õnnetuste osakaal märgatavalt.
„Kui vanusegrupis 35-44 on kukkumisest tingitud tööõnnetuste osakaal veel 17,2 %, siis 45-54-aastaste seas 23,6% ning 55-64-aastastel juba 28,6%,” selgitab Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu võttes aluseks eelmisel aastal juhtunud tööõnnetused. Samuti paneb ta nii töötajatele kui ka tööandjatele südamele, et töökeskkond tuleb üle vaadata ning teha kõik selleks, et libisemisest ja komistamisest põhjustatud õnnetusi ennetada.
Maripuu lisas, et peamiselt komistatakse erinevate takistuste tõttu — on selleks siis laokile jäänud juhtmed, tööriistad või ootamatu põranda ebatasasus. „Oma töökoha ümbruse saab igaüks ise korda teha, juhtmed ja voolikud korralikult kinnitada ning ebatasased kohad silmnähtavalt märgistada,” tõi ta näiteks võimalusi, kuidas riske ennetada.
Teine oluline ohutegur on libisemine, mis on enamasti tingitud kas märjast või porisest põrandast. Kõige kindlam viis on riskide maandamiseks põranda puhastamine. Kui aga pärast põranda pesemist peaks see jääma liiga märjaks, tuleks libe põrand ajutiselt märgistada.
Loe lisa Tööelu.ee portaalist
http://www.tooelu.ee/et/Tookeskkond/ohutegurid/Libisemine-ja-komistamine.
Lehekülg 998 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee