Artiklid

Kui kunagi oli popp ütlus „kõik hea siin ilmas on kas ebaseaduslik, amoraalne või paksuks tegev“, siis nüüd tuleb tunnistada, et liigume suunas, kus kõik, mis on hea, on kallis ja kõrgelt maksustatud, kirjutab Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringu esitluse järel Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo ajalehe Eesti Päevaleht arvamusveergudel.

Ma ise arvan, et viie kalleima riigi hulka me veel ei jõua, sest kuigi toit ja tarbekaubad on Eestis kõrgema hinnaga kui mitmes Euroopa riigis ning ka elekter jõuab meieni kallimalt kui näiteks Põhjamaades, siis on meil siiski maksukoormuses ja näiteks kinnisvarahindades tõusuks korralikult ruumi.

Edasi loe: https://employers.ee/kai-realo-me-peame-saama-rikkamaks/

Töökiusu mõiste on õigusaktides selgitamata jäänud, seetõttu on sagenenud juhtumid, kus töötaja kaebab töökiusu üle, esitab lahkumisavalduse ning soovib, et kiusamise fakt tuvastataks ja tema üleelamised talle hüvitataks. Missugused on aga tegelikult töökiusuna käsitletavad olukorrad?

Vanemapuhkuselt naasnud töötaja avastab, et tööandja kolimisel teistesse kontoriruumidesse ei ole töötajal enam oma töökohta (st lauda) ja tööandja võimaldab töötajale kodukontori, luues selleks vajalikud tingimused. Mõne kuu möödudes väljendab tööandja rahulolematust, et töötaja ei käi kontoris tööl, ja pakub võimalust teha tööd kellegi teise laua taga, kui teist töötajat ei ole kontoris, või töötada puhkenurgas.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/08/06/kas-tooandja-iga-etteheidet-saab-kasitleda-tookiusuna

Töötaja küsib: Töötan puiduettevõttes ja vahetevahel tuleb mul töötada ka ketassaepingil. Sellel töötades tunnen ohtu, et sõrmed võivad sattuda vastu saeketast. Ketta kohal on küll kaitsekate, mille küljes on saepuru eemaldamiseks toru, aga see kaitsekate on nii kõrgel, et võin sellegipoolest kogemata sõrme lõigata. Ülemus ütleb, et seda katet ei tohi madalamale lasta, sest siis koguneb töölauale liiga palju saepuru.

Kliimaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad kohtusid Eesti laevaomanike liidu ja Eesti meremeeste sõltumatu ametiühinguga. Üheskoos kaalutakse merenduse tööseadusandluse ühtlustamist rahvusvaheliste standardite ja praktikatega, et toetada Eesti laevandussektori konkurentsivõimet ja luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks ning olemasolevate säilitamiseks.

Edasi loe:https://arileht.delfi.ee/artikkel/120312721/kliimaministeerium-veab-meremeestega-labiraakimisi-toolepingutingimuste-ule

Eelmise aasta lõpus istusin kohvilaua taga ühe riigiameti juhiga. Ta vabandas, et tal on mõtted hajali, sest järgmisel päeval pidi ta minema ühe asutuse töötaja töölepingut lõpetama. „Koostöö ei laabu ja ta ei tee enda ülesandeid ära,“ lausus riigiasutuse juht. „Aga kuna ta inimtüüp on selline, kes endal viga ei näe, siis võib kindel olla, et ta kaebab kõigile. Ka teile kindlasti.“

Vallandamine (ka koondamine) on mõlemale osapoolele traumeeriv. Koondamine toimub enamjaolt majanduslike põhjuste tõttu. Vallandamine viitab pigem koostöö mittelaabumisele. Sellel on tihtilugu mitu põhjust. Vahel ei klapi isikuomadused, vahel on inimene alamotiveeritud, vahel ei saa ametnik talle pandud ootuste ja tööga hakkama. Selles pole mitte midagi haruldast.

Edasi loe: https://www.ohtuleht.ee/1111860/koondamised-ja-rasvased-huvitised-dannar-leitmaa-kummi-venitavaid-ametnikke-ei-saa-lahti-lasta-ega-toole-panna