Artiklid
- Üksikasjad
Kaia-Liisa Tabri
kommunikatsiooniosakond
pressiesindaja
Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletab seoses läheneva suveperioodiga meelde, et ka ajutine lisatööjõud tuleb töötajate registris registreerida ning töötajale tehtud palgamaksed deklareerida.
Hooajatöötajate registreerimine on tehtud tööandjale võimalikult lihtsaks. Tööandja saab suvekuudeks appi võetud inimese kiirelt ja mugavalt töötamise registrisse lisada ka sõnumiga registreerides. Kuna lihtsustatud registreering hõlmab vaid osa nõutavatest andmetest, peab registreeringut kindlasti seitsme kalendripäeva jooksul töötamise liigiga täiendama.
Edasi loe emta.ee
- Üksikasjad
Kaia-Liisa Tabri
kommunikatsiooniosakond
pressiesindaja
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2019. aasta esimese kvartali mediaanväljamakse 1012 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2 199 600 122 eurot ja väljamakse tehti 616 211 inimesele.
Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga suurenes mediaan 79 euro võrra ehk 933 eurolt 1012 euroni, eelmise aasta esimeses kvartalis tehti väljamakseid 601 518 inimesele summas 1 977 751 866 eurot ehk ligi 222 miljonit eurot vähem.
Edasi loe emta.ee
- Üksikasjad
Tööandja peaks kuvariga töötamisel võimaldama igas tunnis 10 minutit silmade puhkamiseks. Mida aga teha, kui seda ei võimaldata?
"Meil on ette nähtud vaid 30-minutiline lõunapaus. Kui 10-minutilisi pause ei võimaldata, kas siis peaks saamata aeg lisanduma minu lõunale või peaksin saama varem koju minna," küsib lugeja tööelu.ee lehel.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Kuvariga töötamiseks ettenähtud pauside kohta on määrusega kehtestatud, et tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause.
Edasi loe sekretar.ee
- Üksikasjad
Karina Valma
Analüütik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,9%. Keskmine brutotunnipalk oli I kvartalis 7,90 eurot, mis on 7% suurem kui eelmise aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes I kvartalis brutokuupalk 3,2%, peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.
Edasi loe stat.ee
- Üksikasjad
Äripäeva eriprojektide toimetus
Kas tunned sisemist sundi tegutseda ja midagi saavutada? Lõpetasid ühe ülesande, kui su mõte keerleb juba järgmise ümber. Sa töötad kõvasti, et töid oma tegevuste nimekirjast maha tõmmata, aga seejärel lisad sinna uusi. Sa töötad esitluse või artikli kallal, aga su mõtted on selle teema juures, mida kavatsed teha järgmisena.
Probleem sellise tööstiili juures on, et ükskõik kui tulemuslikuna sa ennast ei tunne, see tegelikult töötab sinu vastu. Sõltuvus tööst, erinevalt teistest sõltuvustest, on meie kultuuris tunnustatud ja seda premeeritakse boonuste, kiituste, auhindade ning ametikõrgendustega, kirjutab erileht Terve elu. Me aga ei tule selle peale, et ka töösõltuvusel on pikaajaliselt negatiivne mõju ja mitte ainult meie heaolule, vaid ka tulemuslikkusele.
Edasi loe aripaev.ee
Lehekülg 591 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee