Artiklid

Meeli Miidla-Vanatalu

Iga ettevõtja ja tööandja soovib kaitsta oma vara nii klientide kui – nagu elu näitab – teatud määral ka oma töötajate eest. Kaitstakse erinevalt, see oleneb kaitstava vara hinnast, suurusest, ettevõtte tegevusvaldkonnast ja rahalistest võimalustest. Tehnoloogia areng on tööandjatele igati abiks tulnud. Järjest sagedamini märkavad töötajad töökeskkonnas jälgimisseadmeid: kaameraid, autode pardakaameraid, heli salvestavaid seadmeid, tööaja ja -panuse jälgimist arvutiprogrammidega või lihtsalt tööaja arvestamist uksekaardi, kiibi või mõne muu elektroonilise abivahendiga.

Abivahendid võivad olla väga moodsad, kuid ei tohi unustada inimlikku poolt. Tööandjate ja töötajate vaidlused tekivad tavaliselt küsimusest, kelle huvid tuleks seada esikohale. Kas see on tööandja, kes peab tagama töötajate ja klientide turvalisuse, kaitsma oma vara ja vahendeid, ning sellest tuleneb tema õigus töötajat kontrollida? Ühtlasi on töötajal õigus privaatsusele. Kas tööandja rakendatud meetmed on proportsionaalsed või riivavad siiski liialt töötaja isikuõigusi?

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/arvamus/meeli-miidla-vanatalu-jalgimiskaamerad-tookohal-kaitsjad-voi-karistajad?id=86254639

BNS

Keskmine brutopalk jõuab tänavu 1400 euro lähedale ja ka tööandjad tunnistavad, et vähem kui 1000 eurose netopalgaga on töötaja leidmine võimatu ükskõik millisele ametikohale, teatas SEB.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Eesti tööturg praeguseks saavutanud tipu ning seda mõjutavad ennekõike palgasurve ja demograafia.

«Eesti tööturgu suunavad kaks tugevat trendi: ettevõtete kohandumine palgasurvele ja demograafia. Neist esimest iseloomustab paari suurettevõtte hiljutine teade tootmise lõpetamisest Eestis – siinne palgatase on muutunud liiga kõrgeks. Keskmine brutopalk jõuab tänavu 1400 euro lähedale ja ka tööandjad tunnistavad, et vähem kui 1000 eurose netopalgaga on töötaja leidmine võimatu ükskõik millisele ametikohale,» ütles Nestor pressiteate vahendusel.

Edasi loe tarbija24.postimees.ee

Kristiina Ojamets

Vaatan tööotsija pilgu läbi, kuidas saaks värbamisprotsessi teha nii tööandjale kui ka potentsiaalsele tulevasele töötajale paremaks. Olles erialaselt eelkõige kommunikatsiooni juhtimise kogemuse taustaga, heidan terasema pilgu lünklikule kommunikatsioonile ja sellest tingitud möödapanekutele, mida ükski personalitöötaja praegustes turutingimustes lubada ei tohiks.

Edasi loe tarbija24.postimees.ee

Üle pooled (59%) tööandjad on viimase kuue kuu jooksul töötajate põhipalka tõstnud ja rohkem kui iga neljas (27%) plaanib palgatõusu järgmise kuue kuu jooksul. Nii toimunud kui ka kavandatud põhipalga tõus jääb enamasti 5–6% piiresse, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee küsitluse värsketest tulemustest.

Edasi loe sekretar.ee

SISUTURUNDUS

Tänane olukord tööturul paneb veidi pead vangutama, sest vana ei toimi, uut moodi ei oska ning vahepeal laiutab justkui sügav kanjonilaadne org, millest üle ei julge minna. Ja ei ole siin abi ka paanikasegustest sõnavõttudest meedias.

Probleemi tunnetamine on enamjaolt niikuinii subjektiivne, kuid oleme jõudnud praegu punkti, kus tõepoolest kuuleme iga päev tööturu kaebelaulu ja seda nii tööandjate kui ka tööotsijate poolelt. Kuidas siis on võimalik, et tööotsijad kaebavad, et pole piisavalt kandidaate, ning kandidaadid kaebavad, et nemad aina kandideerivad, kuid neid ei võeta jutule. Kas need kaks poolt on ikka ühel lehel või tegutsevad erinevates reaalsustes?

Edasi loe kasulik.delfi.ee