Artiklid

Kuigi pika traditsiooniga majandussektorites valitsevad veel vanaaegsed töösuhted, on töötajad moodsamates sektorites vanamoelistest "töölepingu ja ametiühinguga" töösuhetest juba suuresti loobunud, näitas GoWorkaBit-i tööampsude uuring.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Hooajatööde pakkumiste arv on hüppeliselt kasvanud. Keskmine pakutav kuupalk on hooajatöödel alates 888 eurost kuni 1268 euroni.

Hetkel leidub Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee enam kui 300 hooajalist tööpakkumist. Tööandjad vajavad enim abilisi restoranidesse, hotellidesse ja haljastustöödele, samuti suvehooaja klienditeenindajaid ning laotöötajaid.

Edasi loe sekretar.ee

Ikka tuleb ette olukordi, kus töötaja ja tööandja omavaheliste suhete reguleerimise kohta tekib küsimusi. Kui ise päris täpselt ei oska olukorda lahendada, siis tasub küsida oma ala spetsialisti käest. Tööõiguse teabevara koostööpartner Kristi Sild õigusbüroost LEXTAL vastab teabevara tellijate küsimustele. Toome siinkohal ära mõned küsimused ja nende vastused.

Edasi loe sekretar.ee

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula selgitab, kui suur on piisav hüvitus töötajale prillide maksumuse kompenseerimiseks.

Lugeja küsib

Minu ettevõtte töötajad töötavad palju kuvariga ja seetõttu kontrollitakse neil töötervishoiuarsti juures regulaarselt ka nägemist. Määrus ütleb, et kontrolli töötervishoiu arsti juures korraldab ja prillide maksumuse hüvitab tööandja. Kas määruses on kirjas ka see, kui suur on tervisekontrolli ja nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse piir, mida tööandja peab hüvitama?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula

Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse juhul, kui töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ja töötaja nägemisteravus on vähenenud.

Edasi loe sekretar.ee

Lumehelbekesed ehk Z-generatsioon on vallutamas tööturgu ja mis seal salata, nende töö tegemise motiivid ja käitumine on veidi teistsugune võrreldes nendega, kes on enne neid tööturul toimetamas.

Olenemata vanusest ja soost saab öelda, et kõik praegu tööturul olevad inimesed sooviksid töötada paindliku tööajaga, panustada tasakaalukalt nii eraellu kui ka tööellu, saada tööandja võrdse ja ausa kohtlemise osaliseks ning teenida selle kõige eest ka motiveerivat töötasu. Usutavasti räägime tänapäeval nendel teemadel aina rohkem noorema generatsiooni kontekstis, sest tööturult on hetkel – ja järgmised kümme aastat kindlasti – puudu vähemalt 6000 töökätt.

Edasi loe delfi.ee