«Uue koristaja otsingutel tabas mind karm reaalsus, alla 100 euro kord ei taheta tulla. Suhtlesin sel nädalal üheksa eraisikust kandidaadiga, enamik küsis 120–140 eurot eramaja koristuse eest, kestusega 5–7 tundi,» märkis lugeja.
Artiklid
- Üksikasjad
Viie aasta pärast on Eestisse lisandunud 15 000 idufirmade töötajat. Nemad hakkavad tegema tarbimisotsuseid, mis liigutavad sadu miljoneid eurosid aastas.
- Üksikasjad
Kümneid tuhandeid kõrgepalgalisi töötajaid ning aina kasvav miljonäride ja miljardäride hulk on Eesti lähitulevik. Ilusatel prognoosidel võib aga olla oma varjukülg – mis saab poemüüja Sirjest? Kas Eestit ähvardab kihistumine või koguni klassiühiskonna teke?
- Üksikasjad
Tarbijaportaalile kirjutas lugeja, kes koduse koristaja otsingul pidi tõdema, et koristaja kuupalk on sama suur kui firmajuhil.
Nii võibki olla, et tegus koristaja teenib kuus 2000 või 3000 eurot, seda eriti juhul, kui töö eest saadakse tasu sularahas, ilma et maksuamet asjast midagi teaks.
Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7380738/lugeja-kusib-kas-toesti-teenib-koristaja-3000-eurot-kuus
- Üksikasjad
«Vastavalt kehtestatud korrale kontrollime uksel COVID tõendeid. Tõendi kontrollimisel on aga kahepoolne oht: meie ei tea, kas klient on nakkusohtlik või mitte, samuti võib vaktsineerimata töötaja nakatada nii kliente kui kolleege. Seetõttu märkisime töökeskkonna riskianalüüsis ära, et töötaja, kes kontrollib klientide COVID tõendeid peab olema vaktsineeritud. Kui üks meie kolmest töötajast on vaktsineerimata, siis mida peaksime edasi tegema? Kui pikk on mõistlik aeg, mille jooksul saame töötajalt nõuda, et ta end vaktsineeriks?» küsib lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon:
«Tööandja võib riskianalüüsi tulemusel jõuda järeldusele, et teatud töid saavad teha ainult vaktsineeritud töötajad. Kui olete sellisele järeldusele jõudnud, siis järgmised sammud on töötervishoiuarstiga konsulteerimine ja riskianalüüsi töötajatele tutvustamine.
- Üksikasjad
Uuring, mis Eesti ettevõtetes äsja läbi viidi, leidis, et tööandjad vaatlevad aega kahes osas: aeg enne pandeemiat ja pandeemiaaeg. Tähendab see seda, et kriis on toonud kaasa meeletud muutused selles, kuidas ja kus inimesed tööd teevad. Mis omakorda on toonud tööandjatele kaasa vajaduse muuta kiiresti nii oma töökorraldust kui ka suhtumist.
Lehekülg 286 / 1651