Artiklid

Üksikasjad

Digirändlus ehk töötamine välisriigist on põnev elamise viis, millest ka tööandjad võiksid profiiti lõigata, kirjutas Äripäevas kolumnist, kommunikatsiooniekspert, tööelu kogemusnõustaja ja meditatsiooniõpetaja Heleri Michalski.

Digirändlus (diginomaadlus), kaugtöö, workation ning muud koroonajärgsel ajastul hoogu saanud töönähtused tekitavad järjest enam diskussiooni. Seda nii tööõiguse vaatenurgast, aga ka näiteks seepärast, et nende kohta ei ole veel kujunenud üheseid termineidki.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/30/tootudimus-tulpimus-ja-igavus-kuidas-neile-leevendust-leida

Üksikasjad

Peaaegu poolel töötajatest on igav, töötamine tundub neile tüütu ning tööpäeva lõpuks on nad tülpinud ja tüdinud – nii on selgunud mitmest ameeriklaste hulgas viimastel aastatel tehtud uuringust.

Näiteks 2023. aasta uuringus osalenud 2000 töötavast USA täiskasvanust ütles 46%, et neil on igav vähemalt kolmel päeval töönädalas. Eesti inimesi kimbutavad tüdimuse ja tülpimuse kõrval ärevus, muretsemine, frustratsioon ja töökurnatus.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/30/tootudimus-tulpimus-ja-igavus-kuidas-neile-leevendust-leida:

Üksikasjad

Töötaja küsib: soojade suveilmadega tõuseb temperatuur töökohal lausa 30-35 kraadini. Sellises kuumuses ma 8-9 tunniseid tööpäevi teha ei jaksa. Tööandja ütleb aga, et tema ei saa ilma muuta. Mida ma teha saaksin?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha selliselt, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säiliks töötaja töövõime ja heaolu.

Edasi loe:https://www.tooelu.ee/et/uudised/1246/mida-teha-kui-tookohas-liiga-palav

Üksikasjad
Tööandja peab korraldama oma töötajatele tervisekontrolle ning töötajal on seadusejärgne kohustus seal käia. Kas tervisekontrolli nähakse tüütu kohustusena ja missugust kasu toob tervisekontroll nii ettevõttele, töötajale kui ka ühiskonnale laiemalt?
Tihtipeale seostatakse tervisekontrolli peamiselt mõõtmise, kaalumise ja nägemiskontrolliga, ent selle tegelik eesmärk on siiski hinnata töötajate terviseseisundit, sh vaimset tervist ja töötingimuste sobivust ning selgitada välja tööst tingitud haigestumise risk. „Tervisekontrollis käimine aitab nii ennetada kui ka avastada võimalikke (kutse)haigusi. Kui töötaja ei külasta töötervishoiuarsti, siis ei saa tööandja ennetada tööst tingitud tervisehädasid. Seega on töötervishoiuarsti soovitusest lähtuv regulaarne tervisekontrollis käimine ka töötaja enda tervise huvides,“ selgitab SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
 

Üksikasjad

Möödunud nädalal alustas mitu tuhat noort ajateenistust Eesti kaitseväes. Selle sündmuse eel analüüsis statistikaamet kaitseministeeriumi tellimusel ajateenistuse läbinute tööturukäitumist ajateenistuse järel. Tulemustest selgus, et ajateenistuse läbinud teenivad hiljem suuremat keskmist kuupalka kui need, kes ajateenistust läbinud ei ole. Ajateenistuse läbinutest on kõige kõrgemad palgad küberväejuhatuses teeninutel.

Statistikaameti analüüs võrdles aastatel 2006–2021 ajateenistuse läbinud mehi vanuses 28–34 aastat samas vanuses meestega, kes ajateenistust läbinud ei olnud. Võrreldi Eesti residente, kelle peamine tegevus ei olnud õppimine ning kellele polnud määratud puuet või töövõimetust. Analüüs uuris nende tööturupositsiooni 2022. aasta detsembris ja palka 2022. aasta jooksul. Ajateenistuse läbinud naisi on nii põhjaliku analüüsi jaoks liiga vähe ja seetõttu naisi analüüs seekord ei käsitlenud.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/milline-palk-ajateenistuse-labinud-meestel

  1. Kuidas jõuda tervena töölt koju? Arvamusfestivalil lahkame terveks jäämise ja saamise erinevaid tahke
  2. Pankrotihaldur selgitab: kas töötaja võib nõuda töötasu maksejõuetult tööandjalt?
  3. Enam kui miljon kandideerimist paljastavad kõrgeima ja madalaima konkurentsiga ametikohad
  4. Marika Raiski: on oluline, et töötajad keerulistest teemadest ka päriselt midagi aru saaks